VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre? Laevade välispinnalt Laevade ballastvee kaudu Kalakasvandustest Vesiviljeluse kaudu Kanalite kaudu Laevade ballastvesi Mis muutusi võivad võõrliigid Läänemere ökosüsteemis esile kutsuda? Võivad välja tõrjuda või soodustada mõne kohaliku liigi arvukust Muuta toiduahelaid Suurendada või vähendada vee hägusust ja läbipaistvust Muuta põhjasetete struktuuri Muuta hapnikusisaldust Miks ei ole võõrliikide Läänemerre sattumist võimalik täielikult vältida?
Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid. Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav osa Läänemere toitelisuse
Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid. Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav
kalandus väga tähtsal kohal, kasvatatakse seal kalu väga suurtes looduslikes sumpades. 13. Milliseid kalu kasvatatakse Eesti kalakasvandustes? Milliseid probleeme esineb? Eestis kasvatatakse põhiliselt vikerforelli, karpkala, tuurasid ja Euroopa angerjat. Probleemiks on nende kasvatamine välistingimustes, kus soojust ei reguleerita ja külmal perioodil, talvel, nad üldse ei kasva, sest nende seedimine on väga aeglane. 14. Mille poolest erineb Põlula kalakasvandus teistest Eesti kalakasvandustest? Põlula kalakasvandus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik asutus Eestis. Nad võtavad veekogudest kalu, koguvad marja ja niiske, panevad need sobilikult kokku ja toodavad uusi kalu ning lasevad noored kalad hiljem tagasi loodusesse. 15. Kuidas kontrollida kaupluses kala kvaliteeti? Too välja vähemalt kolm moodust Värske kala tunnused: niiske nahk, selge silm, värske lõhn, ühtlane tekstuur ja punased lõpused.
mõnes üksikus piirkonnas. Maailmamere kalu püüavad peaaegu kõik mereäärsed riigid, maailmajagudest kõige vähem Aafrika riigid. Aafrikas enim kala püüdnud riigid Egiptus, Nigeeria, Maroko jäävad maailmas kalapüügi mahult alles teise kümnendi lõppu või kolmanda kümnendi algusesse. Enamik maailma majandusvöönditesse jäävatest kalavarudest kuulub tosinkonnale riigile, kõige rohkem Ameerika Ühendriikidele. Kalapüügi mahult nii avaveekogudest kui ka kalakasvandustest edestab kõiki riike Hiina, kus kalandus on viimase poole sajandi jooksul väga jõudsalt arenenud. Suurem osa kalasaagist tarbitakse riikide siseturul, kala impordivad peamiselt arenenud riigid. Kalandus ehk kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ning ¼ kaladest tehakse kalajahu ja -õli
Tselluloos 142 1333 600 875 Paber ja paberitooted 2977 3413 2374 4016 Kalandus • Alates 16.saj. on laevandus ja kalandus kaubandus ja pangandus olnud Hollandi majanduse aluseks. • Rotterdam’i sadam on aga kõige alustalaks. Diagrammil on näidatud püütud kala kogus1950- 2010 raames. • Alumisele diagrammile on lisatud ka kalakasvandustest püütud kalad ja mereannid. Vesiviljelus • Kalade, karpide ja Suurimad kalandus- ja veetaimede kasvatamine vesiviljelustoodete turud on maailmas üks kiiremini arenevaid sektoreid. • See pakub kogu maailmale umbes poole kogu söödavast kalast • Diagrammil on näha akuakultuuride kasvatamise tootlikus 60 aasta jooksul. Rahvastik Rahvastiku arengutaseme näitajateks on :
Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid. Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav osa Läänemere
