Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Katteseemnetaimede üldtunnused: Õie olemasolu ning sellest tulenevalt seemnete arenemine sigimikus. Putuktolmlemine. Kaheliviljastamine (Õitsemine ja viljastamine). Trahheede, sõeltorude ja saaterakkude olemasolu (Taimekoed, juhtkude). Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas). Õistaimede kaheliviljastamine. Kaheliviljastamine on nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase organismi tekkele ning teine sperm ühineb lootekoti keskrakuga (teis-tuumaga), pannes aluse toitekoe tekkele.
üks ring õiekattelehti Reeglina on õieosi kordne arv (värvilised) PERIGOON SUGULINE PALJUNEMINE katteseemnetaimedel kolm antipoodi tolmutoru generatiivne tuum polaartuum munarakk sünergiidid spermiumi tuumad Kaheliviljastamine ENDOSPERM Viljalehed üheks emakaks Viljalehed pole kokku kokku kasvanud kasvanud, emakaid mitu Sigimik sigimik ülemine emakakael keskmine emakasuue alumine sigimik Õite sugu Ühesuguline õis -- õies ainult tolmukad v. ainult emakad
taimerühmaks Maal. Õistaimed ilmusid Maale ca 135 miljonit aastat tagasi, kriidiajastul. Õis arvatakse olevat kujunenud kas eoseid kandvast võsust või paljasseemnetaimede mõlemasugulisest käbist. Katteseemnetaimede hulka kuuluvad kõik tähtsamad kultuurtaimed (Vt Kultuurtaimed). Katteseemnetaimede üldtunnused · Õie olemasolu ning sellest tulenevalt: · seemnete arenemine sigimikus*; · putuktolmlemine*; · Kaheliviljastamine* (Vt Õitsemine ja viljastamine); · Trahheede, sõeltorude ja saaterakkude olemasolu (Vt Taimekoed, juhtkude); · Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas)* väga lühiajaline; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised). Kaheliviljastamineon nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase
käbid rühmadena väga väikesed, meenutavad õisi. Meenutavad välimuselt osja. Mürgised, mürki kasutatakse ravimina (efedriin)), Vastaklehik, Miraabilis (elu jooksul kaks lehte: esimene iduleht, järgmised kaks aluslehte, mis alt kasvavad ja ülalt mädanevad. Kahe esilehe vahele tuleb käbi. KATTESEEMNETAIMED 7/12/09 Enamus maailma liikidest 250-300 000 liiki. Õistaimedel erinevalt paljasseemnetaimedest on kaheliviljastamine: tuleb viljastada haploidne munarakk ja diploidne teistuum, mille tulemusena tekib triploidne rakk, millest areneb sekundaarne endospern (primaarne endosperm, paljasseemnetaimedel, on haploidne ja sisuliselt emasgamofüüt. Endosperm iseenesest toitekude). Selline protsess vähendab genoomide konflikti. Õis on käbi erivorm, millel on õiekate, et meelitada ligi putukaid. Putuktolmnemine pakub võrreldes tuultoilmlemisel suuremat ja kiiremat spetsialiseerumist.
vahel ühest viljalehest Gametofüütide kandja Lahksuguline katteta käbi Primaarselt liitsuguline kattega õis Emasgametofüüt Hulkrakne Enamasti 8 rakku Tolmlemine Alati tuultolmlemine Primaarselt putuktolmlemine Viljastamine Lihtne Kaheliviljastamine Eluiga (aastat) Kümned kuni tuhanded Kümnendik kuni sajad (tuhanded) Eluvorm Puittaimed Roht- ja puittaimed Liike à 1000 ~1/4 miljonit Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus - on monofüleetiline rühm s.t. liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid kl
paljunemine • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas) • isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) Õie ehitus: 3 + 4 = tolmukas, 5 + 6 + 7 = emakas, 1 + 2 = õiekate Kaheliviljastamine 33. Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Traditsiooniliselt jaotatakse õistaimed üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. Kaheidulehelised ei moodusta siiski monofüleetilist rühma – siia kuulub mitmeid katteseemnetaimede fülogeneetilisi alusharusid ja suur monofüleetiline alamrühm: päriskaheidulehelised Fülogeneetilistel alusrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja kaheiduleheliste eritunnused: • õied on väga mitmesugused,
