Inimese kujunemine saab alguse umb 6milj aastat tagasi, kui eraldisid homoniidid. 5-2milj a.t. elasid australopiteekused. Nad oskasid kahel jalal käia. Nad toitusid taimedest ja lihast ning küttisid enda tarbeks. Peale neid tekkis Homo habilis, 2,5milj a.t. Nad suutsid ise endale tööriistu valmistada. 2milj a.t tuli homo erectus, kes valmistas endale tööriistu ja oskas tuld kasutada. Ta tegeles küttimise, koriluse ja kalastusega. Heidelbergi inimene tuli 700-600 000 a.t. Ta oskas kasutada tööriistu ning tegeles küttimise ja jahiga. Pärast Heidelbergi inimest tulid neandertallased, umbes 250-30000 a.t. Neil oli eneseväljendus välja kujunenud, nad matsid inimesi, küttisid. Nendest arenes välja osav inimene ehk homo sapiens, umbes 200 000 a.t. Nad oskasid tuld süüdata ja tegelesid ka kunstiga, toidu jaoks küttisid loomi.
Mereandide eksport on ühtlasi Norra suuruselt teine suurim ekspordi sektor. Kalatööstuses leiab rakendust endale 30 000-40 000 inimest. Seega ei ole kalapüük norralaste jaoks ainult meelelahuhutus või riigi sissetulekute allikas, vaid paljude inimeste elu sõltub sellest looduse annist. Kalapüügi rohkus on Norras alati kõikunud. Osalt on see looduse vemp, osalt aga ülepüügi tulemus. Diagrammilt võib näha, et kalapüügi rohkus on viimasel ajal kõvasti kasvanud samas, kui kalastusega tegelevate inimeste arv on järk järgult vähenenud. Tänapäeval on kalastus põhitöökohaks ca 10 000 inimesel, samas kui aastal 1950 töötas sel alal ligi 70 000 inimest. Rääkides Norra kalandusest siis suure osa moodustab sellest just vaala- ja hülgepüük. Vaala- ja hülgepüük on juba ammustest aegadest olnud oluline osa Norra majanduses. Tööstusliku vaalapüügi algusega 17. sajandil hakati ka kasutama spetsiaalseid laevu, millel saab vaalad pardale tõmmata ja
jalgrattaga. Linna edelaservas Pärnu ja Reopalu jõe ääres asub matkarada, mis pakub võimalusi loodusõppeks ning on mõnusaks paigaks liikumisharrastuste nautijaile. Linnas on võimalik ujuda Supelrannas Paide Tehisjärve ääres või tervisekeskuse ujulas. Talvel saab, aga väga hästi puhata Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses. Seal on suusarajad, tõstukiga lumelaua- ja -mäesuusanõlv, lumerõngarada, uisutamisvõimalused. Veskisillas saab, aga tegelda kalastusega. Paides on võimalik ka tellida linnaekskursioone, kus professionaalsed giidid tutvustavad seda imeilusat ja ajaloolise hõnguga linna. Paides on ka väga oalju rahvakultuurikollektiive. Nt. Paide Meeskoor, Segarahvatantsurühm "Riikar", Naisrahvatantsurühm "Kägärä", Memmede tantsurühm "Sinilill", Paide Muusikakooli
1. Ühiskonna komponendid - nimeta! Püsiv territoorium, ajalugu, täienemine laste sündimisega ja/või immigratsiooniga, arenenud kultuur ja rahvuslik indentiteet, poliitiline sõltumatus 2. Ühiskonna jaotuvus tootmisviiside järgi: nimeta +kirjelda AGRAAR: põhiliselt tegeletakse põlluharimise/karjakasvatuse/kalastusega TÖÖSTUS: tööstus kui tööhõive peamine valdkond (pikk tööpäev, konveier), linnastumine, väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagunemine (rikkad ja vaesed) NÜÜDIS: tööstuslik kaubatootmine, demokraatia (rahvas osaleb ÜK korraldamises),vabameelsus inimsuhetes, heaoluühiskond, inimõigused, ÜK sektorite eristatavus ja seotus 3. Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad: nimeta kuulsamad teoreetikud ja kirjelda nende teooriat4tk
(tuhat tonni) Hõbe 15,974 15,576 19,146 19,074 (tonnides) Kuld (tonnides) 1,345 1,333 1,513 1,540 Uraan (tuhat 397 397 381 369 tonni) Ajalugu. Esimesed inimesed (indiaanlased) asusid Kanadasse elama umbes 40 000-25 000 aastat tagasi. Algeline hõre asustus kujunes välja umbe 8000 aastat e. Kr., kui lõppes jääaeg. Lõunapoolsetele metsaaladele asunud elanikud tegelesid peamiselt küttimise ja kalastusega. II aastatuhandel e. Kr. asusid Kanadasse elama eskimode eelkäijad. 11. sajandil p. Kr. jõudsid Kanada rannikule viikingid, kelle retkedest on küll üpris vähe teada. 1497. aastal avastas Giovanni Gaboto Cape Bretoni saare. Aastatel 1534-1536 tegeles prantsuse maadeuurija Jacques Cartia St. Lawrence'i jõe piirkonna uurimisega ja nimetas need alad Uus-Prantsusmaa nime all oma isamaa valdusteks. 1663. aastal sai piirkond kroonikoloonia staatuse, 1791
