Paisuta zelatiin väheses vees ja sulata kuumaveevannis,lisa zelatiinsidruniveele ja lase seista. Vahusta koor ja sega kokku osaliselt tarretunud sidruniveega Mõlemad komponendid peavad kokkusegamisel olema samal temperatuuril. Enne laualeandmist lase paar tundi jahedas seista. Kakaokreem Kakaokreem. 4 dl piima. 6 dl koort 100g suhkrut 30g zelatiini 30 g kakaopulbrit vanillsuhkrut väheke soola Kuumuta piim ja suhkur ning lisa vanillsuhkur.Lisa nüüd kakaole ja sega hoolega läbi. Lisa sool ja jahuta. Paisuta zelatiin veega,sulata kuumaveevannis.Lisa jahtunud kakaopiimale zelatiin ja lase seista, kuni kreem on kergelt tardunud. Vahusta koor ja sega jahtunud kakao piimaseguga.(kakao ja vahukoor peavad kokkusegamisel olema ühel temperatuuril) Magusad kastmed Magusaid kastmeid valmistatakse värsketest, külmutatud ja konserveeritud puuviljadest ja marjadest,puuvilja-ja marjamahladest,mehudest ja püreedest,
5 jõu mudel 1. TÖÖSTUS 1.1. Meie ökosokolaadi valmistatakse Põlvamaal Kõlleste vallas Veski külas. Kure- Vaeste talu õuel on 100-ruutmeetrine karphoone, kus toimub põhiline sokolaadi valmistamine. Vastupidiselt kakaole töödeldakse talunikelt saadud taruvaiku ning õietolmu kohapeal. 1.2. Tähtsaimaks tooraineks on meie firmal loomulikult kaokao. Pealtnäha tundub selle olemasolu loomulik ning lihtne, kuid tegelikult kaasneb sellega palju tööd. Nimelt: Pruunistunud kakaoubade kuivatamisele päikese käes järgneb röstimine, mis lisaks kvaliteedi tõstmisele teeb kakaooad kergemini jahvatatavaks. Tööstuses
(Toiduseadus § 6, lg 2) 11. Kuidas saab ettevõte (käitleja) teada tunnustamise otsusest või tunnustamisest keeldumisest? Tunnustamise otsus või tunnustamisest keeldumise otsus antakse käitlejale üle allkirja vastu või saadetakse posti teel. (Toiduseadus § 10, lg 6) 12. Missugustele toidugruppidele on kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuded? Džemmile, želeele, marmelaadile ja magustatud kastanipüreele, kakaole- ja šokolaaditoodetele, kaseiinile ja kaseinaatidele, kohviekstraktile ja siguriekstraktile, kondenspiimadele ja piimapulbritele, mahlatoodetele, meele, suhkrutoodetele, toidulisanditele, õlile, rasvale ja neid sisaldavale toidule, eritoidule, med. näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidule. (Toiduseadus § 12, lg 4; § 14, lg 5) 2 Toidu seadusandluse alused, iseseisev töö 1. perioodiks 13
troopikametsadest, siis kakaopuud leidub metsikult Lõuna-Ameerika ekvaatorilähedastes troopikametsades Amazonase jõe ülemajooksul ja Orinco jõe piirkonnas Venetsuelas. Päris algselt kodupaika ei osata siiski määrata, sest indiaanlaste vana kultuuritaimena leidub teda indiaanlaste elupaikade ümbruses poolmetsikuna. Juba enne Ameerika avastamist valmistasid Mehhiko indiaanlased asteegid kakaopulbrist jahedat vahutavat joovastavat jooki mida nimetati chocolatlaks. Lisaks kakaole oli selle valmistamisel kasutatud maisijahu, vett, vürtse, neist eriti vanilli. Kakaopuud kuliveeriti seal troopikas enam kui 2000 aastat tagasi. Kakaopuu seemned olid vanasti indiaanlastel nii toiduaineks kui ka maksevahendiks raha asemel ja nõnda võis neid toiduks kasutada ainult jõukas kiht. Maiade juures oli kakao kõrges hinnas. 16. sajandil tõid hispaanlsed kakao Euroopasse. Et asteekide tavakohane jook tundus
4.2 CAPPUCCINO CAPPUCCINO (40 ml espressot, 120 ml piimavahtu) Mahe ja rikkalik piimakohvijook. Maitsesta suhkru, kaneeli või maitsesiirupiga. 4.3 CAFFÈ LATTE CAFFÈ LATTE (40 ml espressot, 2 x 120 ml piimavahtu) Mahe piimakohv, mida pakutakse spetsiaalsetest latte-klaasidest. Maitsesta tunde järgi suhkru või maitsesiirupiga. 4.4 TAZZA-KAKAO TAZZA (120 ml) Rikkaliku maitsega kuum kakao. Proovi ka Tazza-kakaokohvi, lisades kakaole espressot. 4.5 TAZZA CAPPUCCINO TAZZA CAPPUCCINO (40 ml espressot, 120 ml piimavahtu ja 40 ml Tazza-kakaod) Põneva ja mõnusa maitsega joogi saad, kui lisad oma cappuccinole Tazza-kakaod. Soovitame proovida! 4.6 KOHV PAULIG CLASSIC PAULIG CLASSIC (120 ml) Paulig Classic on hõrk ja rikkaliku järelmaitsega 100% araabika kohv. 4.7 TEE TEE (120 ml) Värske, aromaatne ja tugevamaitseline teesegu. Paulig English Breakfast Tea. LISA 1 KOKKUVÕTE
