reostusallikate eest HELCOM-i tulevikunägemus: tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemuseks on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Prioriteedid 1. eutrofeerumine (eelkõige maapiirkondade põllumajanduses) 2. ohtlikud ained 3. maismaatranspordi valdkond 4. meretranspordi sektor (sealhulgas teostada Balti strateegia) 5. keskkonnamõju kalavarudele ja tavadele 6. mere-ja rannikualade bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamine 7. ühisettevõtte üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi (the Joint Comprehensive Environmental Action Programme) ja HELCOM-i soovituste rakendamine HELCOM · HELCOM ehk Helsingi komisjon on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon · Liikmesmaad: Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa
Seaduste ja piirangute eesmärk on kalavarude kaitse ja ökosüsteemi loodusliku jätkusuutlikkuse tagamine. Kalapüügikontrolli teostab Eestis Keskkonnainspektsioon koos Politsei- ja Piirivalveametiga. Koostöö tulemusena on viimastel aastatel kalapüügialaste rikkumiste arv vähenenud. Kalapüügialased rikkumised 2005.-2009. a. 2005 – 2996 2008 – 1903 2006 – 2306 2009 – 2283 2007 – 1922 Röövpüük on globaalne probleem ja maailma kalavarudele teeb suurimat kahju illegaalne kalapüük. Eestis kahjustab kalavarusid püügikvoote ületav tööstuslik püük, kuid hävitav mõju on ka harrastuskalastajate ja muidu ebaseaduslike püüdjate hoolimatul tegevusel. Kalapüüki reguleeritakse keeluaegade ja -aladega. Püügipiiranguid kehtestatakse peamiselt kalade rahuliku kudemise võimaldamiseks nende kudepaikade läheduses. Enamuse siirdekalade kudejõgede suudmealadel on meres kuni 1000 m kaugusel kalapüük aastaringselt keelatud
fosforiühendid on just need, mis põhjustavad suurtaimede ja vetikate kiirendatud kasvu ning mille tulemusena on Peipsi järve ökoloogiline tasakaal kõikuv. Veeõitsenguga kaasneb öine hapnikupuudus, vetikamürkide vohamine vees, mudastumine, kaldavete reostuse suurenemine, kalakoosluste hävimine. Eutrofeerumine kujutab endast suurt ohtu ühelt poolt bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele ja talitlusele ning teiselt poolt, inimesele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile (K. Kangur, 2008). Põlevkivi kaevandamine Kirde-Eesti põlevkivikaevandused ja nendega seotud tööstused on üheks jõgede ja Peipsi järve reostuskoormuse mõjutajateks (Peipsi veemajandusprogramm, 2006). Üheks Peipsi järve reostusallikaks on põlevkivikaevandustest välja pumbatavad ülisuured veekogused, mis võivad pinnavett mõjutada oluliselt suurema veekaredusega, mineraalainete ja sulfaatide sisaldusega (Hein, 2008).
kalavarude taastumisvõime ja veekogu tootlikkuse säilitamiseks ning ebasoovitavate muutuste vältimiseks ökosüsteemis (juhul kui kalade sigimistingimused on normaalsed) on kalapüügi säästlik korraldamine. · Püügieeskiri on vaja hoida vastavuses varude seisuga. Vajalikud on seadusandlikud muudatused! Näiteks .... 1. Veekogude saastamise, tõkestamise või veekasutuse eest laekuvast rahast tuleb osa suunata otse nende veekogude kalavarudele tekitatud kahju heastamiseks. 2. Ranna ja kalda kaitse seaduse alusel on vooluveekogude veekaitsevööndi laius 10 m seal on puittaimestiku raiumine keelatud. Lõheliste elupaikade kaitseks peaks kaitsevöönd ole ma laiem, soovitavalt 100 m või üle selle. 3. Lubade andmisel veekogu seisundit ajutiselt halvendavateks töödeks tuleb arvestada koelmute kaitse vajadustega ja lubada töid läbi viia vastavalt aastaajale. 4
osana: Botnia lahtLäänemere põhiosa ning Soome laht. Soome lahe loodusliku lõhe arvukuse vähenedes on vähendatud ka püügikvooti Soome lahes 100 000 isendilt 1999. aastal 35 000 isendini 2005. aastal. Eesti pole viimasel ajal kogu oma lõhekvooti ära kasutanud, sest meil lõhet avamerel ei püüta ning rannapüügil on saagid üsna väikesed. Põhjamaades on laialt levinud nn. kompensatoorne asustamine, mille siht on heastada keskkonna muutmisest tulenevat kahju kalavarudele. Seda tehakse juhul, kui kalade elutingimusi limiteerivat põhjust ei saa kõrvaldada või läheb see kallimaks kui taastootmine. Eestis tegeleb lõhevarude taastamisega keskkonnaministeeriumi hallatav asutus Põlula kalakasvatuskeskus. Alates 1997. aastast on asustatud Selja, Narva, Loobu, Jägala, Pirita, Vääna ning Valgejõkke igal aastal keskmiselt 45 000 kaheaastast ja 150 000 üheaastast ning viimasel ajal ka samasuviseid noorlõhesid. Seetõttu on
