toitaineid. Seega nõrgeneb kasulike söödakõrreliste kasv. Robirohud on üheaastased taimed ja seetõttu saab nende vastu võidelda taimede hävitamisega enne seemnete valmimist. Selleks tuleb nad kas maha niita või lasta kariloomadel ära süüa Harilik käbihein Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp roheline või punakas, alusel karvane. Kroon violetne, harvem valge, sinakas või roosa, kahehuuleline, kuni 1,4 cm pikk. Õied asuvad sagedamini tipmistes, harvem külgmistes munajates või peajates õisikutes, need moodustavad ebamännaseid, mis on omakorda liitunud tähaks. Õisiku alusel on üks paar rootuid lehti. Õitseb (maist) juunist septembrini. Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda käbihein. Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Päris-, soo-, ranna- ja looniitudel, karjamaadel, elamute ümbruses, salu- ja laanemetsas, teeservadel ja rohtunud teedel.
Enamik sugukonda kuuluvatest taimedest on rohttaimed, kuid soojematel laiuskraadidel leidub ka põõsaid ja puid. Lehed võivad olla vastakud, männasjad või üksikult ning neil puuduvad abilehed. Osal perekondadest on õied korrapärased, neil on viis tupplehte, viis kroonlehte ja viis tolmukat, suuremal osal on siiski vaid nelitolmukat, millest kaks on pikad ja kaks lühikesed (kahe poolmega). Peale selle on paljudel perekondadel kahehuuleline õiekroon, millel on kahehõlmaline, tolmukaid kaitsev võljvas ülahuul ja tolmeldavaid putukaid ligimeelitav kolmehõlmaline alahuul. Viljad on lõhenevad või väikeste avadega kuprad, väga harva marjad. [13] 1.2. Sugukonda kuuluvad perekonnad Mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonda kuulub, nagu eelpool mainitud, üle 200 perekonna, kellest Eestis kasutatakse haljastuses päris paljude perekondade liike. Nendest suutsin kindlaks teha
liivateed. Prügi ja umbrohutaimed on südamerohu, iminõgese ja kõrviku liigid. SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) 1. kuuluvad kaheiduleheliste taimede hulka, iminõgeselaadsete seltsi. Sarnane huulõieliste sugukonnale. 2.Maailmas ligi 3000 liiki, varem pakuti ka 5000 liiki. 3.Siia kuuluvad üheastased või mitmeaastased rohttaimed, kelle õied on tavaliselt sügomorfsed ehk kiirjad. Lehed vastakuti või vahelduvad. Õied ühekülgses kobaras, õiekroon kahehuuleline, keerukas, harva korrapärane, ülahuul kiiverjas, terve, alahuul 3-hõlmaline, ülemisest heledam, tolmukaid tavaliselt 2, tupp liitlehine 4-5 hambaga, sigimik ülemine, kahepesaline, hõlmadeta või kahehõlmane. Vili on kupar. 4.Poolparasiitsed taimed, mürgised, ebameeldiva lõhnaga, kevadised vormid erinevad sügisestest. 5.Mailaselised on kosmopoliitse levikuga, kes on enimlevinud parasvöötmes ja troopilistes mäestikepiirkondades. 6
mitmesugused kahehuulelised Sug. Lamiaceae huulõielised o rohtsed või puitunud, aromaatsed tänu näärmekarvades olevatele eeterlikele õlidele, vars neljakandiline Lehed: vastakud, enamasti lihtsad Õied: enamasti näivalt männastena sõlmekohtades või ebasarikjates (tsümoossed) õisikutes Õiekate: 5-tine, kroon ja tupp liitlehised Kroon: liitlehine, sügomorfne, kahehuuleline Tolmukad: 4 või 2; Viljalehed: 2 Vili: enamasti jaguvili, mis jaguneb 4 pähklikeseks või luuviljaks aedsalvei (Salvia officinalis), Salvia hispanica õlisalvei Seemned (tsiiaseemned) + tsiiaõli harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis), basiilik (Ocimum basilicum) oregano (pune) või majoraan (Origanum spp.),
Enamik rohtseid liike on koondunud mõõduka ja isegi külma kliimaga aladele, enamik puid ja põõsaid aga – troopilistel alatel. Maaviljeluse seisukohalt tähtis liblikaõieliste bioloogiline iseärasus on sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Lehtede asetus vahelduv, enamasti esinevad abilehtedega liitlehed. Õisik kobar, tähk või nutt. Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas. Enamikul liikidel on aga 9 tolmukat kokku kasvanud ja üks vaba. Ainult viimast tüüpi õied sisaldavad nektarit
Enamik rohtseid liike on koondunud mõõduka ja isegi külma kliimaga aladele, enamik puid ja põõsaid aga troopilistel alatel. Maaviljeluse seisukohalt tähtis liblikaõieliste bioloogiline iseärasus on sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Lehtede asetus vahelduv, enamasti esinevad abilehtedega liitlehed. Õisik kobar, tähk või nutt. Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus 28 (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas. Enamikul liikidel on aga 9
Enamik rohtseid liike on koondunud mõõduka ja isegi külma kliimaga aladele, enamik puid ja põõsaid aga troopilistel alatel. Maaviljeluse seisukohalt tähtis liblikaõieliste bioloogiline iseärasus on sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Lehtede asetus vahelduv, enamasti esinevad abilehtedega liitlehed. Õisik kobar, tähk või nutt. Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas. Enamikul liikidel on aga 9 tolmukat kokku kasvanud ja üks vaba. Ainult viimast tüüpi õied sisaldavad nektarit.