Maiustus mõjub hästi naishormoonidele, sellepärast ongi naistel tihtipeale suurem isu šokolaadi järele. http://www.postimees.ee/406423/tume-sokolaad-pikema-ja-onnelikuma-elu- nimel http://web.zone.ee/tammeniit/maiustused/okolaadi_liigid.html 4. Piimašokolaad Piimašokolaadi kakaosisaldus Euroopas peab olema miinimum 25%, USA-s kõigest 10%. Esimene piimašokolaad tehti aastal 1887 Daniel Peteri poolt. Piimašokolaadi saadakse kui kakaole lisatakse piima või piimapulbrit ning vanilli, sageli ka pähkleid või mandleid. See muudab maiustuse maitse mahedamaks, värvuse heledamaks ja tekstuuri kreemjamaks. Kakaoubade osakaal koostises on küll madalam, kuid piimas sisalduv 6 kaltsium lisab maiusele väärtust. Piimašokolaadi peab väga ettevaatlikult kuumutama, seda nimelt pannes potis olev vesi keema ja panna keeva poti peale uus pott või metallist kauss
piparmündi lauale maitserohelisena, Prantsuse ja Itaalia köögis kuulub piparmünt paljude maitsesegude koostisesse. Piparmünt sobib mooside, kompottide, kokteilide valmistamisele. Piparmünti saab läbi suve lisada kõikidele salatitele, eriti peedisalatile, kartulisalatile ja lihasalatile. Piparmündiga sobib maitsestada ka köögivilja suppe ja toite. Piparmünt annab meeldiva maitse külmadele karastus-ja alkohoolsetele jookidele, joogisokolaadile ja kakaole. Enamik müntidest saab hea joogitee, kuid münti võib ka lisada ka mõne mõrudama maitsetaime maotse parandamiseks. Piparmüdiga ei tohi liialdada, sest liigne kogus võib teha toidu mõruks, eriti siis, kui toitu kuumutatakse. Piparmünti tuleb toidule lisada mõõdukalt, et selle maitse ei jääks domineerima. Arvestades mündi erilist lõhna ja maitses, ei ole mõtet teda kokku segada teiste maitsetaimede ega vürtsidega.
tugevdamiseks energiapuuduse ja kergete valude korral joo kaks tassi kakaod päevas. Lahusta kakao kuumas piimas ja tee meega (mitte suhkruga) magusaks. Ligikaudu 2600 aastat tagasi rajasid maiad esimese teadaoleva kakaoistanduse Lõuna- Ameerikasse. Pidades kakaod väärtuslikuks kaubaks, kasutasid nad seda ka maksevahendina. Nikaraaguas näiteks maksis küülik 10 ja üks korralik ori 100 kakaouba. Kakaopuudelt saadud ubade pulbrist tegid Mehhiko indiaanlased jahedat vahutavat jooki. Lisaks kakaole oli selle valmistamisel kasutatud ka maisijahu, mett ja vürtse. Euroopas hakkas kakao levima pärast seda, kui hispaanlasest maadeuurija Hernan Cortes oma rännakult Mehhikosse kakaoube kaasa tõi. Aasta siis oli 1519. Kuna maitstud jook oli eurooplastele liiga mõru, lisati sellele suhkrut. Kakaoistikuid viisid hispaanlased ka Aasiasse ja Aafrikasse. Ligi sada aastat oli joogi retsept salajane, kuni see imbus edasi Prantsusmaale Päikesekuningas Louis XIV kätte. Ka
jalanõusid, vältimaks kottide vigastamist. Suhkru veol peab hoolikalt jälgima veetaset pilssides, vältimaks neis suhkrusiirupi tekkimist. Peensuhkru stoovimistegur on 1,3...1,4 m3/t. 2.10. Kohvi, tee ja kakao vedu Nende lastide ühiseks omaduseks on vastuvõtlikkus kõrvalistele lõhnadele, tee ja kakao on ka hügroskoopsed. Ubade puhastamiseks viljalihast pestakse neid spetsiaalsetes basseinides, misjärel nad allutatakse kääritamisele. Kääritamine on vajalik kohvile ja kakaole omase maitse andmiseks. Kääritamise kestus on 5...7 päeva. Pärast kääritamist oad kuivatatakse päikese käes. Kuivatamisele lähevad nii kohvi- kui kakaooad koos käärinud viljaliha, hallituse ja prahiga. Küllalt pika käärimisprotsessi jooksul nakatuvad oad bakterite ja hallitusseentega, kuid see protsess on liiga lühike selleks, et mikroorganismid jõuaksid hakata paljunema. Kohvi- ja kakaoubadesse peitunud