Võnnu lähedal suutsid Eesti väekoondised sakslased siiski tagasi lüüa Saksa väeosad kohustati Lätist lahkuma Võimule ennistati seaduslik Läti Ajutine Valitsus. Eesti vabadussõda 19181920 Eesti Vabadussõda algas Narva all Punaarmee 6. kütidiviisi üksused tungisid üle Narva jõe Punaarmee esimese rünnaku Narvale lõid 22. novembril tagasi veel sakslased Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund Novembris ja detsembris oli sõjaline olukord Lõuna-Eestis raskem kui Põhja-Eestis Eesti vabadussõda 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK) 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning
KUNSTIAJALUGU 13.keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis. LINNUSED JA LINNAKINDLUSTUSED 3 linnuse põhitüüpi: 1. Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2. Tornlinnus sobis enamasti väiksemale kaitsemeeskonnale. Soodsaim kaitsesuund oli ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. ( näiteks Vao tornlinnus, Kiiu torn) 3. Kastell linnus nelinurkse müüriga piiratud ala. Näiteks mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, ka Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus. 4. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi , näiteks võisid torn või
Peaministriks sai Konstantin Päts Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud! Vabadussõja algus Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. (see algas Novembris 1918. aastal) Eesti olulisim ülesanne tol hetkel Vladimir Lenini ja Brest-Litovski rahuleping (tühistatud) Punaarmee vägede koondamine Eesti piirialadele Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda Ajutise valitsuse osavõtt Viru rinne, kui tähtis kaitsesuund Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. (1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel) Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa Vastupealetung Eesti armee jõu leidmine vastuhakuks 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega
Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda. Punaarmee 6. kütidiviisi üksused (kokku 7000 meest) tungisid üle Narva jõe. Pealetungis osalesid ka eesti kommunistlikud polgud Viljandi ja Tartu kütipolk. Punaarmee esimese rünnaku Narvale olid 22. novembril tagasi löönud veel sakslased, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad väed. Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund, sest punaste pealetung ohustas Tallinna. Kaitset juhtis 1. diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson. 1. diviisile allusid Virumaa Kaitseliit ning 1., 4., ja 5. jalaväepolk, lisaks veel suurtükivägi ja soomusrongid. Kokku oli Viru rindel umbes 2500 Eesti sõjaväelast. Mitme tunni vältel lõid Saksa ja Eesti üksused Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Ka esialgu juhtis ka Lõunarinde sõjategevust 1
Kirik ehitati 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna. Linnused saab eraldada kolme põhitüüpi: 1)neemiklinnus- Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge linnamägi 2) tornlinnus- Sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülevalt alla ja kivist torn võis kaitsta edukalt suure hulga vaenlaste vastu. Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn. 3) kastell-linnus Oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Selline oli esialgne, mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, samuti Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnuse algvorm. 4) konvendihoone 14. Saj valitsevaks saanud korrapärane linnusetüüp. Ordurüütlid pidid elama munkade kombel üheskoos ja neile sobis elupaigaks kindlustatud klooster
peaväravtorni(4kand plan, väravaava otse torni alt) väravaid müris tlin 8 neist 2sisevärav: Pika jala- ja Lühikese jala värav. 6välisväravat Harju,Karja,Viru,Väike-ranna, Ranna ja Nunnevärav. Viimast säilind aint Viru ja Rannavärv eeltornid. Peavärav tornid lamut 19.saj kesk. 14.saj algas kindlusearhit uus ajajärk,tulirelvade täiustamise pärast-kahurikuul vastu ehit müürid paksemax ja varjat muldvallide taha. Vähen seni valit vertik kaitsesuund olulisemax muut horisontaal, erit tulistamine piki müürijalamit. Hakat ehit müürijoon eenduvaid (flankeerivaid) torne, erilised suurtükitorn, ligi 38m kõrgun silinderjas Kiek in de Kök(15) ja 25m läbimõõdug kohat üle 6m paksuste müürid kolmveerandmür Paks Margareeta (16.saj alg)
Vabadussõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda. Punaarmee 6. kütidiviisi üksused (kokku 7000 meest) tungisid üle Narva jõe. Pealetungis osalesid ka eesti kommunistlikud polgud Viljandi ja Tartu kütipolk. Punaarmee esimese rünnaku Narvale olid 22. novembril tagasi löönud veel sakslased, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad väed. Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund, sest punaste pealetung ohustas Tallinna. Kaitset juhtis 1. diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson. 1. diviisile allusid Virumaa Kaitseliit ning 1., 4., ja 5. jalaväepolk, lisaks veel suurtükivägi ja soomusrongid. Kokku oli Viru rindel umbes 2500 Eesti sõjaväelast. Mitme tunni vältel lõid Saksa ja Eesti üksused Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Ka esialgu juhtis ka Lõunarinde sõjategevust 1
basiilikas, ülirikkalik terrakotast ehitusplastika). Lõuna-Eesti 3-lööviline kirikutüüp. Enamasti purustatud ja hiljem taastatud kirikud. Urvaste kirik piilarid kannavad võlve, basiilikas. 26.Keskaegne profaanarhitektuur Eestis Linnused 3 põhitüüpi: 1) Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati see kraaviga. 2) Tornlinnus külmrelvade ajastul oli parim kaitsesuund ülevalt alla, kivist torni oli hea kaitsta suure hulga vaenlaste eest. 3) Kastell-linnus 4-nurkse müüriga piiratud ala. Siiski enamus linnused olid segatüüpi Eestis. 14-sajandil sai valitsevaks linnusetüüp konvendihoone. 4-nurkse sisehooviga, mida ümbritseb 4 hooneriba, tavaliselt 3 korruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paikneb kirik, rüütel-
Ainsana on säilinud Urvaste kirik basiilikana ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis Linnuseid hakkasid püstitama vallutajad, neid oli Eestis hulganisti kuid enamik on varemetes. Linnuste juures saab eraldada 3 tüüpi: · Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulged korrapäratult looklevana · Tornlinnus sobis väiksematele kaitsemeeskondadele. Kaitsesuund oli ülevalt alla ja kivist torni võis kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. · Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud linnused olid tegelikud Eestis segatüüpi. 14.saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp kovendihoome, mis oli pärit Preisimaalt. See on 4-nurkse sisehooviga, mida ümbritsevad 4 hoonetiiba. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel on kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid.
põhiplaaniga kooriruum ning lühike ja lai pikihoone. 26.Keskaegne profaanarhitektuur Eestis. Linnuseid hakkasid püstitama vallutajad, neid oli Eestis hulganisti kuid enamik on varemetes. Linnuste juures saab eraldada 3 tüüpi: o Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulged korrapäratult looklevana o Tornlinnus sobis väiksematele kaitsemeeskondadele. Kaitsesuund oli ülevalt alla ja kivist torni võis kaitsa ka suure hulga vaenlaste vastu. o Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud linnused olid tegelikud eestis segatüüpi. 14.saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp kovendihoome, mis oli pärit Preisimaalt. See on 4-nurkse sisehooviga, mida ümbritsevad 4 hoonetiiba. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel on kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid
Lõuna-Eesti kodakirikutele oli tüüpiline suhteliselt suur, ruudule läheneva põhiplaaniga kooriruum ning lühike lai pikihoone. Linnuseid hakkasid vallutajad püstitama kohe pärast maa alistamist 13. saj. linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) Neemiklinnus. Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni suurem osa künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2) Tornlinnus. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. Tornlinnuseid ehitati vasallide maaelamuteks ka hiljem. 3) Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid segatüüpi linnused, nt võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 14. saj sai valitsevaks konvendihoone. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida
annaabi.ee 
