heledamaks, kõhualune on tal valge. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, mõni kord võib ulatuda tema suurus isegi kuni 150 cm ja kaal kuni 25 k g. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on põhiliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvesid ja rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid kalaparvi. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka oma liigikaaslastest. Suuremate haugide puhul võib esineda menüüs konnasid, pardipoegi ja pisiimetajaid. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise
Nad phendavad osa oma pevast ka lbutsemisele. Need loomad suhtlevad omavahel vilede ja igasuguste piuksatuste abil. Delfiinidel on vime ksteist mista ja ra tunda. Igal aastal hukub vga palju delfiine kalurite ke lbi. Kui delfiinil on vigastused, on tal orienteerumisega raskusi. Nii satub ta kaldale. Ta kutsub teised delfiinid endale appi ning nii satuvad htta ka teised delfiinid. Delfiinid toituvad erinevatest kalaliikidest. Kui nad rndavad kalaparvi, teevad nad peaaegu alati koostd. Delfiinid vestlevad omavahel vilede keeles ja piiravad kalad mber. On teada ka seda, et delfiinid kasutavad oma vilistamist kalade kurdistamisel. Delfiinid hangivad toitu peval, kui kalu on piisavalt. Kui kalu pole pda, siis pavad delfiinid kaheksajalgu ja teisi merephjas elavaid kalu. Muidu pavad delfiinid saaki sel. istel jahiretkedel ei tegutse nad eriti meeskonnana. Silmikdelfiin paaritub kevad-suveperioodil. Poeg snnib vee all 10-12 kuu prast
Seinnooda alumine selis on lühem ja võib koos küljeselistega moodustada poolovaali. 4 Seinnoodapüügi tehnika Seiinnodapüük seisneb järgmistes tegevustes: 1) kalaparve otsimine, 2) Nooda heitmine, 3) nooda kokkuvedu, 4) nooda nõudmine, e. osaline pardale võtmine (kuivatamine), 4) kala väljavõtmine ja 5) nooda lõplik väljavõtmine ning lappamine püügikorda Kalaparve otsimine Kalaparvi otsitakse visuaalselt (vaatekorv), vaatlustega lennukilt või helikopterilt, hüdroaksutiliste kalaotsimise vahenditega (hüdrolokaatoritega). Visuaalsel otsingul on soovitav jälgida ka lindude käitumist, samuti ka mereimetajate käitumist. Kalaparve kohal on vesi tihti tumedam. Üpris efektiivne on kala otsimine lennukilt või helikopterilt. Vaatamata kallidusele on see siiski suhteliselt laialdaselt kasutatav. Kalaparve avastamisel teatab lennuk sellest püügilaeva
36 behind a vertical near horizon on upper right of picture. The boat appears as a small rectangle rope. Seinnoodapüügi tehnika Seiinnodapüük seisneb järgmistes tegevustes: 1) kalaparve otsimine, 2) Nooda heitmine, 3) nooda kokkuvedu, 4) nooda nõudmine, e. osaline pardale võtmine (kuivatamine), 4) kala väljavõtmine ja 5) nooda lõplik väljavõtmine ning lappamine püügikorda. Kalaparve otsimine Kalaparvi otsitakse visuaalselt (vaatekorv), vaatlustega lennukilt või helikopterilt, hüdroaksutiliste kalaotsimise vahenditega (hüdrolokaatoritega). Visuaalsel otsingul on soovitav jälgida ka lindude käitumist, samuti ka mereimetajate käitumist. Kalaparve kohal on vesi tihti tumedam. Üpris efektiivne on kala otsimine lennukilt või helikopterilt. Vaatamata kallidusele on see siiski suhteliselt laialdaselt kasutatav
