1. Nimeta mälestiste liigid. Mälestiste liigid on arheoloogiamälestis, arhitektuurimälestis, kunstimälestis, tehnikamälestis, ajaloomälestis. 2. Mis on konserveerimine, restaureerimine, renoveerimine ja rekonstrueerimine? Konserveerimine vananemise peatamine või aeglustamine. Pinda ega vormi ei muudeta, kui see ei ole vajalik säilitamise eesmärgil. Restaureerimine taastatakse algne välimus. Renoveerimine kohandamine tänapäeva vajadustest lähtuvalt. Rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 3. Millised eelnevalt loetletud tegevused ei ole sobilikud mälestiste juures? Renoveerimine ja rekonstrueerimine 4. Nimeta Vitruviuse kolm arhitektuuri tugisammast. Firmitas ehk tugevus Utilitas ehk funktsionaalsus Venustas ehk ilu 5. Keda peetakse ...
1957. a asutati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum. 1968. a. reorganiseeriti TRT Vabariiklikuks Restaureerimisvalitsuseks (VRV). 4 1971. a. asutati Lahemaa Rahvuspark, kus lisaks looduskaitsele ja ökoloogiale lähtuti ka muinsuskaitsest. 27. veebruaril 1973. a. kinnitati ENSV MN määrusega Tartu, Pärnu, Paide, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Haapsalu ja Lihula ajalooliste keskuste kaitsetsoonid ja nende põhimäärused. 1976. a. kehtestatakse NSVL ÜN seadus ''Ajaloo- ja kultuurimälestiste kasutamise kohta''. 1978. a. asuvad Eestis tööle poolakatest restauraatorid. 6. oktoobril 1980. a. antakse Tallinnale üle Euroopa Kuldmedal arhitektuuripärandi säilitamise eest. Tallinn on 8. Euroopa linn, mis selle sai. 29.12.1984. kehtestatakse muinsuskaitsekuu (18. aprill-18.mai). 24. septembril 1987. a. kehtestas ENSV MN Rebala ajaloolis-kultuurilise kaitseala. Sama aasta 12
· Voolu lainekuju Voolu lainekuju · esmasel välgulöögil 10/350 s · edasistel välgulöökidel 0,25/100 s on määratletud valemiga: kus: I voolu tippväärtus; k voolu tippväärtuse parandustegur; t aeg (kestus); 1 vooolufrondi ajakonstant; 2 voolusaba ajakonstant. 60. Piksevardad ja piksetrossid, õhuliini kaitsenurk Piksevardast arenevad lahenduskanalid kiiremini, kui piksetrossidelt. Seega on piksevarraste kaitsetsoonid laiemad kui samal kõrgusel paiknevate piksetrosside kaitsetsoonid. Üksiku piksevarda kaitsetsoon on nõguskoonuse kujuline, mille moodustaja on piksevarda tippu läbiv kaar raadiusega 3H (joonis 5.11). Kahe teineteisest vähem kui 3H kaugusel asuva piksevarda vaheline kaitsetsoon moodustub varraste tippusid läbiva kaarega raadiusega R, mille keskpunkt MR on kõrgusel 3H (joonis 5.12). Piksetrossid
9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused 9.6. Alajaamade piksekaitse Kaitse välgu otselöökide eest Modelleerimine, mõõtmised, vaatlused ja paljude aastate kogemused näitavad, et välgu otselööke seadmeisse saab suure tõenäosusega vältida, kui kasutada alljärgnevat piksevarraste või -trosside paigutusviisi. Joonistel 9.6.1 kuni 9.6.4 kujutatud kaitsetsoonid kehtivad paigaldiste puhul, mille kõrgus H on kuni 25 m (kasutusel 420 kV elektrivõrgus). Kõrgemate paigaldiste korral on kaitsetsoonid suhteliselt väiksemad. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 46 Rein Oidram _____________________________________________________________________
Loengukursus AEK 3025 52 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 9.6. Alajaamade piksekaitse Kaitse välgu otselöökide eest Modelleerimine, mõõtmised, vaatlused ja paljude aastate kogemused näitavad, et välgu otselööke seadmeisse saab suure tõenäosusega vältida, kui kasutada alljärgnevat piksevarraste või -trosside paigutusviisi. Joonistel 9.6.1 kuni 9.6.4 kujutatud kaitsetsoonid kehtivad paigaldiste puhul, mille kõrgus H on kuni 25 m (kasutusel 420 kV elektrivõrgus). Kõrgemate paigaldiste korral on kaitsetsoonid suhteliselt väiksemad. Alljärgnev on esitatud kui meetod, mis tagab piisava kaitsetaseme ilma isolatsiooni- koordinatsiooni lähema käsitlemiseta. Üksik piksetross loob piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille moodustajaks (ristlõike piirjooneks) on trossist algav kaar raadiusega 2H (vt joonis 9.6.1).