Erineva suurusega ja värvusega, tolmeldavad putukad, nahkhiired, linnud, tuul Viljad mitmesugused – kaksikseemnised, kuprad väikeste või tiivuliste seemnetega kuni lihakate lindudega levivate viljadeni Paljud sisaldavad alkaloide: kohvipuu kofeiini kiinapuu hiniini Eestis varjulill (Asperula), ristmadar (Cruciata), madar (Galium) Selts iminõgeselaadsed – Lamiales 20 sugukonda Lehed tavaliselt vastakud Õied sügomorfsed, tavalisem kahehuuleline tüüp, vahel neljatised tolmukaid 4 või 2 Sugukond õlipuulised – Oleaceae Vastakute lehtedega puud, põõsad või ronitaimed Õied neljatised, kroon liitlehine, aktinomorfne Õied ebasarikjates õisikutes Vili mitmesugune 600 liiki kogu maailmas Eestis looduslikult harilik saar kultuuris perekonnad sirel ja forsüütia Sugukond huulõielised – Lamiaceae - rohttaimed, poolpõõsad - vars neljakandiline, lehed ristvastakud - sisaldavad eeterlikke õlisid
Venemaal, edenedes hästi niiskematel, toitainerikastel muldadel (laane- ja salumetsades) alusmetsarindes. Võrsed: hallikarvased, pungad võrsest eemalehoiduvad, koonilised, karvased, seriaalsed, võrsed seest õõnsad. Lehed: munajad kuni ovaalsed, 3...7 x 2...6 cm, ripsmelise servaga, pealt hajusalt karvased, alt pehmekarvased, leheroots alla 1 cm pikk. Õied: kahekaupa lehtede kaenaldes, kroon lehterjas, kahehuuleline, kuni 1,5 cm pikk, kollakasvalge punaka varjundiga, õitsemise lõppedes kollane, lõhnata, Viljad: kerajad, paarikaupa koos paiknevad tumepunased kuni 0,7 cm läbimõõdus marjad, nõrgalt mürgised, maitsevad lindudele, 1000 seemne mass umbes 5 gr Liik on väga vähenõudlik, leppides tagasihoidlike kasvutingimustega. Külmakindel, linnatingimusi taluv, tuult, kuivust, varju ja mulla soolsust taluv, samuti talub kärpimist metsloomade poolt ja tugevat tagasilõikust
toitainerikastel muldadel (laane- ja salumetsades) alusmetsarindes. Tsoon II. Pikka aega kultuuris. Tunnused: Võrsed: hallikarvased, pungad võrsest eemalehoiduvad, koonilised, karvased, seriaalsed, võrsed seest õõnsad. Lehed: munajad kuni ovaalsed, 3...7 x 2...6 cm, ripsmelise servaga, pealt hajusalt karvased, alt pehmekarvased, leheroots alla 1 cm pikk. Õied: kahekaupa lehtede kaenaldes, kroon lehterjas, kahehuuleline, kuni 1,5 cm pikk, kollakasvalge punaka varjundiga, õitsemise lõppedes kollane, lõhnata, V-VI. Viljad: kerajad, paarikaupa koos paiknevad tumepunased kuni 0,7 cm läbimõõdus marjad, nõrgalt mürgised, maitsevad lindudele, 1000 seemne mass umbes 5 gr., VII-VIII. Liik on väga vähenõudlik, leppides tagasihoidlike kasvutingimustega. Külmakindel, linnatingimusi taluv, tuult, kuivust, varju ja mulla soolsust taluv, samuti talub kärpimist