taganeda ning ma lihtsalt pidin näituse ekspeditsiooni sukelduma. Tegu oli siis Regina Kari välja panekuga. Näitusest üldiselt nii palju, et esmapilgul tundus see kohati eemaletõukav, kuna pildid olid väga sürrealistliku tagaplaaniga ning ausalt öeldes lausa ajasid mulle hirmu naha vahele. Kuid võttes vaatluse alla selle kohati hirmuäratava ekspeditsiooni leian, et midagi nii originaalset ei ole Kuressaare linnas ammu kohanud. Eriti kauaks jäi minu mõtteis kajama pilt tüdrukust tumedal tagapõhjal. Kuidagi väga omalaadne, meenutas mulle hirmsasti üht õudusfilmi laadset stseeni kurjast tüdrukust. Regina Karil tundub olevat omalaadne väljendusviis, mis enda eest seisab, kuna nagu ennist sai mainitud siis tõesti tegu oli vägagi originaalse ja realistlikult kartmalööva väljapanekuga. Tema teoste üldpilt võin kohati tunduda eelmisega äravahetamiseni sarnane, kuid lähemal uurimisel selgub tõde, et need on täiesti erinevad
taktiosadele. Klaveri asemel kasutatakse tavaliselt elektriorelt. Laulule annab erilise kõla kohaliku aksendiga inglise keel. Reggae kodumaal pole diskor sugugi vähem populaarne kuju kui mõni kuulus laulja. See on tingitud omapärasest tavast: diskorid esinevad pooleldi kõneldes pooleldi lauldes(nn. Talk-over stiil) kasutades oma esinemise ajaks spetsiaalseid dub plaate tugeva rütmi ja rämeda kõlaga, sagely kajama paisutatud instrumentaalse reggae´ga. Rahvusvahelist võidukäiku alustas reggae Inglismaalt, kuhu ta oli saabunud koos sisserändajatega Jamaicalt ja Bahamast. 1964. aastal äratas lühiajalist tähelepanu Millie Smalli lauldud "My boy lollipop", mis oligi esimene rahvusvaheline reggae hit. Rida kuulsusi kes olid reggae laadis laule plaadile pannud olid:paul mcartney, Taj Mahal, Eric Clapton. Reggae kroonimata kuninga au kuulus loomulikult Bob Marleyle(1945- 1981), kes
kuna need sobisid tantsimiseks, aga väga hea oli ka neid lihtsalt kuulata. Enamik Kõrveri sõjaeelseid laule eksisteerib vaid pealkirjadena. Boris Kõrverile kõige lähedasemad lood tema loomingus olid: „ Hällilaul“ – üks esimesi lugusi, mis on lüüriline, mõõdukas meetrumis liikuv tantsulaul. „Rindeteed“ – patriootiline laul, aktiivsem meloodia. „Kaluri laul“ – elurõõmus ja kaasakiskuv valsiviis, Kõrveri loomingus hakkas esmakordselt järjekindlamalt kajama rahvusmuusikast väljakasvavad intonatsioonid. „Traktoristide laul“ – valsil põhineval rütmil, millega kaasnes ka rahvamuusika. Kogus kiirelt populaarsust rahva hulgas. „Kerjuse laul“, „Kui õitseb sirel“ - filmimuusika, „Maasaunas“ – humoristlik rahvalaul, „Kadriorg“ , „Meie koolielu“, Tallinn mu Tallinn“. Looming: Operetid "Ainult unistus" (1955) "Laanelill" (1959) "Teie soov palun?" (1962) Muusikalid: "Mees pisuhännaga" (1968)
Siim Usina ja Martin Petermanniga. Tegemist oli väga huvitava elamusega - jõulukontsert, jazz koos kirikuga. Teele Viira esitas koos oma bändiga erinevate artistide kuulsaks lauldud lugusid ning ka paar enda kirjutatud laulu. Kava oli kokku pandud Teele Viirale südamelähedastest lauludest. Olen harjunud, et kirikutes esitatakse tasase häälega rahulikke jõululaule. Selle kontserdi näol oli kohati tegemist absoluutse vastandiga. Teele Viira suutis oma tugeva häälega terve kiriku kajama panna. Olin meeldivalt üllatunud nähes Nõmme Rahukirikut seest. Tegemist oli väikse, hubase ja väga koduse kirikuga. Samuti meeldis mulle ka esinejate kostüümide valik. Kõik olid riietanud ennast tagasihoidlikult ja mugavalt, kuid samas stiilselt. Kontsert avardas mu silmaringi suuresti. Esmakordselt olin ma Teele Viirast vaimustatud. Kui kuulata tema esinemisi läbi televiisori või raadio, siis ei ole need sugugi nii fantastilise kõla ja emotsiooniga
" Me kõik oleme seda tundnud: koolipingis, tööl või isegi siin neid ettekandeid kuulates. Tuntud tõsiasi, aga Coelho on selle väga ilusti kirja pannud. Taolisi mõtteteri on võimalik kogu raamatust leida. Mina pean Coelhot tänapäeva filosoofiks. Kui vanaaja filosoofid Sokrates ja Platon kirjutasid väga sügavalt ning keeruliselt, siis tänapäeva filosoof Coelho seletab asju lihtsamas ja pealiskaudsemas, meile niiöelda söödavas keeles. Mõned tarkused jäi veel mu peas kajama. Näiteks: 1. Ainus põhjus, miks üht trofeed taga ajada, on teada, mida sellega peale hakata. 2.Eesmärgi suunas liikudes on väga oluline pöörata tähelepanu teele. Just tee annab parimaid vihjeid kohalejõudmiseks ning õpetab meie teeloleku jooksul nii mõndagi. Sama on eesmärgi saavutamisega elus. Tulemus on kas parem või halvem, sõltuvalt raja ehk meetodi valikust ja sellele lähenemise viisist.
