2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidid 3-süsüniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nikleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots+ 3´ (prim) ots. 2) Kahealaline, nn biheeliks. Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots. 3) Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed: A jaTvahel 2 ja G ja C vahel 3 veseniksidet.Leiab aset komplementaarsusprintsiip: A=T, G=C. 4) DNA´l on kolm strisktuuri: · DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. · 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm
pidamisviisid järmiselt: kaldpõrandal ja sügavallapanul pidamine. Sügavallapanul: laudas peaks lehma kohta olema 57m2 lamamisala. Veiste sügavallapanul pidamisel tuleb arvestada, et sõnnikukiht loomade puhke ja lamamisalal kasvab Ühealaline sügavallapanuga laut: söödalava paikneb vahetult loomade lamamisala kõrval. Ühe alaga sügavallapanul pidamist kasutatakse vaid noorkarja ja lihaveiste pidamiseks. Kahealaline sügavallapanuga laut: loomad liikuda kahel alal söömiskäigus ja sügavallapanuga puhkealal. Söömiskäiku tuleb puhastada vähemalt üks kord päevas, lamamisalalt veetakse sõnnik välja 12 korda aastas . Kaldpõrandal pidamine: puhke ja lamamisala põranda kalle on 610%. Allapanu laotatakse lamamisala ülemisele veerandile. Kaldpõranda alumisse serva jõudnud sõnnikukiht murdub umbes 20
· RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidid 3-süsüniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nikleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots+ 3´ (prim) ots. 2) Kahealaline, nn biheeliks. Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots. 3) Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed: A jaTvahel 2 ja G ja C vahel 3 veseniksidet.Leiab aset komplementaarsusprintsiip: A=T, G=C. 4) DNA´l on kolm strisktuuri: · DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes.
Laudas on lehmadel eraldi: * söötmisruum * puhkeruum * lüpsiruum 79. Veiste sügavallapanul pidamine · Veistel kõige parem heaolu · Puuduseks- palju põhku vaja · Puhke- ja lamamisala puhastamine 1-2 x aastas · Lehma 100 kg elusmassi kohta 1 m2 lamamispinda, seega igale loomale 5...7 m2 · Kui sõnnikukiht on söödalavaga ühele pinnale tõusnud, tuleb söödalava tõsta On ühealaline ja kahealaline sügavallapanuga laudad Ühealaline: söödalava vahetult loomade lamamisala kõrval, päevane allapanu vajadus 10-15 kg looma kohta, sellis kasut noorkarja ja lihaveiste pidamiseks. Kahealaline: loomad liiguvad kahel alal. Söömiskäik ja sügavallapanuga puhkeala, peaks mahutama kogu talveper. Sõnniku tühjendamine 1-2 x aastas, 80. Veiste pidamisviiside võrdlev hinnang Lõas peetakse tavaliselt lüpsilehmi, harvem ka lehm- ja pullmullikaid. Vasikate pidamine on
b. lämmastikalus: RNA- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. DNA- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidid 3-süsüniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nikleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots+ 3´ (prim) ots. 2) Kahealaline, nn biheeliks. Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots. 3) Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed: A jaTvahel 2 ja G ja C vahel 3 veseniksidet.Leiab aset komplementaarsusprintsiip: A=T, G=C. 4) DNA´l on kolm strisktuuri: DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal)
· * Ühealaline sügavallapanuga laut · Sellisel laudal paikneb söödalava vahetult loomade lamamisala kõrval · Päevane allapanuvajadus on 10...15 kg looma kohta · Kui eeldame, et lehm toodab ööpäevas 50 liitrit sõnnikut ja virtsa, tekib kuus 2...2,2 m3 kinnitallatud tahkesõnnikut · Kui lamamisala pindala on looma kohta 6 m2, kasvab sõnnikukiht kuus 33...35 cm · Ühe alaga sügavallapanul pidamist kasutatakse vaid noorkarja ja lihaveiste pidamiseks · * Kahealaline sügavallapanuga lehmalaut · Sellises laudas saavad loomad liikuda kahel alal: söömiskäigus ja sügavallapanuga puhkealal · Söömiskäigu laius on 3...4 m. Söömiskäiku tuleb puhastada vähemalt üks kord päevas, lamamisalalt veetakse sõnnik välja 1...2 korda aastas · Lauda sügavallapanuala ise on nagu katusega sõnnikuhoidla, mis peaks mahutama kogu talveperioodi sõnniku · Talveperioodil kasvab sügavallapanukiht 1,2...1,5 m paksuseks (põhu kogus 10 kg
Sellisel laudal paikneb söödalava vahetult loomade lamamisala kõrval. Päevane allapanuväljendus on 10...15 kg looma kohta. Kui eeldame, et lehm toodab ööpäevas 50 liitrit sõnnikut ja virtsa, tekib kuus 2...2,2 m kinnitallatud tahkesõnnikut. Kui lamamisala pindala on looma kohta 6 m, kasvab sõnnikukiht kuus 33...35 sm. Ühe alaga sügavallapanul pidamist kasutatakse vaid noorkarja ja lihaveiste pidamiseks. · Kahealaline sügavallapanuga lehmalaut Sellises laudas saavad loomad liikuda kahel ajal: söömiskäigus ja sügavallapanuga puhkealal. Söömiskäigu laius on 3...4 m. Söömiskäiku tuleb puhastada vähemalt üks kord päevas, lamamisalalt veetakse sõnnik välja 1...2 korda aastas. Lauda sügavallapanuala ise on nagu katusega sõnnikuhoidla, mis peaks mahutama kogu talveperioodi sõnniku. Talveperioodil kasvab sügavallapanukiht 1,2..
annaabi.ee 
