päev hiljem ületasid venelased Narva jõu ja marssisid 26 juulil sisse nende eneste hävitatud Narva linna. Saksa väed tõmbusid tagasi Tannenbergi liinile, mille võtmeks olid Vaivara Sinimäed. Seal toimusid kahe nädala vältel kõige ägedamad lahingud. Saksa positsioonid võeti marulise suurtükitule ja õhturünnakute alla. Seejärel astus suurte tankiüksuste toetusel lahingusse Nõukogude jalavägi, rünnates tihendate lainetena turmtules hävinud kaitseliine. Rasketele kaotustele vaatamata tegid saksa väed (sh 20. Eesti diviis) pidevaid vasturünnakuid, püüdes kaotatuid positsioone tagasi võtta. Ülesanne kujunes üliinimlikult raskeks, sest Punaarmee pasikas tulle üha uusi värskeid väekoondisi. 10 augustiks jooksid Sinimägedes võidelnud Vene üksused verest tühjaks. Augusti keskel jõudsid Pihkva piirkonnas pealetundi alustanud punaväelased Lõuna-Eestisse. Pärnu poole
Kuid sakslased olid visad ja ründasid uuesti. Punaarmee sai käsu minna vasturünnakule, kuid ei suutnud, sest neid ründas sakslaste parim tankidiviis. Nii jõudsid sakslased töölislinnakusse. Stalingradi vallutamine muutus Hitleri kinnisideeks, ehkki oleks tulnud lõpetada. Punaarmee elas selle rünnaku üle, kuid nüüd oli võidujooks, kes jõuab enne ettevalmistustega lõpule. Sakslased plaanisid vallutada linna kolmanda rünnakuga ja venelased tugevdasid oma kaitseliine. Kolmas rünnak Lahingu kolmas etapp oli kõige kriitilisem. Hitler otsustas operatsiooni Blau ümber korraldada. Kaukaasia naftavarud jäid kõrvale. 14. oktoobril anti välja käsk, mille kohaselt peatati kõik operatsioonid Ida-Euroopas ja keskenduti Stalingradile ja Kaukaasiale. Nüüd sai näha, kas suvisel pealetungil üldse mõtet oli. Punaarmeele anti korraldus rünnata ja sakslased ajada eemale. See tabas sakslasi ootamatult,
1916 Mõlemal rindel oli materjalitaktika st tappa palju armeed. Idee Sm-lt (Falkenheim) Verdoni operatsioon: Verdoni kindlus oli Pariisi kaitseks. Pr oleks seda viimseni kaitsnud. Pr eesotsas oli Petain. Op. kestis 10 kuud. Sm kasutas suurtykke, leegiheitjaid. Rinne oli 8 km pikk. Kokku hukkus üle miljoni mehe. Pr kaotas 80% väest. Teine operatsioon oli Somme lahing. Sm olid kaitses Siegfriedi liinil. Initsiatiiv oli Sbr-l ja Pr-l. Kestis 5 kuud. Rinne 40 km pikk.12 rida kaitseliine. Esmakordne tankide kasutamine (väga aeglased ja kohmakad) Hukkunuid 1,3 milj. Sõtta astus Rumeenia, sai kohe lüüa ja Sbr, Pr tulid appi. Salonike rindele jäid Sbr ja Pr ülekaalu, sest Sm-l viisid väed ära. It rinde 5 pealetungi löödi kõik tagasi. Vene vallutasid 2 kindlust Kaukaasias. Jüüti merelahing. Sbr & Pr vs Sm. Sakslased said lüüa. Venel polnud edu Sm vastu. A-U vastu tungiti edasi u 40 km. Taas tuli Sm appi ja venelased taganesid. Rohkem ei üritanud
sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Õhus täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitas Poolat. Poola armee üritas taanduda idaossa. 17.sept tungis Poolasse aga NSV Liit hõivates Ida-Poola. 6.okt-ks oli sõjategevus lõppenud: Poola riiki polnud enam. 1939 nov ründas NSV Liit Soomet, 1940 võttis endale Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939.-1940. Saksamaa paiskas väed läände, kus Prantsuse-Saksa piirile rajati mõlema poole poolt Maginot' ja Siegfriedi kaitseliine. Sõjalist aktiivsust ei näidanud kumbki pool. Mingi tegevus toimus merel, Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9.aprillil 1940 hõivas Saksa armee Taani ning ründas Norrat. Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuid lõpuks suudeti Norra siiski alistada. VÄLKSÕDA Hitleri väejuhatus töötas plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedele anda löök Belgia ja Hollandi pihta, tungides lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10
