2.Soojustus 3.Tuuletõke 4.Tuulutusvahe 5.Aluskate 6. distantsliist 7.Katusekate 8. tuulutuskorsten 9. prussid Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi. Aurutõke ülesanne on takistada niiskuse ja õhuliikumist läbi tarindi Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Kaldkatused Kivikatused Keraamilised katusekivid või betoonkatusekivid. Katuse minimaalne kalle on 1:4...3:1. Reeglina paigaldatakse roovitise alla aluskate: Roovide samm sõltub kivist ja katuse kaldest: Väiksema kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. Kivide paigaldus ja kinnitus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega.
plaani ja siluetiga mõisahoonele vastandub funktsionaalse plaanilahenduse ja selge rütmiga uusehitis. Tiik rajati Pormeistri jooniste järgi. Õpperuumid on paigutatud astmelisena, jättes tiigi poolt vaadatuna mulje 3-kordsest hoonest. Tegelt 1-korruseline. Sissepääsu eest viib sild tiigi keskel asuvale saarele. 21. Konstruktsioonilt on põnev saali neljast hüperboolse paraboloidi kujulisest tõmmitsatega koorikuust moodustatud katus. Jäneda kooli astangulisi ridu moodustavad kaldkatused on saanud eesti maa-arhitektuuri sümboliks. 22. 1973-1977 Audru söökla-haldushoone Arhitektuuri uuendustele altina haakus Pormeister 1970ndatel eriti noorte arhitektide seas populaarseks saanud neofunktsionalimiga. 23. 1970ndad EPA metsanduse ja maaparanduse teaduskonna õppehoone Tartus Kreutzwaldi tänava poolset pikka fassaadi liigendavad ümaralt eenduvad akendeta trepikojad, seevastu tagakülje trepikodade suurtest akendest avanevad vaate Emajõe ürgorule. Jõeoru pool
tumisoht rennides on vä väiksem. Sisemise veeä veeäravoolu puhul tuleb ette nänäha meetmed vee kü külmumise vävältimiseks äravoolutorudes, mis lä läbivad miinustemperatuuriga ruume või hoone osi. 74 37 Kaldkatused Kaldkatuse kalle rõhtpinna suhtes on ≥1:10; >1 10 Kaldkatuste katusekatteks kasutatakse tükk- või rullmaterjale. Konstruktsioonilt võivad kaldkatused olla soojustamata või soojustatud (katuslaed). Veeäravool katuselt on reeglina väline ja reeglina korraldatud. 75 Kaldkatuse tuulutus Soojustamata katustel tuleb
ning puit Eestis ehitatud katused võib liigitada kõigepealt nende üldkuju AS RANNILA PROFllL (Pämu) , mis toodab katuseplaate: teraskivi, Trepid võivad olla kas kohapeal ehitatavad/monteeritavad Trepp koosneb trepimarsist, korruse- ja vahemademest ning trepi järgi: võrest-käsipuust. · pööninguga kaldkatused, (A) kaskaad, trapetsprofiil · kaldsed katuslaed, (B) Plaatide maksimaalne pikkus on 7 ja 9 m. 2)põhilised nõuted trepimarsi laiusele, astmete mõõtudele ja VastavaIt katte profiilile tuleb paigaldamisel jälgida tehasepoolseid
plekk Deformatsioonivuugid kui katusekatte või aluskihi liikumised ületavad deformatsiooni suuruse, mida katusekate talub ilma kahjustusteta, tuleb katusekattes moodustada deformatsioonivuugid Läbiviigud läbiviikude ja katusekatte ühendused peavad tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse kasutusea jooksul, paigaldada eemale neeludest ja ei tohi olla liiga lähedal seintele (<1m) Kaldkatused Kaldkatuse kalle >=1:10, katusekatteks kasutatakse tükk- või rullmaterjale. - Soojutamata katustel tuleb tagada pööningul tõhus tuulutus - Soojustatud katused peavad reeglina olema tuulutatavad, st. et katusekalle, soojustuskihi ja aluskatte vahe peab olema tuulutatav, tuulutusruumi kõrguseks >100mm kui kalle 1:10 kuni 1:3 ja >50mm kui kalle >1:3, tuulutusava pind räästas 0,2% ja
