Loodus. Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig.
lõunapoolses osas. Taimestik on väga liigirikas. Suurtaimi on täheldatud 115 liiki. Järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, luigelille ja konnaosja Esinevad haruldased taimed nagu väike konnarohi, väike penikeel, vesinaaskelleht, mõru vesipipar, punakas penikeel. Vetikaid üle 900 liigi. Zooplanktoneid on vähemalt 160 liiki. Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke Järves elab 37 liiki kalu. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint ja haug. 9 liiki kahepaikseid (nt. veekonn ja järvekonn) Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu (nt. laululuiged, rabahaned, suurlaukhaned) Soo ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejaid ligi 40). Pesitsejatest näiteks,naerukajakad, sinikaelpardid, tuttpütid, kõrkjaroolinnud. Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine,
Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig. Kalandus ja teised kasutusvaldkonnad Peipsi kala- püügist saavad Eestis tulu "Peipsi Kaluri" järglased aktsiaseltsid "Kallaste Kalur", "Latikas" ja "Peipsi Selts" ning aktsiaselts "Peipsi Laine"
liigivaese kalastikuga (3 liiki). Sulbi-Parmu ja Utita lõigus, endiste veskipaisude ümbruses, oli kalastik mitmekesisem (6 liiki). Sulbi lõigus oli väga arvukalt jõeforelle, lepamaimu ja võldast, keskmisel arvul trullingut. Räägo ja Osula lõigus oli jõgi toidu- ja kalavene. Sõmerpalu lõik oli samuti võrdlemisi kalavaene, kus keskmisel hulgal leidus särge, alla keskmise haugi ja ahvenat. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm, harjus, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, roosärg, lepamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, latikas, koger, trulling, hink, vingerjas, luts, ahven, võldas. Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige
Üleüldse on toidu ja joogi valmistamine Iirimaa kõige olulisem tööstusala, selle käive läheneb 24 miljonile eurole. Iirimaa peamine majanduslik ressursid on suured viljakad karjamaad saare kesk-ja lõunaosas. Kõige rohkem saadetatakse välja veiseliha- ja piimatooteid, eriti Suurbritanniasse. Iirimaal jääb puudu aga metsast ja puidust, tegemist on Euroopa Liidu kõige metsavaesema riigiga, seega veetakse sisse enamasti puitu. Iirimaa rannikujoon on kalarohke, eriti tursa poolest, ning on seepärast minevikus kannatanud ülepüügi all ja alates 1995.aastast on kalatööstus keskendunud rohkem vesiviljelusele. Iirimaa ekspordib EL-i palju tsinki ja seal kaevandatakse ka palju piid ja alumiiniumoksiidi. Lisaks sellele on riigis palju kipsi, lubjakivi, väiksemas koguses ja vaske, hõbedat, kulda ja dolomiiti. Ajalooliselt on olnud oluline ka turba kaevandamine, eriti Kesk-
2 2. SISSEJUHATUS Lõuna-Ameerika loomastiku suurem osa elutseb Amazonase vihmametsas, mis paikneb maailma suurima jõe, Amazonase jõe ümber. Amazonase jõgi on maailma veerohkeim jõgi, pikkus u. 6400 km. Alguse saab Arequipa piirkonnast, Peruust; möödub teel Iquitosest, siis läbib Kolumbia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Amazonase jõestik on kalarohke: siin elab kalu üle tuhande liigi, sealhulgas ka kuni 3 meetrit pikk ning 200 kilo kaaluv arapaima (ehk kohaliku nimega paiche), kuulsamatest aga barrakuda ning piraaja. Huvitav fakt on ka see, et jõgi voolas kunagi oma praegusele suunale vastupidises suunas, Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Amazonase vesikond hõlmab ca. 40% Lõuna-Ameerika mandrist (7milj. km²). Viiendik
läbivad Põlvamaad. Lisaks veel Lutsu-, Ora-, Leevi-, Hilba- ja Mädajõgi 4 ning mitmed teised jõed ja ojad. Kokku lookleb Põlvamaal ca 40 vooluveekogu. Võhandu jõgi on Eesti pikim, 162 km, mis algab Saverna küla lähistelt ning suubub Lämmijärve. Jõe deltaala on kuni Võõpsuni laevatatav. Võhandu on väga vaheldusrikka veepildiga olles ülem- ja keskjooksul kärestikuline ning alamjooksul vaga veega. Jõgi kalarohke ning pakub ideaalseid matkavõimalusi. 1963 aastal moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsmaks Võhandu liivakivipaljandeid. Ahja jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mille pikkus on 103,4 km. Ahja algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke. Jõe keskjooksul asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, kus paljanduvad 1220 m kõrgused Devoni punase liivakivi kaljud, mida nimetatakse taevaskodadeks. Ahja jõgi
(Riigiteataja 2004) Veetaseme tõus kevadise suurvee ajal on Võhandu jões umbes 35 - 40 cm. Veetaseme tõusuga kaasnevad märgatavad üleujutused. Suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat materjali – liiva, muda jm setteid. Üleujutust olen ka ise näinud Kirumpää suvilate juures, kus on isegi väikene veetõus on koheselt märgatav. Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku on registreeritud 23 liiki: haug (Esox lucius), lepamaim (Phoxinus phoxinus), angerjas (Anguilla anguilla), vingerjas (Misgurnus fossilis), särg (Rutilus rutilus), tippviidikas (Alburnoides bipunctatus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus), ojasilm (Lampetra planeri), säinas (Leuciscus idus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), linask (Tinca tinca), harjus (Thymallus thymallus), rünt (Gobio gobio),
elupaigatüüpide rohkus); 2) veekogu hüdroloogiline reziim (eelkõige jõe piisavalt suur miinimumvooluhulk); 3) veekogu vee kvaliteet (eelkõige orgaanilise reostuse puudumine); 4) vooluveekogu tõkestamatus (loob kalastikule võimaluse ränneteks ning vabalr valda neile antud eluperioodil sobivamaid elupaiku). 3.2 Elustik Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm(Lampetra planeri), harjus(Thymallus thymallus), haug(Esox lucius), angerjas(Anguilla anguilla), särg(Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus), säinas (Leuciscus idus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), lepamaim(Phoxinus phoxinus), linask(Tinca tinca), rünt (Gobio gobio), viidikas(Alburnus
annaabi.ee 