09.1939 a. tungis Poolale kallale ka NSVL ning hõivas Ida-Poola ·06.10.1939 a. oli sõjategevus lõppenud ·Saksamaa ja NSVL pidasid ühise võiduparaadi: Poola oli lakanud eksisteerimast ·1939 a. novembris ründas NSVL MRP-le tuginedes Soomet; 1940 a. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940 ·Saksamaa paiskas väed läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsusmaa-Saksamaa piirile rajatud Maginot` ja Siegfried kaitseliine ·Sõjategevus soikus, algas nn. kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei näidanud. ·Aktiivsem tegevus merel, kus Saksamaa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, tõsised kaotused. ·09.04.1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat ·Norra hõivamine käis algul väikse vaevaga, kuid 1940 a. suvel alistati lõplikult. Välksõda läänes (Blitzkrieg) ·10.05
eosinofiile 1-5%, basofiile 0-1%, lünfotsüüte 20-30%, monotsüüte 3-7%. Granulotsüüdid: Neutrofiilid segmenteerunud tuum (noortel vähesegmenteerunud, väga noored on kepptuumsed, küpsedes segmentatsioon suureneb), natuke suuremad kui erütrotsüüdid. Tsütoplasmas on arvukalt peeneid sõmeraid, mis värvuvad neutraalselt. Neutrofiilid on aktiivselt liikuvad ja fagotsütoosivõimelised, sisaldavad palju lüsosoome, on üks olulisemaid kaitseliine bakteriaalsete infektsioonide vastu. Eosinofiilid sama suured kui neutrofiilid, sõmerad on roosakalt värvuvad. Eosinofiilid on liikuvad ja fagotsütoosivõimelised. Osalevad allergiliste reaktsioonide ja parasiitidest tekitatud infektsioonide parandamisel Basofiilid neid on alla 1%, keeruline leida. Sõmerad on suured, tumesiniselt värvuvad(sisaldavad histamiini ja hepariini), segmenteerunud tuum. Basofiilid on samuti liikuvad ja fagotsütoosivõimelised
2. MATERJAL JA METOODIKA 2.1 Peeter Suure Merekindlus 1907. aastal andis Tsaar Nikolai II2 korralduse koostada ja välja töötada uus riigikaitsekava. Mis nägi ette tsaaririigi pealinna Sankt Peterburi kaitseks uute kaitsepositsioonide rajamise võimaliku sissetungiva vaenlase vastu (Muuga, 2000). Kindlama kaitse saavutamiseks peeti arukamaks rajada kaitseliinid kaugemale, et varakult vastaseid tagasi tõrjuda. Ohtlik oli kaitseliine rajada Peterburi ja seega peeti oluliseks ja targemaks ehitada kaitseliinid n.ö Soome lahe luku Tallinn-Porkala piirkonnale. Sellele sekundeerisid kaitsepositsioonid Loode- ja Lääne-Eestis (Muuga, 2000). Ehitus algas 1909. aastal, kui Imperaator Peeter Suure Merekindluse nimelise projekti edasi arendades jõuti järeldusele, et tuleb kaitsta kaitseliine tagalast ning strateegiliselt tähtsaid asulaid mitte ainult mere, vaid ka maismaa poolt. Nikolai II andis
Sõja etapid: 1) Taganemine (1918 nov 1919 jan) 2) Murrangu saavutamine (1919 jan-veebr) 3) Kaitselahingud Eesti piiridel (1919 märts apr) eestlased suutsid enamlased välja kurnata ning taasi luau, kuid antud aeg oli Eesti poolele kõige kaotusrohkem. 4) Eesti vägede vastupealetung (1919 mai-jun) enamlaste väed paisati Eesti piiridest kaugele, mis võimaldas rajada kaitseliine piiridele ja vastase territooriumile. 5) Landeswehri sõda (1919 juuni-juuli) toimus Põhja-Lätis ning vastasteks olid sakslased. Eesti väed purustasid Võnnu ümbruses saksa väed ja sundisid nad Riia all alistuma (Võidupüha 23.juuni 1919). 6) Kaitselahingud Eesti piiridel (1919 sügis 1920 algus) Eesti väed suutsid vastu panna Punaarmeele ning oli hea võimalus alustada rahuläbirääkimisi.
Eulenburgi juhtimisel. Saksa väejuhatusele oli ka selge, et saarte pikemaajaliseks kaitseks sellest jõust ei piisa. Punaarmee dessanti võis oodata iga päev ning mis tahes saarele. Seetõttu olid ka olemasolevad jõud jagatud suhteliselt ühtlaselt, see tähendab igale poole vähe. Suurimaks hinnati siiski ohtu Muhu idarannikule või/ja samaaegselt Hiiumaale. Tingituna meeste nappusest ei olnud võimalik ette valmistada normaalseid kaitseliine, vaid tegu oli pigem vaatluspostidega. Reservis olevad jõud pidid olema valmis reageerima igas suunas (Melzer 1960, 6264; Kindralleitnant Hans Schirmeri ülekuulamisprotokoll, 2. märts 1948 ERAF, f. 133, n. 1, s. 10, l. 65). Saarte kaitse võimalusi vähendas veelgi Hitler käsk käivitada operatsioon ,,Tanne Ost". Soome sõjast väljaastumise järel käskis Hitler hõivata soomlastelt Soome lahes asuv Suursaar, enne kui see jõutakse venelastele üle anda
annaabi.ee 