Katusealuse ruumi (pööningu ) efektiivse välisõhutuulutusega tagatakse, et katuse aluspinnal ei tekiks tarindeid kahjustavad kondensvett. Katusekattematerjalide valikul ja paigaldamisel tuleb arvesse võtte aluse võimalikke deformatsioone, mis on tingitud temperatuuri ja niiskusreziimi võimalikest suurepiirilistest muutustest. Soojustamata katuse juures tuleb eelistada välist vee äravoolu mille puhul tuleb ette näha meetmed vee külmumise vältimiseks äravoolutorudes. Kaldkatused Kaldkatuse kalle rõhtpinna suhtes on >1:10. Kaldkatuse katusekatteks kasutatakse tükk- või rullmaterjale. Konstruktsioonilt võivad kaldkatused olla soojustamata või soojustatud. Veeäravool katuselt on reeglina väline ja reeglina korraldatud Kaldkatuse tuulutus Soojustamata katustel tuleb tagada pööningul tõhus tuulutus ning põranda ja seinte õhupidavus ja nõutav soojusisolatsioon. Soojustatud katused peavad reeglina olema tuulutatavad, st et katusekatte soojustuskihi ja
(nt.köetava garaasi peal asuv elutuba). Muidu käsitletakse villa vahelaes kui heliisolatsiooni. Betoonvahelae üleminek betoonist rõdu plaadiks nn.puhtad lahendused- tehakse eriliste soojustatud üleminekuprofiilidega. Kandvad välislaed, mille kohal on soe ruum ei ole soovitav teha ripplae lahendusena (kui, siis tuulutatav ripplagi, mitte SILS). 103 ... Kaldkatused soojustatakse ja tuuletõkestatakse kas klassikalisel tuulutusvahega meetodil või kasutades difusioonaluskatet, mis ühtlasi moodustab tuuletõkkesüsteemi. Sel juhul ei ole aluskatte ja soojustuse vahel tuulutusvahet, puuduvad tuulduvad sõlmed ja tuuletõke peab olema korrektselt teibitud. Pööningulaed ja pööning (soojustused plaat- ja puistevillaga)- Puistevilla korral puistevilla paksus ja kommunikatsioonide asetsemine
Ruberoididega kaetud lamedate katuselagedega on lamekatustega (sh. peaaegu kõik paneelmajad) ja katusekate esinenud palju probleeme. on seega bituumenrullmaterjalidest. Enamikel hoonetel on Hästi on nähtav see koht kust lamekatuste (katuslagede) soojusjuhtivus 3-4 korda suurem tilgub, aga hoopis raskem kui on tänapäevased soovitused ja need katused vajavad on leida kohta, kust vesi lisasoojustamist. Väikemajadel on valdavalt kaldkatused ja katusesse sisse pääseb katusekatteks põhiliselt laineline eterniit. Ka väikemajade lagede soojustus, mis valdavalt on tehtud saepurust ja liivast, on mittepiisav ja vajab lisasoojustamist. Ka paljukorruseliste elamute pööningute põrandatel võib ,,soojustusena" tihti leida ehitusprahti, liiva, tuhka jms.
vastavate kujuteguritega: · üle kogu katuse pinna ühtlase kihina jaotunud lumekoormus, mis tekib nõrga tuulega või tuulevaikse ilmaga sadavast lumest; · koormus, mis tekib lume ebaühtlsest jagunemisest tuule toimel - näiteks viilkatuse tuulepoolselt küljelt tuuleakusele küljele tuisuga kandunud lumi või takistuste juurde kuhjunud lumi; · koormus katuse kõrgemalt osalt madalamale libisenud lumest. 7.2 Kaldkatused (1) Kaldkatuste lumekoormuse kujutegurite suurus on toodud joonisel 1. Joon. 1. Kaldkatuste lumekoormuse kujutegurid Ühekaldelised katused Projekteerimise alused 59 (2) Ühekaldelise katuse lumekoormuse kujutegurid on toodud tabelis 1, kusjuures on oletatud, et lume katuselt allalibisemine ei ole takistatud. Juhul kui katuse madalam serv lõpeb parapeti, lumetara või mingi muu
annaabi.ee 