Gametofüütide kandja Lahksuguline katteta käbi Primaarselt liitsuguline kattega õis Emasgametofüüt Hulkrakne Enamasti 8 rakku Tolmlemine Alati tuultolmlemine Primaarselt putuktolmlemine Viljastamine Lihtne (suguline) Kaheliviljastamine Eluiga (aastat) Kümned kuni tuhanded Kümnendik kuni sajad (tuhanded) Eluvorm Puittaimed Roht- ja puittaimed Liike 1000 ~1/4 miljonit ÜHE- JA KAHEIDULEHELISTE VÕRDLUS Üheidulehelised Kaheidulehelised
Seeme “Paljas” – kahe viljalehe vahel “Kaetud” – ümbritsetud ühe Gametofüütide kandja Lahksuguline katteta käbi Primaarselt liitsuguline katte Emasgametofüüt Hulkrakne Enamasti 8 rakku Tolmlemine Alati tuultolmlemine Primaarselt putuktolmlemin Viljastamine Lihtne (suguline) Kaheliviljastamine Eluiga (aastat) Kümned kuni tuhanded Kümnendik kuni sajad (tuh Eluvorm Puittaimed Roht- ja puittaimed Liike 1000 ~1/4 miljonit ÜHE- JA KAHEIDULEHELISTE VÕRDLUS Üheidulehelised Kaheidulehelised Üks iduleht Kaks idulehte (v.a
Traheed = sooned Puit Traheiidid "Kaetud" ümbritsetud ühest viljalehest Seeme "Paljas" kahe viljalehe vahel Primaarselt liitsuguline kattega õis Gametofüüdi kandja Lahksuguline katteta käbi Enamasti 8 rakku Emasgametofüüt Hulkrakne Primaarselt putuktolmlemine Tolmlemine Alati tuultolmlemine Kaheliviljastamine Viljastumine Lihtne Kümnendik kuni sajad (tuhanded) Eluiga Kümned kuni tuhanded Roht- ja puittaimed Eluvorm Puittaimed ~1/4 miljonit/ umbes 250 000 liiki Liike à 1000 liiki (tabel õppejõu kodulehelt) 13. HÕIMKOND KATTESEEMNETAIMED * Katteseemnetaimed on tänapäeval valitsevaks rühmaks (umbes 250 000 liiki) (Botaanika II, lk 454)
2.3) vesitolmlemine e hüdrogaamia – esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel, õietolm võib kanduda õielt õiele: 1) vee pinnal – epihüdrogaamia (heinmuda); 2) vee sees - hüpohüdrogaamia (näkirohi). Tolmukapead ja emakasuudmed täpselt veepinnal või vee all, emakakaelad pikad ja harunenud, tolmuterad pika niitja kujuga. 2.4) linnud – koolibri, sageli taimed hästi erepunased. Putukad ei näe punast, lind näeb. 30. Õistaimede kaheliviljastamine. Emas- ja isasgametofüüt. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab keemilise ärrituse mõjul arenema. Ta koosneb kahest rakust – suurem vegetativne ja väiksem generatiivne rakk. Tolmutera vegetatiivne rakk kasvatab tolmutoru, mis kasvab emakasuudmesse, suundudes sigimiku poole. Tolmutoru kasvades hakkab generatiivne rakk liikuma tolmutoru eesotsas, kus ta jaguneb kaheks isasgameediks (spermiks). Tolmlemisest viljastumiseni kulub pool h kuni paar nädalat
2.3) Vesitolmlemine e. hüdrogaamia esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel, õietolm võib kanduda õielt õiele: 1) vee pinnal epihüdrogaamia (heinmuda); 2) vee sees hüpohüdrogaamia (näkirohi). Tolmukapead ja emakasuudmed täpselt veepinnal või vee all, emakakaelad pikad ja harunenud, tolmuterad pika niitja kujuga. 2.4) linnud-koolibri, sageli taimed hästi erepunased-putukad ei näe punast, kuid lind näeb. 50. Õistaimede kaheliviljastamine. Emas- ja isasgametofüüt. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab keemilise ärrituse mõjul arenema. Ta koosneb 2 rakust - suurem vegetatiive ja väiksem generatiivne rakk. Tolmutera vegetatiivne rakk kasvatab tolmutoru, mis kasvab emakasuudmesse, suundudes sigimiku poole. Tolmutoru kasvades hakkab generatiivne rakk liikuma tolmutoru eesotsas, kus ta jaguneb kaheks isasgameediks (spermiks). Tolmlemisest viljastumiseni kulub pool tundi kuni paar nädalat
Apomiksis Sageli puudub õietolm, õied enamus võililli, võivad olla taandarenenud hunditubakad, kortslehed, kuldtulikad, ka viirpuud, tuhkpuud. 50. Kaheliviljastamine Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab keemilise ärrituse mõjul arenema. Ta koosneb 2 rakust - suurem vegetatiive ja väiksem generatiivne rakk. Tolmutera vegetatiivne rakk kasvatab tolmutoru, mis kasvab emakasuudmesse, suundudes sigimiku poole. Tolmutoru kasvades hakkab generatiivne rakk liikuma tolmutoru eesotsas, kus ta jaguneb kaheks isasgameediks (spermiks). Tolmlemisest viljastumiseni kulub pool tundi kuni paar nädalat. Jõudnud lootekontini kasvab tolmutera selle sisse
annaabi.ee 
