vererõhk alla 60 mm Hg. Vererõhu mõõtmiseks on mitu meetodit, neist alljärgnevalt. Korotkovi meetod Selle meetodi on välja töötanud vene kirurg N. S. Korotkov 1905. aastal. Vererõhu mõõtmise seade on väga lihtne, ning see koosneb mehhaanilisest manomeetrist, pumbaga mansetist ja stetoskoobist1. Meetod kujutab endast mansetiga õlavarre arteri täielikku sulgemist ja mansetist aeglaselt õhu väljalaskmisel tekkivate nn Korotkovi toonide (vere turbulentsest voolamisest tingitud kahinate) kuulamist. Alljärgnevalt on kirjeldatud antud mõõtmisprotsessi läbiviimist. 1 Komplekti nimetatakse sfügmomanomeetriks. Stetoskoop ehk fonendoskoop on lihtne plast- või kummivoolikutest akustiline süsteem organismis tekkivate helide kuulamiseks. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Manseti asetamine:
1 Komplekti nimetatakse sfügmomanomeetriks. Stetoskoop ehk fonendoskoop on lihtne plast- või kummivoolikutest akustiline süsteem organismis tekkivate helide kuulamiseks. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus aeglaselt õhu väljalaskmisel tekkivate nn Korotkovi toonide (vere turbulentsest voolamisest tingitud kahinate) kuulamist. Alljärgnevalt on kirjeldatud antud mõõtmisprotsessi läbiviimist. Manseti asetamine: · Tõmmake mansett üle vasaku käe nii, et vooliku ots on suunatud käelaba poole. · Asetage mansett ümber käe nagu joonisel näidatud. Veenduge, et manseti alumine serv on küünarnukist ca 2 ... 3 cm kõrgemal ning kummist voolik väljub mansetist käe siseküljel. NB! Märgistus (seadmetel võib erineda, Microlife BP AG1-20 on see u 3 cm pikkune riba)
Püstiasendis nõrgeneb või kaob. Füüsilise koormuse korral võib tugevneda. On helilise tämbriga nõrk (üks kuni kaks kraadi) ja lühike kahin (ei ulatu üle poole süstolist). (Lastehaiguste... 1986, Tunell 1998, Kallas jt 1999, Uibo jt 2010.) Patoloogia Südame auskultatsioonil sedastatav patoloogia • Südame rütmi muutus – arütmia, tahhükardia, bradükardia, galopprütm, ekstrasüstol. • Südame toonide muutus - tugevnemine, nõrgenemine. • Kahinate avaldumine - kahinad tekivad südame või südamest lähtuvate suurte veresoonte kohtades, kus veri voolab kiiresti läbi kitsa koha. Kahinaid on tugevamini kuulda pärast füüsilist koormust, palaviku korral, mil südame minutimaht suureneb ja verevool kiireneb, stenoosi süvenemisel kui stenoosi eri pooltes on suur rõhuvahe (nt aordistenoos). Suurest rõhuvahest tekitatud verevool (nt vasakust vatsakesest vasakusse
brachialise kohal küünarliigese sisepinnal stetoskoobiga Korotkovi toone, nende põhjuseks on turbulentne voolamine, mis tekib arteri mansetialuses ahenenud osas. Kui manseti rõhk on kõrgem süstoolsest rõhust, on arter kokkusurutud, verevool peatub ja toonid puuduvad. Kui manseti rõhk langeb madalamale süstoolsest rõhust, tekib iga pulsilöögi ajal lühike terav kahin. Kui mansetirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahel, on kahinate käitumine küllalt individuaalne. Kui mansetirõhk langeb diastoolse rõhuni, siis kahinad äkki tumenevad ja nõrgenevad kiiresti. Maali-Liina, jaanuar 2012 Automaatsetes vererõhumõõturites on kasutusel ostsillograafiline meetod. Selle puhul määratakse vererõhk süsteemis arter+rõhumansett tekkivate pulsituigete e ostsillatsioonide põhjal
Omandatud südamerikete (mitte kaasasündinud) sagedaseim põhjus on läbipõetud südame sisekesta põletik e endokardiid. See tekitab sisekestale armid. Lisaks võib tekkida äkiliste koormuste korral – tavaliselt tekib siis pigem puudulikkus, kuna klappe venitatakse välja. Klapi rikete korral muutuvad ka südame toonid – tekivad kahinad. Kahina iseloom sõltub sellest, mis laadi klapirikkega ja millise klapirikkega tegemist on. Kahinate ülesmärkimisel on võimalik teada saada, millise klapihäirega tegu on. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt – nendega seotud patoloogilise protsessi olemus ja peamised tunnused. Isheemiatõbi – haigus, kus südamelihas ise kannatab puuduliku verevarustuse all ega saa oma tööks piisavalt hapnikku. Selle tagajärjel ei suuda ta ka normaalse tugevusega verd ringesse paisata ja koed kannatavad hapnikuvaeguse all
hapnikku Omandatud südamerikete (mitte kaasasündinud) sagedaseim põhjus on läbipõetud südame sisekesta põletik e endokardiid. See tekitab sisekestale armid. Lisaks võib tekkida äkiliste koormuste korral – tavaliselt tekib siis pigem puudulikkus, kuna klappe venitatakse välja. Klapi rikete korral muutuvad ka südame toonid – tekivad kahinad. Kahina iseloom sõltub sellest, mis laadi klapirikkega ja millise klapirikkega tegemist on. Kahinate ülesmärkimisel on võimalik teada saada, millise klapihäirega tegu on Südame Isheemiatõbi – haigus, kus südamelihas ise kannatab puuduliku verevarustuse all ega saa oma tööks piisavalt hapnikku. Selle tagajärjel ei suuda ta ka normaalse tugevusega verd ringesse paisata ja koed kannatavad hapnikuvaeguse all. Seega lisandub ka vereringe puudulikkus, =kogu südame vereringe puudulikkus! Põhjusi võib olla erinevaid:
Vältida sugestiivseid küsimusi, nagu „Teil pole valusid, on ju nii?“ Üksikasjalikumalt saate lugeda peatükist „Suhtlemine ja interaktsioon erakorralist abi vajavate patsientide ja pereliikmetega“. Süstemaatilise struktuuri tähtsaima info kogumiseks annavad S-HAREV- ja PIRTA-skeem, mida kirjeldatakse lähemalt selles peatükis anamneesi kogumise all. 212 Auskultatsioon – kuulmismeele rakendamine Auskulteerimine on organismis tekkivate kahinate ja kõlade kuulatlemine. Need on südame-, soole-, hingamis- ja veresoontekahinad või -kõlad, mida saab stetoskoobi abil kuulata. Teatavatel tingimustel võib olla kuulda ilma stetoskoobita teatud hääli, näiteks krepitatsiooni – murtud luuosade üksteise vastu hõõrumist. Auskultatsioon – kuulatlus. Palpatsioon – kompimis- või tundmismeele rakendamine Palpatsioon on uurimine kompimise teel, näiteks pulsi katsumise, naha hindamise (niiske, kuum,
annaabi.ee 