muutused on minimaalsed ja üldiselt taastuvad. Mõjud alternatiivide kaupa Alternatiivid III ja IV: · Mõjud sarnanevad alternatiividele I ja II, kuid nende alternatiivide puhul jäävad alles Kuressaare sadama sissesõiduteed piiravad vallid. · Põhikooslused ei ühtlustu · Probleemiks võib kujuneda vähene veevahetus. · Tekkivad muudatused on väikesed ja taastuvad 1-2 aastaga. 4.5 Võimalik mõju kalakoosluste struktuurile, kalavarudele, kalakoelmutele ning kalapüügile Sissejuhatus: · Tahke heljumi tekkimine inimtegevuse tagajärjel (süvendamine ja kaadamine) tekitab hapnikudefitsiiti, mis on eriti ohtlik kalade sigimise perioodil, just kalamarjale. · Kui kala jõuab maimu ikka või on veel vanem, siis on heljumi mõju juba tunduvalt väiksem. Sissejuhatus · Kõige ebasoovitavam aeg antud töid teha on kevadel, kui enamus kaladel on kudemise aeg.
muutuvad pidevalt mitmesuguste looduslike tegurite ja inimese tegevuse mõjul. Läänemere muutliku hüdroloogilise režiimi tõttu kõigub mitmete kalaliikide varude suurus selles veekogus üsnagi tunduvates piirides. Võib meenutada tursa ja kilu arvukuse ulatuslikke kõikumisi, milledest tingituna nende liikide üldsaagid muutuvad kümneid, mõnedes piirkondades isegi sadu kordi. Inimese tegevus, samuti nagu looduslikud tegurid, avaldab kalavarudele negatiivset või positiivset mõju. Intensiivne töönduslik püük võib vähendada kalavarusid, põhjustades saakide langemist, äärmuslikel juhtudel koguni mõne kalaliigi väljasuremist. Siinkohal tuleb meenutada tuurakala arvukuse katastroofilist vähenemist, mille tõttu see liik on Läänemeres ja Põhjameres väljasuremisel. Tööndusliku kalapüügi kahjulikkude tagajärgede ärahoidmiseks rakendatakse
muutused nende liikide kudemistingimustes, tindi puhul on muutused seotud ka röövkalade (koha, ahven) kõrge arvukusega. Viimaste aastate uuringud Peipsil on näidanud, et järve ökosüsteem on ebastabiilne ja selle edasist suundumust on keeruline prognoosida. Järve ökosüsteemi tasakaalu kadumine kujutab potentsiaalset riski ühelt poolt bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele ja funktsioneerimisele, teisalt aga kalavarudele. Seetõttu tuleb viimaste kasutamisse suhtuda suure ettevaatlikkusega, et mitte võimendada järves toimuda võivaid negatiivseid protsesse. 1.3. Rahvastik ja tööhõive 2012. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 340 194 inimest. Eesti põlisrahvus on eestlased, kes moodustavad 68,7% elanikest. Prognooside kohaselt võib aastaks 2060 Eesti rahvaarv väheneda 1,17 miljoni inimeseni. Eesti jaguneb 15 maakonnaks. Suurima rahvastikuga maakonnad Eestis on Harjumaa
arvestatakse ka rändliikidega, kelle peatuspaiku tuleb kaitsta, kui keda I lisas kirjas ei ole. Kaitse seisukohalt omavad märgalad kui olulised lindude elupaigad, väga suurt tähtsust (Anon. 1979). Direktiivi II ja IV lisas on toodud linnuliigid, keda (II lisa) võib küttida ning mis vahendid ja meetodid selleks keelatud on (IV lisa). Küttimine on täiesti keelatud lindude pesitsus- ja rändeajal. Eranditena tappa II lisas mitte olevaid liike, on välja toodud inimese ohustatus ning kalavarudele, viljasaagile, metsale või kariloomadele kahju tekitamine lindude liiga suure arvukuse korral. III lisas on kirjas linnuliigid, kellega kaubitsemine (loodusdirektiivi järgi keelatud) on lubatud eeldusel, et linnud on tapetud või püütud seaduslikul teel. V lisa toob välja valdkonnad ja viisid, mis on lindude uurimisel prioriteetsed (Anon. 1979). Merestrateegia raamdirektiiv (MSRD) kohustab liikmesriike rakendama vajalikke
annaabi.ee 
