Homo ergaster Homo erectus: püstine selgroog, tugev vaagnavööde Homo neanderthalensis: võime valmistada tööriistu ja riideid, euroopa liiki inimene Homo sapiens- 230 tuhat aastat tagasi kuni tänapäevani Inimese evolutsioonilised tegurid Inimlaste evolutsiooni suurimad muutused on seotud kahejalgususe ja omnivoorsuse kujunemisega ning sotsiaalsete suhete täiustumisega infovahetuse arengus. Klimaatiliste ja ökoloogiliste tingimuste muutumine on inimlaste tekke algsed põhjused. Kahejalgsus võis tekkida sellepärast, et tekkis vajadus esijäsemete kasutamine millekski muuks, kui kõndimiseks. Elusolendite riikide kujundused: riik- loomad; hõimkond- keelikloomad; alamhõimkond- selgroogsed; klass- imetajad; selts- kiskjalised; sugukond- kaslased; perekond- kass; liik- ilves.
o Pidevad väljaränded 15. Kultuuri ev · Tekkis kunst: kalju ja koopa maalingud, skulptuurid ja ilunikerdustega tööriistad 16. Sotsiaalne ev · Iinimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajaloost arengut ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikud kuhjuised järglaspõlvkondades. · St ka ajaloo teket mälestusi varasematest · 17. Inimese EV põhilised muutused · Kahejalgsus ehk püstine kehahoiak · Segatoidulisus · Sotsiaalsete suhete täiustamine kõne 18. Muutuste põhjused · Keskkonna muutused o Kliima kuivendamine · Tööriistade kasutamine ja hiljem valmistamine · Neoteenia arengu iseärasus, aeglustunud, pidurdunud areng 19. Inimese EV tänapäeval · Pärilik muutlikus toimib alati · Auunav looduslikvalik inimpopulatsioonides on sotsiaalse evolutsiooni tingimustes oma mõjujõu kaotanud
5-2 milj. a tagasi - Austrapoliteekused Aafrikas, varasemad hominiidid. Alla poolteise meetri pikad, aju ahvide omast rohkem arenenud, liikusid kahel jalal, ronisid puude otsas. Kahejalgsus oli �limalt t�htis sellel ajal, kuna v�imaldas k�tel teha palju olulisi teisi asju. S�id ka liha taimetoidu k�rvalt. T�en�oliselt olid raipes��jad. U 2,5 milj. a tagasi - Austrapoliteekused �ppisid kivist t��riistu tegema. Algas pikim periood kiviaeg. Sel ajal arenes v�lja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus, kes valmistas kivist t��riistu: tagus vulkaaniliste kivide k�ljest kilde, mille teravad servad kulusid l�iketeradeks �ra
hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed II Homo erectus (püstine inimene, sirgeinimene) 2 miljonit - 200 000 aastat tagasi: Aafrikas, Aasias ja Euroopas. 1 miljon aastat tagasi lahkus Aafrikast ja hakkas levima. * sinantropus * pitekantropus * Heidelbergi inimene - 500 000 aastat tagasi Tuli süüdata ei osatud, alal hoida osati. Toit, soojus, vaenlased PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg) 1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht. 2. Keskmine paleoliitikum - Euroopas 64 000 aastat tagasi 100 000- 30 000 * neandertallased; 1856 Saksamaal NEANDERTHALI orus Matmine oskus abstraktselt mõelda; usk elu jätkumisest kuskil mujal. animism - usk looduse hingestatusesse totemism - uskumine, et pärinetakse kellestki loomast kannibalism - inimsöömine
o Pidevad väljaränded 15. Kultuuri ev · Tekkis kunst: kalju ja koopa maalingud, skulptuurid ja ilunikerdustega tööriistad 16. Sotsiaalne ev · Iinimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajaloost arengut ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikud kuhjuised järglaspõlvkondades. · St ka ajaloo teket mälestusi varasematest · 17. Inimese EV põhilised muutused · Kahejalgsus ehk püstine kehahoiak · Segatoidulisus · Sotsiaalsete suhete täiustamine kõne 18. Muutuste põhjused · Keskkonna muutused o Kliima kuivendamine · Tööriistade kasutamine ja hiljem valmistamine · Neoteenia arengu iseärasus, aeglustunud, pidurdunud areng 19. Inimese EV tänapäeval · Pärilik muutlikus toimib alati · Auunav looduslikvalik inimpopulatsioonides on sotsiaalse evolutsiooni tingimustes oma mõjujõu kaotanud
paralleelseid arenguid. Ülesanne: Täida õpiku abiga tabeli tühjad lahtrid. VÄLJA- HOMINIIDIDE LIIK KUJUNEMIS PIKKUS LEVIK ERIPÄRAD E AEG JA KOHT Australopithecus 6 5 milj a u 120 Ainult Erinevad alamliigid; (e lõunaahvlane) tagasi 130 cm Aafrikas kahejalgsus ja Aafrikas püstjas kõnnak. Homo habilis 2,5 milj a u 120 Ainult Kivist tööriistade (e osavinimene) tagasi 140 cm Aafrikas kasutamise algus. Aafrikas Homo erectus u 160 (e sirgeinimene) 179 cm Homo u 180
Immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu. Indutseeritud mutatsioon - kuntslikult esile kutsutud mutatsioon. Inimahvlased - primaatide sugukond, millesse kuuluvad suured ja suhteliselt suure peaajuga sabata ahvid: orangutan, gorilla ning tava ja kääbussimpans ehk bonobo. Inimlased - primaatide sugukond, millesse kuuluvad nüüdisinimene ja mitmed väljasurnud liigid, kelle ühisteks tunnusjoonteks olid kahejalgsus, hammastu omapära ning kiirelt progresseeruv peaaju evolutsioon. Initsiaator tRNA - tRNA molekul, mis seostub initsiaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi. Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Innastükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada. On põhjustatud erinevate suguhormoonide nõristuse perioodilistest muutustest. Tsükkel koosneb neljast faasist: innaeelne, inna, innajärgne
· Selgitavad inimkäitumist ja inimloomust (human nature) kui adaptsioonis (kohastumusi), mis evolutsioneeruvad vastuseks loodusliku ja sugulise valiku survele. Evolutsioonilised käitumisseadused · Vastanduvad standardsetele sotsiaalteaduse mudelile, mis esmatähtsustab keskkonna (st kultuuriliste faktorite ning õpitud sotsiaalsete normide) mõjutusi · Käitumisteadused hakkasid areneme 1970-datel aastatel, hoogne areng alates 1990. Inimene · Kahejalgsus (eh püstine kõnd e bipedalism) · Ebaproportsionaalselt suur aju (korreleerbu IQ-ga) · Abitud vastsündinud, pikk lapse sõlutuvusperiood vanemast · Pikk eluiga menopaus (ka mõnel vaalalisel) Inimese tekkimine · Pik sündidevaheline kontroll · Paarissuhted ja isahool · Ressursside pärandumine üle põlvkondade · Kõnevõime/keel · Abstraktse mõtlemise võime · Kultuur Tunnused seotud suure ajuga, on unikaalne, pole ikkagi alati selge, mis ikkagi
Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest.
annaabi.ee 
