Seda perioodi tuntakse klassikalise ajastu nime all. MAA VILJADEST RIKKAKS Maiade rikkus tuli kaubandusest ja põllundusest. Juba 1500. aasta paiku eKr kasvatati selles piirkonnas maisi, mis oli ka maiade põhitoiduseks. Maisiteri keedeti, aga ka jahvatati jahuks ja valmistati sellest putru. Maia talupojad kasvatasid tomateid, lillube, avokaadosid ja maguskartulit. Kariloomi neil ei olnud, kuid nad küttisid metsloomi ja kalastasid. Enamik inimesi elas metsas hüttides ja tuli linna ainult turule või usutalitustele. TÄHETEADUS Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas. ÜHE KULTUURI SURM Umbes aastal 800 pKr hakati lõuna pool mõningaid linnu maha jätma. Ajaloolased ei ole kindlad, mis oli selle põhjuseks
Neid rajati kõikjale Yucatáni poolsaarele ja lõuna poole kuni Vaikse ookeanini välja. Seda perioodi tuntakse klassikalise ajastu nime all. Maiade rikkus tuli kaubandusest ja põllundusest. Juba 1500. aasta paiku eKr kasvatati selles piirkonnas maisi, mis oli ka maiade põhitoiduseks. Maisiteri keedeti, aga ka jahvatati jahuks ja valmistati sellest putru. Maia talupojad kasvatasid tomateid, lillube, avokaadosid ja maguskartulit. Kariloomi neil ei olnud, kuid nad küttisid metsloomi ja kalastasid. Enamik inimesi elas metsas hüttides ja tuli linna ainult turule või usutalitustele. Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas. Umbes aastal 800 pKr hakati lõuna pool mõningaid linnu maha jätma. Aastaks 950 pKr oli enamik suuri linnu langenud
21.augustil 1520. Saar arvatakse olevat nime saanud arvukate lõkete järgi, mida meremehed laevadelt üllatusega silmasid. Nendega kaitsesid end külma eest põliselanikud onad ja jaganid, kes vaatamata karmile kliimale rõivaid peaaegu ei kandnud. Sooja said nad ainult tulest, kusjuures nende kehatemperatuur oli ainevahetuse iseärasuste tõttu kraadi võrra meie omast kõrgem. Lõkked olid neil ka kääbus-lõunapöögist kanuudes, millega nad kalastasid ning küttisid mereimetajaid. 1. novembril 1520 sisenes Magalhãesi ekspeditsioon väina, mille nad nimetasid Kõikide Pühakute väinaks ning mis praegu kannab Magalhãesi väina nime, ning tutvusid saare põhjakaldaga, mille nad arvasid olevat tundmatu lõunamandri (Terra australis incognita) põhjapiirkonna. Väina läbimine võttis aega 19 päeva. Umbes 1555. aastal kavatses hispaanlane Juan de Alderete Tulemaa vallutada, kuid nagu ka
juhtimisel umbes 21. augustil 1520. Saar arvatakse olevat nime saanud arvukate lõkete järgi, mida meremehed laevadelt üllatusega silmasid. Nendega kaitsesid end külma eest põliselanikud onad ja jaaganid, kes vaatamata karmile kliimale rõivaid peaaegu ei kandnud. Sooja said nad ainult tulest, kusjuures nende kehatemperatuur oli ainevahetuse iseärasuste tõttu kraadi võrra meie omast kõrgem. Lõkked olid neil ka kääbus- lõunapöögist kanuudes, millega nad kalastasid ning küttisid mereimetajaid. 1. novembril 1520 sisenes Magalhãesi ekspeditsioon väina, mille nad nimetasid Kõikide Pühakute väinaks ning mis praegu kannab Magalhãesi väina nime ning tutvusid saare põhjakaldaga, mille nad arvasid olevat tundmatu lõunamandri (Terra australis incognita) põhjapiirkonna. Väina läbimine võttis aega 19 päeva. 4
siduda tahtes, eesmärgiga ülistada valitsejate jumalikku olemust. (Nicholas J. Saunders 2007: 91) Maiade põhiline rikkus tuli kaubandusest ja põllumajandusest. Juba 1500.aasta paiku eKr kasvatati maisi, mis oli ka maiade põhitoiduseks. Maisiteri keedeti, aga ka jahvatati jahuks ja valmistati sellest putru. Maia talupojad kasvatasid tomateid, lillube, avokaadosid ja maguskartulit. Kariloomi neil ei olnud, kuid nad küttisid metsloomi ja kalastasid. (Kingfisher 2003: 264) Maiade tsivilisatsioon hakkas kokku varisema 9.sajandi alguses pKr – klassikalise perioodi lõppaste. Klassikalise perioodi lõpp oli segane ja kahtlane aeg, mida mõjutasid ilmselgelt ülerahvastumine ja alatoitumine, põud, haigused ja rünnakud väljastpoolt. Viimane dateeritud maia steel oli 15.jaanuar 909.aastal. Suured linnad hüljati või elasid neist varju otsivad asunikud. Rahvastik langes ja kodud jäeti maha. Paljud elanikud asusid ümber
Rahvausundja maastik Rahvausundi õpetamine peaks ülekaalukalt toimuma väljas kultuurimaastikul. Seal on kergem mõista, kuidas meie esivanemate ettekujutused on sündinud ja isegi kuidas need on arenenud ning me näeme, milliseid olulisi funktsioone rahvausund täitis. Meie talurahvaaegsed esivanemad elasid suurema osa oma elust vabas õhus, varajastest hommikutundidest õhtuni välja. Nad hoolitsesid põldude ja rohumaade eest, tegelesid metsanduse ja karjatamisega, pidasid jahti ja kalastasid kõike elatise teenimise ja ellujäämise eesmärgil. Rahvausund on kütkestav osa traditsioonilisest kultuurist ja võib isegi praegusel ajastul rikastada loodustunnetust nii laste kui ka täiskasvanute jaoks. Tänapäeva inimestel on esivanemate uskumuste ja mõttemaailma uurimusest paljugi õppida. Seal leidus põhjapanevaid väärtushinnanguid janorme, mis võivad mõistmatutena tunduda. Rahvausundi üks tähtsamaid funktsioone on käsvatus. Kui lapsele öelda, et ta peab jõe- või
küttimisest ja põhjapõtrade kasvatamisest. Nii oli Kazõmi jõe ääres elavatel hantidel 1914. aastal viis väikeasulat: talvine, kevadine, suvine ja kaks sügisest. Talvel handid küttisid ja elasid talveasulates. Kevadel sõitsid Kazõmi jõe äärde, kus tegelesid kalapüügiga. Suvel olid nad suveasulates, karjatasid põhjapõtru ja püüdsid kalu. Sügisel ujusid kalaparved Obi jõest Kazõmi jõkke. Handid elasid siis sügisasulates ja kalastasid. Talve algul läksid nad jälle talveasulatesse. Alates 1930. aastatest on nõukogude võim hante asustanud ümber suurematesse küladesse. Hantidele ehitati tüüpprojektide järgi majad ja pandi nad sinna elama. Eriti intensiivselt toimus ümberasustamine 1950.-60. aastatel. 20. sajandi algul olid hantide elamuteks püstkojad, neljakandilised onnid, ristpalkelamud ja poolmaakojad. Püstkoja sõrestik ehitati koonusekujuliselt asetatud lattidest. Latid tehti kuuse-, kase- ja pajupuust
annaabi.ee 