Lavastuses Celimene'i mänginud Laura Peterson sobis minu meelest rolli väga hästi. Äratundmisrõõm mis tekkis oli väga meeldiv. Ta suutis kehastada oma rolli nii nagu mina seda etendust lugedes oma peas ette kujutasin. Ta andis väga hästi edasi Celimeni naiselikku olemust sujuva liikumise, näoilmete ja hääletooniga. Kahju on sellest, et mustpeade maja, kus teos oli lavastatud mõjus natukene halvasti. Tekst mis näitleja ütles ei olnud selgelt arusaav ning jäi õhku kajama, mis tõttu oli teksti raske jälgida. Õnneks suutsid näitlejad tänu oma näitlejameisterlikusega ikkagi silma paista, huvi äratada ning kuulama panna. Saalist lahkudes, olin positiivselt üllatatud. See äratundmisrõõm mis avaldus lavastuse ja orginaal näidendi sarnasustes oli väga meeldiv. Samas olin aga õnnelik selle üle, et lavastaja Lembit Peterson suutis läbi tema lavatstaud teose panna mind mõtlema läbi teiste vaatepunktide.
/ · MINEVIKUS: * nud kesksõna (-nud) * tud kesksõna (-tud) Vaherühma verbid. (19 tk) Muutuvad nagu ,,elama" või ,,õppima" (I PM) Lõppema, sulgima (sulgi ajama, sulil olema), hälbima (/teelt/ kõrvale eksima, kõrvale kalduma), küündima (ulatuma), lehtima (lehte minema), lekkima (vedelikku/gaasi läbi laskma), pürgima (püüdlema, tunglema), settima (põhja peale vajuma), sulgema, süttima, tekkima, vettima, hukkuma, kaikuma (valjusti kõlama, kajama), rappuma, soiguma (tasa oigama, hädaldama), vappuma, võppuma Lõppema, lõppeda, lõppen (-elama) e lõpen (-õppima), lõppesin; lõppenud, lõppetakse e. Lõpetakse, lõppetud e. Lõpetud Verbid ,,tõusma" ja ,,naasma" pöörduvad mõlemad sõna ,,tõusma" näitel: tõusma, tõusta, tõusen, tõusin; naasma, naasta, naasen, naasin; tõusnud, tõustakse, tõustud Naasnud, naastakse, naastud Tegumoed:
,,Eest ära" Anna Haava See luuletus oli lühike ja tabav. Lihtsate lausetega oli ära seletatud, mida öelda taheti. ,,Eest ära" rääkis sellest, et elu läheb kiiresti ja tuleb eest ära tulla või sellega kaasa minna. Ei ole kasulik jääda ühe koha peale seisma, sest aeg ei jää kunagi ootama. Ootama jäädes võib hoopis head võimalused käest lasta. Tuleb ise midagi ära teha, et oma tahet saavutada. Mulle meeldis see luuletus sellepärast,et mõte oli kergesti mõistetav ja kohe selge. Luuletus oli väga sügava mõttega ja pani mõtlema, et ei ole kasulik kunagi elus seisma jääda, tuleb tegutseda ja pidevalt eluga edasi liikuda. Kui ei taheta edasi minna oleks targem eluvankrilt eest ära tulla,et see omasoodu liikuda võiks. ,,Kui oleksin tundnud sind varem" Doris Kareva See luuletus on küll pikk, kuid mõte on täiesti selgelt olemas. Luuletuse ehitus oli väga imelik, iga salm koosnes ühest lausest, mis oli 4 rea peale ära jagatud. Hästi palju oli ...
