Ajalugu Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükeene periood u. 2000 – 1100 eKr Jaguneb: minoiliseks (2000-1500) ja Mükeene perioodiks (1500-1100) - Maa jagatud kuningriikideks, tähtsaim keskus Knossos. - kuningas Kreetal nii maine- kui usujuht, Mükeenes ka sõjapealik. - labrüss – kaksikkirves - labürint – kaksikkirve maja Minos – müütiline Knossose kuningas Zeus - P
ANTIIKUSUNDID Kreeka usundi juured peituvad nii Ees-Aasia kult kui ka Indoeurooplaste uskumustest. Kreeta mütoloogiast kohtab kahte kujundit: härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Härg sümboliseerib viljakust, jõudu ja õilsust. Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal. Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Jumalaid nim ka olümplasteks. Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja Inimeste isa). Zeusi etümoloogia tuleb India taevajumalast Djaus Pitast. Zeus on ilmastikujumal, kes valitseb taevaaluses ruumis v mäetipul. Tema
Seal oli õlipressijate, pottseppade ja kujurite töökojad. Eriti tähtsad olid pottseppade ja fajansstööliste ametid, sest kättesaadud keraamikas olid ilusaid ja maitserikkaid esemeid. Lossis ei puudunud koolitubagi ja selles on näha veel pinke õpilaste tarvis. Lossi kagu otsas olid kuningliku perekonna eluruumid, piiratud ühest küljest õuega ja teisest 23 m pikkuse käiguga. Harilike elutubade kõrval leidub seal erilisi ruume, näiteks nn "kaksikkirve tuba", milles palju selle püha sümboolse riista kujutisi. Kaksikkirve tuba on sammastega jaotatud kolme ossa. Ruumi tarvitati siiski igapäevaseks eluks ning see ei ole, nagu võiks arvata, mõne kirve tarvis. Lossi kirik asus vähe kõrval, millest on leitud mitmeid väikesi mütoloogilisi kujukesi fajansist. Kuninglikkude ruumide hulgas ei puudunud vannituba ega saun, mõlemad väga hea kanalisatsiooniga, mis ei jää uuema aja sarnastest ehitistest sugugi maha
a. ja kestavad aina edasi. Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. e.Kr. 3000 a. e.Kr. tekkis pronksiaegne kultuur Minoiline tsivilisatsioon. Peamised Kreeta kultuuriga seonduvad märgid/sümbolid: · kaksikkirves Kaksikkirves lüüdia keeles labrys esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". · sõnnisarved Sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, VäikeAasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas
Loss moodustas omaette rituaalse kompleksi. Olid standartiseeritud mõõtmetega. Standatidel olid omaette rituaalsed tähendused. Kultus ruumid - troonisaal(1 kultusruume) - jumalannat kehastav prestrinna viis riituaale läbi. Elukad - härg - Miinose härg - rajas laburindi (laborinthose), kus härg oli keskel ja keegi tuli ja tappis härja seal ära. Härjaga seotus ka kaksikkirves - võimu või tapmise sümpol - tähistati terminiga LABRYS - laburintus tähendab siis kaksikkirve kodu. Jumalannasid leiab ka pitsatitel - nt tantsivaid jne. Potnia - emand - tulnud majanduslikest materjalidest/tekstidest. patriarhaalseim religioon on see kreeka-mükeene religioon. ei saa öelda, et naise keskne. pronki aeg lõppes katastroofiga ja siis kujunes klassikaline tsivilisatsioon välja. oluline muutus on vahepeal toimunud. kreeka pante - 12 olympose jumalat - tegelt tähtsaid jumalaid on rohkem kui 12. nüüd alles kerkivad esile templid. kreeka tekstidega on
Lassithi platoo. 3 1. Minoise kultuur 1.1. Tähtsamad sümbolid Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. eKr. 3000 a. eKr. - tekkis pronksiaegne kultuur - Minoiline tsivilisatsioon. Kaksikkirves - (lüüdia keeles labrys) esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". Sõnnisarved - sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni- ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal
Tema ajal lõppes Enhatoni ainujumalakultus. Ta muutis teisel valitsusaastal oma nime Tutanhamoniks (varem Tutanhaton). Tutanhamon suri umbes 17- aastaselt, arvatavasti oma 9. valitsusaastal. Ta suri tõenäoliselt malaariasse. Tema haua leidsid 1922. aastal Howard Carter ja lord Carnarvon Kuningate orust. Kaksikkirves (lk 560) Kreeta mütoloogias kohtab kaht kultussümbolit: härga (tähendus seitsmendas raamatus) ja kaksikkirvest. Kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint, mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". Sirp (lk 569) Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks. See koosneb eest kitsenevast, nõgusast kõverast terast ning lühikesest puukäepidemest. Rohusirbid on lühikesed, kuid väga kõverad
Tsivilisatsioon oli lossikeskne. Loss oli ka kultuskeskus. Templeid polnud, polnud ka suuri kultuskujusid. Loss moodustas rituaalse kompleksi, oli standardiseeritud mõõtmetega. On arvatud, et keskhoov oli rituaalsetel kaalutlustel peaaegu kindlates proportsioonides või/ja mõõtmetes. Troonisaal oli üks keskseid kultusruume. Härjakultus. Härg väljendus ka hilisemas Kreeka mütoloogias. Härjaga seondus kaksikkirves, mingi võimu/tapmise sümbol (labrys järelikult on labürint kaksikkirve maja). Härg võis olla jumal, ohvriloom või ohverdatav jumal. Madudega jumalanna kujukesed on leitud lossi alumistelt korrustelt, mistõttu teda on peetud allilma või lossi kaitsejumalannaks. Ekstaatilised tantsud jumaluste austamisel Potnia emand, termin, millega kreeklased tähistasid suuri jumalannasid. Vaieldav on, kas jumalannad on sama jumalanna erinev kujutis või oli tegemist erinevatega. Viimane arvamus on peale jäänud. Poeetide vahendusel ilmneb meile Kreeka panteon
See Krulli eepos on loomiseepos ehk kosmogooniline eepos. See jaguneb kahkes suhteliselt võrdseks osaks: I osas 49 osa ja II-s 51 osa. See raamat algab osakestega, mis on suhteliselt pikad, aga mida I osa lõpu poole, seda lõhemaks need osad muutuvad, nii, et 49 osa on ainult ühevärsiline. Vahepeal on pildiosa ja II osa algab väga lühikeste, ühelauseliste osakestega ja mida edasi, seda pikemaks need peatükid taaskord muutuvad. Kogu see struktuur on nn Kreeta kaksikkirve kujuline. See viitab teatud kultuuriarengule. See kaksikkirves on aluseks sellise ruumi nagu labürint loomisel olnud. Selle struktuuriga ja Kreeta teemaga osutatakse Euroopa kultuuri legendaarsele sünnikeskkonnale. Meeter on I osa jutustaja, see tähendab selles eepose kontekstis mõõtu. Meeter kui väljamõõdetud üksus, ratsionaalne alus, millelt kõik otsused tehakse. II osa jutustaja Demeeter on viljakusjumalanna ja vastandiks Meetrile. I pool räägib nö vanast ja
annaabi.ee 