on piiratud kasutus ● Loodusmälestised, üksikobjektid – väiksemal alal kaitstav objekt ● Elupaiga, kasvukoha või liigikaitsealad Osaliselt kaitsavad alad ● Maastikukaitsealad ● Piiratud looduskasutusega kaitsealad ● Kuidas majandada kaitseala nii, et bm säiliks? Soovituslik, et looduskaitsealade võrgustiku ranged kaitsetsoonid peaksid katma 5% riigi territooriumist. 74. Ühendusteed ja taastustööd elurikkuse säilitamiseks. Ühendusteed – tagada rohelised koridorid, maastikus. Kui vaja tuleb muuta maaomandust, et takistada elupaikade killustusmist. Taastustööd – kaitstavad alad liiga väikesed. Tuleb rajada rohelisi koridore. Veekogude, järvede, jõgede ja soode taastamine, liikide paljundamine, loodusesse laskmine. 75
piiratud kasutus o Loodusmälestised, üksikobjektid väiksemal alal kaitstav objekt o Elupaiga, kasvukoha või liigikaitsealad Osaliselt kaitsavad alad o Maastikukaitsealad o Piiratud looduskasutusega kaitsealad o Kuidas majandada kaitseala nii, et bm säiliks? Soovituslik, et looduskaitsealade võrgustiku ranged kaitsetsoonid peaksid katma 5% riigi territooriumist. 74. Ühendusteed ja taastustööd elurikkuse säilitamiseks. Ühendusteed tagada rohelised koridorid, maastikus. Kui vaja tuleb muuta maaomandust, et takistada elupaikade killustusmist. Taastustööd kaitstavad alad liiga väikesed. Tuleb rajada rohelisi koridore. Veekogude, järvede, jõgede ja soode taastamine, liikide paljundamine, loodusesse laskmine. 75. Elurikkus regionaalse majandamise poliitilised probleemid.
Kompensatsiooniala e. ökotsoon ökoloogiliselt tasakaalustav ala kultuurmaistus, suhteliselt intensiivse kasutusega alade vahel olev ekstensiivselt kasutatav ala, mis puhverdab või mahendab keskkonna kahjustusi ja mitmekesistab maastikku. K-d taastavad loodusvarade (õhu, vee) kvaliteeti ja hulka, annavad elutingimusi taime-, seene- ja loomaliikidele ning tõkestavad negatiivset mõju. K-d on näit. kaitsepuistud kraavikallastel, kaitsetsoonid veekogude ääres, parkmetsad linnade ümber. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon (vastastikku piirav kooselu vorm), ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Tavalisimad on eluruumi- ja toidukonkurents. K. võib olla liigisisene või liikidevaheline. Populatsioonitiheduse suurenedes k-I surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Konneks (biotsönootiline k
vastavad tegevused. • Külastuse mõju jälgimine kaitsealadel (PAVIM – Protected Area Visitor Impact Management) Tegemist on kõige noorema külastuskorralduse mudeliga, mis arendati alternatiivseks meetodiks koormustaluvuse mudelitele nagu LAC ja VERP, kuna nende rakendamine võb olla kulukas. Olulisel kohal on avalikkuse osalus. Mõju indikaatorid ja seire on asendatud ekspertkomisjoni hinnanguga. Avalikkus määrab piirkonna väärtused, eesmärgid ja kaitsetsoonid. Samuti identifitseerib ja prioritiseerib avalikkus inimmõjuga seotud probleemid ja seab nende probleemide lahendamiseks vastavad ülesanded. Eesmärgid peavad olema konkreetsed, realistlikud, saavutatavad ja ajaliselt piiratud. 20 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Protsessi etapid (vt. joonis 2): 1
omavalitsusele), • enne planeeringu algatamist tehtud strateegilised otsustused ja kehtiva üldplaneeringu nõuded, • enne planeeringu algatamist planeeritaval maa-alal ja selle lähipiirkonnas koostatud ja kehtestatud varasemad detailplaneeringud, kõrvalaladel kehtestatud planeeringute mõjud, • kaitsealused objektid ja alad ning kehtivad eritingimused või nende koostamise/ tellimise vajadus, kõrvalalade ehitiste ja muude objektide mõjud ja kaitsetsoonid, mis ulatuvad planeeritavale alale, • võimalikud jääkreostused, • teed, liikluse intensiivsus ja vajalikud manöövrid, parkimis- ja liikluskorraldus, • tehnovõrkude paiknemine ja arendamine, • haridusasutuste teeninduspiirkonnad jmt. 2. võimaldab omavalitsusel seada detailplaneeringu lahendusele avalikest huvidest (linnaehituslikud, tänavate ja liikluskorraldusega, puhkealadega ja tehnovõrkudega seotud jm. tingimused) ja kohalikest oludest tulenevaid lähtetingimusi. 3
annaabi.ee 