Ilma ühtse kirjakeele normita oli raske kirjakeelt õpetada (ulatuslik keelekasutus tõi õigekirjutusliku mitmekesisuse – probleemiks koolihariduses) mõte: korraldada üle-eestiline keelekoosolek 30. mai 1908 Tapal – häälduselt täpne 1909 konverents Tartus kirjaviis muudab kirjakeele liiga h küsimus, keeruliseks (Eesti Kirjanduse Selts, üksiksõnad: katuksed – katused, kullassep – Eestimaa Rahvahariduse Selts) kullassepp • kajama: keeleajaloo, murrete ja 1910 Tallinnas rahvapärase keelekasutuse sid- mitm osastav: juttusid vs juttusi/jutte, otstarbekuse arvestamine lihtmin sivad-vormist sid- vormi: laulsivad – • ää – ea (pea, seal, teadus) laulsid • h kaotada, kus ebakindel (aganad, 1911 Tartus õrn, ani, ernes) • võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus
Tallinna linna pronkssõduri- ümarlaud, mis vastandus valitsusele, muutus institutsiooniks, millele ükski otsustaja enam mingit tähelepanu ei pööranud. "Marodöörid," kinnistus ametlikus keelepruugis hinnang langenute kohta, kelle kalmudele see hauatähis oli püstitatud. Kuigi hilisemad analüüsid seda versiooni ei kinnitanud, oli taas kord üks konflikti õhutav kuvand käibele lastud. Jõudemonstratsioon Läbirääkimispoliitika asemel hakkasid piitsaplaksudena peagi kajama keelud ja käsud. Kahe suurema rahvusgrupi normaalsele läbisaamisele ja integratsioonile anti otsustav kabelimats. Olgu peale, ega seda integratsiooni ei olnud riiklikest programmidest hoolimata ju sisuliselt eksisteerinudki. Oli üldteada, et eestlased ei suhtle venelastega ja vice versa. Nüüd aga lõhuti seegi, mis 2007. aasta kevadeks tasapisi tekkinud oli, ning lükati võimalus kahe rahvusgrupi lähendamiseks määramatusse (aga kindlasti kaugesse) tulevikku.
PÕHITÜÜP ELAMA · elama-elada-elan-elasin-elanud-elatakse-elatud · AV-ta kahe ja enamasilbilise tüvega verbid. Välja arvatud olema, tulema, panema, surema, pesema, kusema ja minema ning häälikuühendiga ele- lõppevad ma-infinitiivi tüvege verbid. · Aduma, ajuma, anuma, asima, avama, evima, hangema, hajuma, halama, harima, helama, hundima, ihuma, imama, imema, jagama, jaguma, jamama, jorama, jubima, järama, kahima, kajama, kasima, kebima, kerima, kiduma, kihama, kilama, kirema, kiruma, kisama, klanima, klobima, kobama, kogema, koguma, kohuma, kolama, kolima jne · Ajama: aetakse, aeti, aetud, aetakse · Julgema: julgetakse e juletakse, julgeti e juleti, julgetavat e juletavat, julgetud e juletud Alltüüp SIBLIMA · Siblima-siblida-siblin-siblisin-siblinud-siblitakse-siblitud · 2-silbilise II-vältelise tüvega verbid
kodumaale, nende lootustele ja pettumustele ning viimsele võitlusele kodumaa pinnal. Jutustust kirjutades kandis kirjanikku soov anda meeleolud ja sündmused edasi tõetruult, midagi ilustamata ja ütlema jätmata, ning luua samal ajal ilma paatose ja ilukõne mõjutavalt vabadusvõitluse idee ja Eesti Vabariigi ajal sündinud meeste ustavus kodumaale. See on ka õnnestunud. Üldise laose ja masendusmeeleolude kõrval jääb teose lõpul siiski kajama lootus, et kuni rahvas on alles ei ole veel kõik kadunud. Järgmine, samuti sõjamälestustele toetuv jutustus ,,Sarviku sulased" I ja II (1985) kirjeldab kahe kurja vahel lootusetusse olukorda sattunud eestlaste põgenemist hävingu eest ja lõppvõitlusi võõra võimu teenistuses, rollis, mida iseloomustab ka teose pealkiri. Neis raamatuis saab ilmsiks suurte rahvaste maade jagamisele jalgu jäänud väikerahva traagika,
annaabi.ee 
