end ka eluajal jumalana austada). . Koduhoidjatena austati penaate, kes hoolitsesid perekonna heaolu ning jõukuse eest. Need head vaimud on maja asukad, kodukoldejumalad. Ülekantult tähendasid penaadid ka maja, kodu, kodukohta. Neist kõneldi ainult mitmuses (penates). Nad oli penus'e, s.o. tagavarade (peamiselt toidu-) jumalad, kes kaitsesid majapidamist (penates minores familiares, privati). Avalikus kultuses austati neid kui rooma rahva kaitsevaime (penates majores ehk penates publici) di penates populi Romani Vesta templis riigikolde ääres. Aeneas olevat penaadid põlevast Troojast päästnud ja Itaaliasse kaasa toonud. Väljaspool maja muretsesid perekonna ja tema varanduse eest laarid (lares domestici: familiares, privati, patrii), põldude (lares rurales) ja ristteede kaitsejumalused lares compitales (nimetus tuleneb ladina sõnast compitum, "risttee"), kelle altarid olid paigutatud maatükkide piiridele ja ristteedele
I 1.ühe religiooni iseloomustus. * Taoism on levinud Hiinas. Sõna tao tähendab teed, kulgemist. Kõiges on kaks alget: Yin ja Yang. Seda tasakaalu võib rikkuda inimese käitumine. Taoismis on palju kaitsevaime. Oluline on võitlus kurjade vaimudega. Usutakse surematusesse ja surematu sureb vaid näiliselt. Hingi, kelle keha on maetud rituaalideta, nimetatakse näljasteks vaimudeks ning palvetatakse, et nad kurja ei teeks. Usu väljend maastikukujunduses on feng shui. Leinavärviks taoismis on valge. 2. kahe tsivilisatsiooni lühiiseloomustus. * Lääne tsivilisatsioon Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas.
selleks; sageli on oluline pärilikkus." Lühidalt: samaan on üleloomuliku väega, teistes ,,ilmades" liikuv inimene, hõimu kaitsja. Transs muutunud teadvuse seisund. Selle saavutamiseks kasutatakse abivahendeid: meelemürgid, pillimäng (trummi löömine). Samaani hing võib kehast lahkuda ja lennata teistesse ,,ilmadesse". Rituaali läbiviimiseks on tal spetsiaalne varustus. Siberi samaanidel näiteks on kostüüm, millele tehtud kaunistused kujutavad samaani abistavaid kaitsevaime ja on seega justkui jutustus samaani vägevusest (mida rohkem kaitsevaime, seda vägevam samaan). Kostüüm peab olema varustatud tugevdatud osadega, et kurjad vaimud ei saaks samaani vigastada (eriti nt. terav otsik peaehte küljes), kostüüm peab samaani kaitsma. Sageli on kostüümi küljes ka helisevaid-tilisevaid kellukesi, seega on tema kostüüm ka omamoodi muusikaline instrument, mis täiendab ja mitmekesistab samaanirituaali muusikalist tausta.