isassugukalu; · ühe emaskala mari jagada 2 või enamaks osaks ja iga osa viljastada eri isaskala niisaga; vältida erinevate isaskalade niiskade segamist; · viljastatud portsjonid inkubeerida eraldi ja ka kasvatada võimaluse korral eraldi, et tagada kõigi vanempaaride võimalikult võrdne esindatus järgmise sugukalade põlvkonna moodustamisel. 3.3. Haiguste leviku vältimine · Asustusmaterjali võib tuua vaid tervetest (st haigusvabadest) kalakasvandustest. · Ei ole soovitav kasutada asustusmaterjali tootmiseks kalakasvandusi, kus on esinenud ohtlikke viirus ja bakteriaalhaigusi (VHS, furunkuloos). · Kalamarja desinfitseerimine enne üleviimist teise kalakasvandusse. · Soovitav kalade profülaktiline töötlemine. · Soovitatakse profülaktilise karantiini rakendamist välismaalt sisse toodud asustusmaterjali suhtes. · Ei ole soovitav tuua kalu mereveelistest kasvandustest sisevetesse, kuna Läänemere
liigub reostus edasi merre) põhjustab suuri probleeme rannikumeres. Toimides väetisena ka meres, põhjustavad nitraadid ja fosfaadid vetikate vohamise, mis omakorda põhjustab veekogu eutrofeerumise. Vohavad vetikad tarvitavad kõdunedes ära vees lahustunud hapniku, tekitades sellega nö surnud tsoone, kus miski enam elada ei saa. Nii Mehhiko lahes kui ka Läänemeres on mitmed sellised suured piirkonnad. Kalakasvandustest vette sattunud jääkained on suurendanud veekogude reostust. Maismaalt ookeani jõudnud jäätmetest on tekkinud ulatuslikud prügisaared. Prügisaared on inimeste poolt tekitatud olmejäätmete kogumid ookeanis, mis on hoovuste toimel kokku kuhjunud ning see plastprügi on segunenud merevee ja plantoniga. Õli- ja naftareostus- Suurimat kahju naftareostusest saavad organismid ja plankton, mis asuvad vee pealmises kihis. Väheneb vetikate
Seega kohastumised tekivad ja püsivad organismirühmades. GLOBAALPROBLEEMID: 1. Toitumisprobleemid maailmas, lahendused • Maailmas tuntakse küll kuni 80000 taimeliiki, kuid kasutada osatakse 7000 neist. Kuid inimkonna toitumine rajaneb 30 kultuurtaimel. 4 neist kasutatakse teistest enam( riis, kartul, nisu, mais. Tähtsamad lihaloomad on: veised, sead, lambad, kodulinnud. 6% lihavalgust saadakse kalalihast ning 87% tuleb merest, ülejäänu kalakasvandustest. Suuremad lihatootjad on Austraalia, Euroopa Liidu maad, Lõuna- Ameerika ja Uus-Meremaa. Probleemid lihatootmises: looma- ja lambaliha toodangut tõsta ei saa, sest pole karjamaid ning linnu- ja sealihatoodangu tõstmiseks oleks vaja rohkem loomasööta. Aafrikas vähenes inimese kohta toiduainete hulk 28% 1960-1990 aastatel. Aafrikas tervikuna nälgib üle 100 miljoni inimese. Toidukriisi suurimateks
hiljem. Seega on raske täpselt öelda, mitu kalakasvandust Eestis praegu on. 2006. aasta kevadel oli Eestis füüsilise asukoha mõttes 20 tegutsevat kutselist kalakasvandust (ettevõtteid on vähem), kus kala kasvatamine oli põhitegevus ning töötajad said oma põhisissetuleku kala kasvatamisest, ja neli vähikasvandust. Põhiline osa kalakasvandustest asuvad Ida-Eestis ja Saaremaal ning Hiiumaal. 16. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid. a. Vikerforell (1-2kg) filee 65%; rümp 73%; pea 13%; sisikond 12%; saba ja selgroog 8%. b. Karpkala (1-2kg) filee 48%; rümp 60%; pea 16%; sisikond 13%; saba ja selgroog 14%; gonaadid 4%. c. Tuuralised (1-3kg) filee 60%; rümp ca 64%; pea 22% sisikond 8%; saba ja selgroog 8%. d
annaabi.ee 
