Turberaie eelised ja puudused Asendamatud puistutes, kus Võrreldes lageraietega lageraie kahjustaks puistu muid keerukam teostada, nõuab funktsioone eelteadmisi Väiksemad kulud Raie tehakse mitmes järgus, metsauuendamisele mis toob kaasa ohu vigastata tulevikus noori puid; osa Sobib kaitsemetsades uuendust hävib Putukkahjustuste oht Puistu muutub tuulehellaks looduslikele taimedele märgatavalt väiksem kui Tööd on kulukad ja kultuuris mehhaniseeerimine keerukam Mets ei kujune ühevanuseline Uuenemine ei pruugi olla edukas Keskkonda ei muudeta järsult Puuliikide ebasoovitava
puistu täieliku hävimiseni. Sellepärast tuleb puistuid ja turberaie viise väga hoolikult valida; * raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu; * kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol. Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. Valikraied Viimasel ajal on muutunud aktuaalseks Eesti metsanduses püsimetsade ja valikraiete probleem. Pärit on see idee eelmisest sajandist Saksamaalt ja selle väljatöötaja oli saksa metsateadlane A. Möller ning tuntakse valikraieid ja püsimetsandust ka Dauerwaldi nime all. Mõiste - Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana. Püsimetsana mõeldakse metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja
Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. Umbes 30% Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades. Lageraielangi laius kõvalehtpuu või okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius ületada 150m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik metsaseaduse tähenduses on kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud,
vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade osakaal on meil 74,2 %. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades. Lageraielangi laius kõvalehtpuu või okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius ületada 150 m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Siit tulenevalt kasutatakse neid metsi peamiselt keskkonna kaitseks aga ka puhkeotstarbel
Sellepärast tuleb puistuid ja turberaie viise väga hoolikalt valida; ● raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu; ● kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol. Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. 4.6 Valikraied Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana. Püsimetsana mõeldakse metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja kus toimub puistu pidev uuenemine (välja raiutud puude asendumine või asendamine uutega). Valikraie erineb turberaietest selle poolest, et kui turberaiete puhul on eesmärgiks vana metsa likvideerimine ja selle asendamine uue metsapõlvkonnaga (pikema perioodi
puitu ning langetatud materjal jäetakse maha. 49. Turberaie liigid, nende lühiiseloomustus. Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol.Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus. 50. Uuendusraie liigid? Uuendusraied neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. 51. Millal loetakse metsaseaduse järgi raiesmik uuenenuks? 52. Mis on lankide liitumisaeg? Lankide liitumisaeg - s.o
Plantatsioonilise metsamajanduse lähtekohaks on metsata maa. Metsamajanduse esmane ülesanne on puistute rajamine ja metsakorraldus. Raiemaht peab olema esialgu väiksem 45 kui juurdekasv. Näidetena võib tuua mitmeid Aafrika riike, kus viimaste aastakümnete jooksul on rajatud ulatuslikke metsakultuure. 2. Ülipikk tootmisperiood, Eesti tulundus- ja kaitsemetsades 30-140 aastat. 3. Raske kohanevus muutustega. Tootmise suuna muutmine (näit. puuliigi vahetamine ja seejärel müügikõlbliku puidu saamine) vôtab aastakümneid. 4. Primaarses faasis on toodang ja tootmiskapital üks ja sama puit. Seetôttu on raamatupidamises raske selgitada perioodi majandustulemusi, s.t. seda, mis on toodang ja mis on kapital. Sellest johtuvalt jäetakse nii puistute kui puidu juurdekasvu rahaline väärtus fikseerimata