· Minevikupärandi meenutamine humoristliku varjundiga. · Tähtpäevade ühtlustumine Lääne-Euroopa kombestikuga. (N: valentinipäev, halloween) RAHVAKALENDRI OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD · Kombestik enam vähem välja kujunenud, kuid võivad erinevad regiooniti. · Jaanuar (näärikuu, südakuu): 1. jaanuar uus aasta, nääripäev - uusaastaööl käidi vaatamas kalakoidu: seal kus lõi enne taevas heledaks arvati olevat suvel kalaparvi. 6. jaanuar kolmekuningapäev tähistab jõulu lõppu 13. jaanuar nuudipäev nuutidega löödi õllel korgid maha, joodi viimased õlled, söödi viimased jõulutoidud, tähistas jõuluaja lõppu. Tantsiti, käidi kõrtsis. 14. jaanuar taliharjapäev päev, mis murrab talve selgroo. Pidi olema pool heina järgi. 17. jaanuar tõnisepäev ennustati milline saak ja suveilmad tulevad. Algas lutsupüük. 25
Signaali väljasaatmise ja peegeldunud signaali vastuvõtmise vahelise perioodi kestuse järgi saab kindlaks määrata kauguse laevalt takistuseni , sealhulgas mere põhja või kalaparveni . Kalaparvede liikumist mõjutavad ka öö-päeva rütm . Näiteks päeval hoiavad räimed-kilud sügavamates vee kihtides ja öösel tulevad peamistesse kihtitesse . Sellega tuleb arvestada . Traalpüügi efektiivsus suurenes mitmekordselt GPS-seadmete ilmumisega , sest laev suudab avastatud kalaparvi leida kergemini . Põhja traalimisel kasutatakse teadaolevaid trasse , sest uute trasside katsetamisel on oht lõhkuda püünis põhjal paiknevate vrakkide , rahnude jms taha takerdumisel . -7- Traalnooda sisselaskmine Traalnooda moodustavad pukseerimis vaierid , traallauad ja neid püüniste tiibadega ühentavatest kaablid , traalikere ja traalipära
Eesti kalendri tähtsamad tähtpäevad • Kujunenud kombestik, mida ühel või teisel tähtpäeval tehakse aga need võivad ka erineda regiooniti. • Eestlaste kombestiku tulid juurde need, mida peeti nii läänes kui ka idas • Jaanuar, südakuu • 1.jaanuar nääripäev, (jõulude ajal ei tohtinud midagi vokiga teha). Uusaasta ööl käidi vaatamas kalakoitu, sealt kaarest kus lööb kõige ennem heledaks, siis seal pidi kalaparvi olema suvel kõige rohkem. • Kolmekuningapäev tähistab jõulu aja lõppu. • 13. jaanuar Nuudipäev- käidi teistel külas ja söödi-joodi viimased olemas olevad asjad ära. Nuutidega peksti õllekorgid maha, käidi kõrtused( Soomlastelt ülevõetud). • 14. jaanuar Talihärjapäev- murrab talve selgroo, talve poolitaja, sellel päeval pidi olema pool loomatoidust järgi olema • 17
efektiivsemalt noorte võrsete kasvu (Prins jt 1980). Ka teised uurimused on näidanud, et karjatumine tõepoolest võimaldab loomadel taastuvaid ressursse ökonoomselt tarbida. Avaliku info kasutamine Teisest peatükist meile tuttavad kangurlinnud pidid rohtlates pidevalt ringi lendama, otsides rikkalikke seemnetoidu leiukohti, mis on saadaval vaid lühiajaliselt. Samuti uitavad merelinnud mere kohal, otsides kalaparvi. Ka kimalased vajavad õigeaegset teavet õitselepuhkenud taimede asukohast. Paljude loomade jaoks on kriitiline just õigeaegse informatsiooni saamine toidu asupaigast. P. Ward ja A. Zahavi (1973) pakkusid välja idee, et linnukolooniad ja muud loomade grupeeringud talitlevad informatsioonitsentritena, kus üksikisendid leiavad kergemini üles toiduallikate asupaiga, kasutades oma grupikaaslastelt saadud avalikku infot. Niisiis tuleb ala kopeerimine kasuks ka toiduotsimisel
annaabi.ee 
