luua. Sellel kõne arenguperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljakuuselt hakatakse lalisema - kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähenduseta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikust koosnevaid äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida kaheksakuuselt hakatakse kordama (da- da ja ba-ba) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Laps hakkab ka hääle valjust ja kõrgust varieerima. · Neljandast seitsmenda elukuuni on sage hääIemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma- ma-ma-ma. Samuti on viiekuune laps võimeline mõnd häälikut, eriti täishäälikut, kohe pärast kuulmist matkima. On ilmne, et lapsed lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadi ja häälega mängimine,
ehk koogab. Laps püüab vastata teistele inimestele või püüab ise kontakti luua. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte. *Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, kuid sellest „jutust“ ei ole midagi aru saada. Lapsel on kombeks matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb.
5. KÕNETAJU Imikute kõne äratundmise kiirusest räägitakse tänapäeval palju ning see on põhjendatud. Imikud on kõne äratundmiseks hästi varustatud selles mõttes, et neil on kaasa sündinud või väga varases eas õpitud võime tunda ära häälikud (või morfeeme). Imikud õpivad väga kiiresti selgeks selle keele foneemid, mida nad kuulevad ja neil on märkimisväärne võime foneeme eristada. Keel, mida imik kuuleb, hakkab varsti mõju avaldama, sest umbes kaheksakuuselt ilmneb märgatav langus imiku võimes eristada foneeme, mida ei esine tema ümber räägitavas keeles. (Butterworth, Harris : 108-110) Seega on parem, kui laps hakkab mitu keelt õppima juba imikueas. 7 KOKKUVÕTE Käesolevas referaadis käsitlesin kaasaegset imiku taju alastest uurimustest, mis tuginevad filosoofilistest ja ajaloolistest ettekujutustest välja kasvanud imikuea kognitiivse arengu teooriatele
nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Koogamisel on kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälistuste abil teistega kontakti luua. Hakkab lalisema (4.-6. elukuuselt) Neljakuuselt hakatakse lalisema – kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähenduseta häälemäng või hääle harjutamine. 6. kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikust koosnevad äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida kaheksakuuselt hakatakse kordama (da-da ja ba-ba) ning 10. kuuselt varieerima (ba-da). Laps hakkab ka hääle valjust ja kõrgust varieerima. Häälemang (4.-7.elukuul) 4.-7. elukuuni on sage häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma-ma. 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Pärast esimeste sõnade ütlemist hakkab laps vähem lalisema. Enne kaheksandat elukuud suudab laps eristada ka neid häälikuid, mida ei ole tema emakeeles või keeltes, millega ta kokku puutub. Kajakõne (9.-12
1991. aastal astus ta Tartu Ülikooli kaugõppesse eesti keele ja kirjanduse erialale ja abiellus. Ülikooli teisel kursusel sai Aidi emaks, aga pärast õnnetut kukkumist jääl sündis laps enneaegsena ja 10 päeva kõikus Mari elu ja surma vahel. Tal diagnoositi ajuhalvatus ja arstid kartsid, et ta ei hakka kunagi käima ja rääkima. Tänu Aidi pingutustele ja Haapsalu neuroloogiliste hädade taastusravikeskuse saavutustele hakkas Mari kaheksakuuselt esimesi sõnu ütlema ja ainus jäänuk haigusest on kerge lonkamine. Kahjuks Aidi 1992. aastal sõlmitud abielu lagunes ja ta oli sunnitud oma tütre ainsaks toitjaks ja kasvatajaks hakkama, nii et ta haridustee lõppes 1996. a. bakalaureusekraadiga. Sama aasta suvel ilmus Aidi teine luulekogu ,,Videvikus lepatriinulend", mis sisaldab luuletusi aastatest 1990 - 1995. Võrreldes esimese luulekoguga on märgatavalt kasvanud tekstide kunstiline tase ja maailmatunnetus on laienenud ja küpsenud.
suudab tekitada. Ta hakkab avastama erinevaid konsonante ja vokaale, näiteks nasaale (n) ja hõõrdhäälikuid (h, f) ning hakkab nendest moodustama silpe (Veisson&Veispak 2008:42). Umbes kaheksandast elukuust teiseneb koogamine lalinaks kaas ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähendusteta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikuist moodustuvaid äratuntavaid silpe, nt da ja ba. Kaheksakuuselt hakkab laps neid kordama, nt da-da ja ba ba, kümnekuuselt varieerima (nt ba da). Varieerima hakkab laps ka hääle kõrgust ja valjust. Neljandast seitsmenda elukuuni on sage häälemäng: laps kordab pikalt silpe nt ma ma ma ma ma. Samuti on viiekuune laps mõnd häälikut kohe pärast kuulmist matkima (eriti täishäälikut). Laps laliseb, sest talle pakub rõõmu oma hääleaparaadi ja häälega mängimine, hiljem hakkavad lapsed lalinaga ka teiste käitumist mõjutama
c. Keel ja mõtlemine mõjutavad vastastiku teineteist - Võgotski d. Keel on kommunikatiivne algusest peale - Võgotski e. Lapseea egotsentrism – Piaget 5. Piaget’ poolt välja töötatud arvu jäävuse ülesande puhul peetakse üheks valede vastuste põhjuseks sama küsimuse esitamist kaks korda järjest. Seda takistust on püütud ületada „ulaka karu“ lisamisega katseprotseduuri. 6. Kui vanalt hakkab imik peidetud mänguasja otsima? – Kaheksakuuselt 7. Kui vanad lapsed peavad osaliselt kaetud eseme nähtavaid osi teineteisega seotuks? – Neljakuused 8. Formaalsete operatsioonide perioodis asetleidvaid muutusi on seletatud –Võimalikkusest mõtlemise võime kasvuga; Tõhusamate mõtlemisstrateegiate omandamisega; Mälumahu suurenemisega 9. Miks ei ole imikul tahtelist kontrolli peidetud eseme järele sirutamise ja selle haaramise üle? Sest tal on raskusi tegevuse ja mälu omavahelise koordineerimisega 10
Seda on selt tohiksid muutuvad lapsevanemal kestvaks nähtuseks, tekib oht, et lap- soovitav teha aga alles siis, kui imik on oma arengus ületanud vanemad se ja vanema vahel areneb välja kõigi sellega kaasnevate oh- abituse perioodi ning jõudnud objekti püsivuse mõistmiseni, oma negatiiv- tudega häiritud suhe. Ka negatiivsetel tunnetel oma lapse vas- seid tundeid seega umbes kaheksakuuselt. tu on omad põhjused. Ent nimetatud tundeid ei tohi elada välja elada? lapse peale välja. Väikest beebit ei tohi lüüa, tema peale ei Hellus on toidust tähtsam tohi karjuda, ei tohi lasta tal tundide kaupa nutta, ei tohi teda
annaabi.ee 