1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Nad kaevasid allmaakanaleid ja tiike, rajasid terrassehitusi. Tegelesid põhiliselt alepõllundus ja kalastusega. Olmeegid olid eelkõige nefriidiga kaubitsejad. Nefriit oli olmeekidele sama, mis vallutajatele kuld. Olmeegi hiigelpea Olmeegi mask Olmeegi kuju Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on 2-3 meetri kõrgused ja 15-30 t rasked, kõvast
TEGEVUSALAD Keskmisel kiviajal inimesed ei elanud paikselt, vaid elasid alaliselt mõnes kohas kuni seal süüa leidus ning siis liikusid teistesse kohtadesse. Alguses tegeldi vaid küttimise ja korilusega. Suvel korjati taimi, mis kõlbasid söömiseks. Samal ajal mehed küttisid loomi, keda kätte said. Arvata võib, et talvel kütiti Eesti aladel ka mammuteid, kuna on leitud mammuti purihambaid Puurmanist. Kui paikneti veekogude läheduses, tegeldi ka kalastusega. Hiljem lisandus ka hülgeküttimine talve ajal. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ning koduloomi pidama. See kindlustas inimestele kindla saagi aastaks ning suuremad ellujäämisvõimalused. Sellest ajast saadik on olnud põlluharimine üks tähtsamaid majandusharusid algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Küttimine ja korilus
kesas. Loomapidamine - kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Rohkem peeti koduloomi, eriti aga veiseid Lääne- Eestis, kus oli enam rohumaid. Lõuna-Eestis kasvatati arvukamalt aga sigu. Küttimine, kalapüük kütiti peamiselt põtru, metssigu, kopraid, jäneseid, kopraid, kärpe, nugiseid, oravad. Kalapüügiga tegeleti põhiliselt sesevetel. Eesti mererannikul puudus elanikkkond, kes oleks pidevalt tegelenud kalastusega, Metsmesindus nett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne- Euroopa turul 13. Elamud, külad, talud . KÜLATÜÜBID Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Viljakuivatamiseks oli ahjuga rehetuba. Järk-järgult kujunes universaalne rehielamu, mis sai eestlastele iseloomulikuks nii elu.kui tootmishooneks. Rehielamu-
Loomapidamine - kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Rohkem peeti koduloomi, eriti aga veiseid Lääne-Eestis, kus oli enam rohumaid. Lõuna-Eestis kasvatati arvukamalt aga sigu. Küttimine, kalapüük kütiti peamiselt põtru, metssigu, kopraid, jäneseid, kopraid, kärpe, nugiseid, oravad. Kalapüügiga tegeleti põhiliselt sesevetel. Eesti mererannikul puudus elanikkkond, kes oleks pidevalt tegelenud kalastusega, Metsmesindus nett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. b)Elamud, külad, külatüübid, kihelkonnad, maakonnad Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Viljakuivatamiseks oli ahjuga rehetuba. Järk- järgult kujunes universaalne rehielamu, mis sai eestlastele iseloomulikuks nii elu.kui tootmishooneks. Rehielamu- elamutüüp, mille keskseks ruumiks on
Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hiljem leiti veel vanem asula: Pulli (umbes 9000 eKR). Aga nimeks jäi ikkagi Kunda kultuur. Peamiselt tegeleti kalastusega, seega asulad ka veekogude ääres. Kütiti ka veekogu äärde tulnud loomi. Tööriistu tehti nt sarvest. ·Narva kultuur- (umbes 5300 eKr kuni 4200 eKr) oli Euroopa neoliitikumi aegne arheoloogiline kultuur tänapäeva Eesti, Läti, Leedu, Kaliningradi oblasti (endine Ida- Preisimaa) ja osaliselt ka Poola ning Venemaa alal. Narva kultuuri sees on eristatavad 3 regiooni: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti saared. Erinevused peamiselt keraamikas.
Uute tehnoloogiate, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng on ka saami aladel olnud väga kiire ning loonud saamidele uusi töökohti. Koolitusvõimaluste kasv on toonud kaasa saamide suhteliselt kõrge hõivatuse haridus- ja koolitussektoris. Ühiskonna bürokratiseerumine on tekitanud saamidele töökohti ka kohaliku omavalitsuse ja riigi sektoris, kuigi saamide esindatus seal pole kaugeltki piisav. Koola poolsaarel elati sarnaselt Skandinaavia saamidele aastasadu jahi- ja kalastusega tegelevates kogukondades. Põhjapõdrakasvatus oli suhteliselt hiline nähtus, mis levis Koola poolsaarele Finnmarki aladelt rahvastikurände tulemusena. Üldisemalt võeti põhjapõdrakasvatus omaks alles 19. sajandil, pärast seda, kui metsikute põhjapõtrade arvukus oli oluliselt vähenenud. Vaid Ponoi ja Semiostrovski aladel olid suured põhjapõdrakarjad levinud juba 19. sajandi alguses. Tegevust laiendati suurperedele kuulunud maa-aladele, võttes kasutusele ühiskarjapidamise, mida oli
annaabi.ee 