Kaua säilis kujutlus ebaisikulisest väest numen´ist. Vanimaid kihistusi - maaharimisega seotud viljakusjumalad: maaviljakusjumalanna Tellus, viljasaagi ja rikkuse jumalanna Ops, viinamarjade viljakusjumal Liber, metsade ja niitude jumal Silvanus, piirikivide kaitsja Terminus, loomakasvatuse kaitsja Faunus. Agraarjumalatele oli pühendatud palju pidupäevi. Ka sõjajumal Mars oli algul kevade ja sigivuse jumal, armastusjumalanna Venus algselt aiasaagikuse kaitsjanna. Rohkesti erinevaid kaitsevaime: surnud esivanemate hinged manes, aitade ja sadude kaitsjad penates, inimasulate ja inimtegevuste kaitsevaimud lares. Järglasteta surnute hinged muutusid kurjadeks deemoniteks lemures. Roomlased ise jaotasid oma panteoni kaheks: (1) dii indigetes ehk vanad kodumaised jumalad, (2) dii novensiles ehk hiljem laenatud jumalad. Vanim peajumalatekolmik pärines indoeuroopa ajastust: äikesejumal Jupiter, viljakusjumal Mars ja vana sõjajumal Quirinus. 6.saj. eKr etruski mõjul kolmik
metsavaimu nähakse sammaldunud habeme ja rohelise mantlis vanamehena, veevaim paistab pikajuukselise naisena jne. Kaitsevaim Loodushingedest saavad vaimud ja vastavalt nende elutsemiskohtadele saavad neist nende kohtade hoolde- ja kaitsevaimud. Metsavaim kaitseb metsa, vetevaim veekogu, taevavaim on taeva päralt jne. Nii hakkab inimene kõikjal enda ümber nägema ja oletama vaime, kes tõusevad inimesest kõrgemale astmele, kellest oleneb inimese heaolu ja saatus. Kaitsevaime on kutsutud ka haldjateks ja jumalateks. Usk kaitsevaimudesse haldjatesse - jumalustesse toob kaasa ka ohvrikultuse. Toodi ohvreid küll merre, küll jõgedesse ja järvedesse, küll põldudel viljahaldjale. Loodushaldjatest kerkib eriti esile pikse roll, kellele ohverdatakse näiteks põua puhul härg. Pikset kujutletakse vanamehena, kes ammukaarega puistab piksenooli. Henriku Liivimaa kroonikas (xxx 4) on juttu, et saarlased 2. veebr. 1227 toimunud lahingu ajal "karjuvad, rõõmustades
kiviskulptuuri parimate teoste autor on Flandriast pärit ja Rootsis töötanud kunstnik Nicolaes Millich. Tema töö on Narva raekoja portaali kolm allegoorilist figuuri ja Tallinna Toomkirikus asuv erinevatest marmorisortidest portreeline epitaaf (mälestustahvel) maanõunik J. Hastferile. Epitaafi kujunduses on barokkstiilile tüüpiliselt ühendatud kristlikud ja antiikmütoloogiast pärit motiivid. Mustast marmorist sarkofaagile nõjatuvad leinavad paljad poisikesed, kes kehastavad rooma kaitsevaime (geeniusi), aga võib olla on hoopis tegemist renessansist alates populaarsete putodega, kelle eeskujuks peeti antiikset armastusjumalat Erost. Barokiajastu oli Eestis värvilise puuskulptuuri ehk nikerduskunsti õitseaeg. Sellest on peamiselt säilinud kirikuinventari. Umbes 1680.aastani domineerib kujunduses ornamentika. See on nn. pahkmikornament, mille tähtsamateks motiivideks on skemaatilised taimevarred (köitraag), rullkujund ja kõhr (kõrvalesta meenutav kujund).
Rooma ajalooline traditsioon selliseid keisreid peab hirmuvalitsejateks, türannideks ning hullumeelseteks. Selles Augustuse aegses uues ideoloogias saab keskseks ka Rooma võimu jumalikustamine, Rooma võimu jumalanna Roma. Ametlikuks kultuseks keisririigi ajal saabki Kapitooliumi triaadi kultus, Roma kultus ja keisrikultus. Kultuste keskus oli riigikolle, see asus jumalanna Vesta templis, usuti et kui see tuli kustub siis Rooma riik hävib. Selle riigitule juures austati ka kaitsevaime penaadid. Penaatideks olid Roomas esivanemate, kuulsate roomlaste vaimud. Rooma religioon tegi läbi suured muudatused võrreldes varajase vabariigi ajajärguga, need muudatused saavad alguse juba hilise vabariigi ajal aga saavutavad oma uue näo täielikult alles keisririigi ajajärgul. Alates 3-2saj eKr saavad alguse Rooma tihedad kontaktid idamaadega ning see suur riik mis tekkis oli multikultuurne ja multireligioosne. Rooma riik oli põhihoiakult tolerantne erinevate usundite suhtes
annaabi.ee 
