maailmast üleoleva, vastupidava, kiire otsustusvõimega, teisi süüdistava, inimesena tundliku ja suurejoonelise mehena. Sisimas peitis ta siiski õrnust, mida ta kunagi välja ei tahnud näidata. Lastele näitas ta pigem välja kurjust ja karistas vaimsel taspinnal. Oma tegevusega andis isa pidevalt mõista, et õigus põhineb isikul, mitte mõtlemisviisil. POJA ISELOOMUSTUS Kafka ütles enda kohta, et ta on Kafka fooniga Löwy, keda aga ei pane liikuma mitte Kafkalik elu- , äri- ja vallutustahe, vaid Löwylikud ajendid, mis toimivad salamisi pelglikumalt teises suunas ja et ta on sageli hoopis välja lülitatud. Pidev hirm isa ees ja enese väärikuse alahindamise, tegid temast sõnakuuleliku poja, kelle vaated olid suunatud ainult oma isale, kui mehelikkuse kehastusele. Sellise maailmavaate kujundasid loomulikult tema tagasihoidlik iseloom, kuigi sisimas ei olnud ta kunagi allaandja. SUHTED PEREKONNAGA
Niisiis leiab peategelane Josef K väikeametnik nagu Kafkagi end vastamisi olematute süüdistuste ja absurdse «protsessiga», mis oma ülimas tabamatuses ja venimises on otsekui õigusemõist- mise paroodia kui ta vaid ei tunduks nii tõeline. Sündmustiku kogu traagikat kõrvale jättes on just kirjaniku poolt edasi antud tõelisuse ja käegakatsutavuse atmosfäär see, tänu millele lugeja suudab õigemini, on sunnitud «Protsessi» tõsise näoga lugema. See on toosama «kafkalik», teravalt väljajoonistunud, paranoiline, kahtlustustest ja takistustest umbne atmosfäär, mis sellest hoolimata igalt pool hulgaliselt petlikke võimalusi välja pakub (meenutagem «Protsessi» naistegelasi, Tintorellot või advokaati, keda kõiki Josef K. «süütus» huvitavat näib). Stseenide sisu edasiandmisel on Kafka stiil maalähedane ja realistlik, kuid arutlustes kohtu olemuse ning seal aset leidva üle vallandub peadpööritav, hullumeelne detailipeenus ja täp-
Hemingway stiil ja tekstitähendus jätab jäämäest nähtavale vaid ülemise ühe kümnendiku. Ja kuigi tema teostes on dialoogi piisavalt. Raamatusse süvenedes on teose tekst lööv aga kirjelduustevaene - lühike aga lummav. K.RISTIKIVI 1912-1977 ,,Hingede ööd" Esimene modernistlik teos.Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandlik teos. 1950- 1951 , tegevus suurlinnas, kus nimeta minaisik aastavahetusel astub sisse ühest avatud maja uksest. Kafkalik, rändab mööda selle maja treppe , iial ei tea kuhu mingi uks avaneb, hoone on kui akendeta. Hesse"stepihunt" minategelane satub teatrietendusele, kus mängitakse tema enese näidendit. Satub ühest situatsioonist- teise. Räägib teos pagulase higekaebustega, väljapääsmatu ummiku ja üksilduse tunne. Rahvusliku tõrjutuse tunne ( kohtuistunigil on eesmärk selgitada kas on minul eestlasena õigus elada või mitte ) peegeldab väikese rahva ekistentsi haprust.
edasiliikumise asemel pidid tammuma kaevikutes ja langema enne eneseteostuse alustamist. Rasked olukorrad lähendavad inimesi. Ernest HEMINGWAY 1. romaan “Ja päike tõuseb” - Sõda on mõttetu, kadunud põlvkond ei suuda enam pühenduda, armastada ega sulanduda ühiskonda, pidutsevad, kuid sisimas kurvastavad iga päev. Michel HOUELLEBECQ 1. romaan “Kaart ja territoorium” - Franz KAFKA 1. romaan “Protsess” - Kafkalik maailm, üksikisiku kaitsetus bürokraatlikus maailmas. 2. jutustus “Metamorfoos” - Egoism, probleemide korral ainult enda peale mõtlemine ja vajadusel kallite inimeste hülgamine. August KITZBERG 1. romaan “Kauka jumal” - Jaan KROSS 1. romaan “Doktor Karelli raske öö” - 2. “Taevakivi” - 3. novell “Pöördtoolitund” - J.V.Jannsen (papa Jannsen) sai sakslastelt raha saksameelsete
Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Frege tegeles ka asjade kirjelduste ja nimetustega, eristas nimetusi (tool, kapp) pärisnimedest (Kaspar, Leena). Kirjeldus tähistab funktsiooni. Iga asi esindab üldisemat klassi, hulka saab defineerida, nt. toolidel on ühised omadused. Pärisnimedel ei ole ühtset kirjeldust, nad ei moodusta klassi, nt. pole olemas ,,kasparlust". Pärisnimi võib aga olla aluseks omadussõnale, misjuhul lõi osutus alles hiljem tähenduse, nt. tammsaarelik, kafkalik. Frege ütluste tüübid: * analüütiline - vastab alati tõele. a=a (Ehatäht on Ehatäht) * sünteetiline - võib vastata tõele, aga ei pruugi. Et anda mingit infot, kasutatakse just seda ütlust. a=b. (Ehatäht on Koidutäht) 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Designaat - märgi sisu
Frege tegeles ka asjade kirjelduste ja nimetustega, eristas nimetusi (tool, kapp) pärisnimedest (Kaspar, Leena). Kirjeldus tähistab funktsiooni. Märk võib olla ka kirjeldus. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Nimi on selles mõttes eraldiseisev, sest ei saa moodustada hulka, klassi, lihtsalt tähistab objekti. Pärisnimedel ei ole ühtset kirjeldust. Pärisnimi võib aga olla aluseks omadussõnale, misjuhul lõi osutus alles hiljem tähenduse, nt. tammsaarelik, kafkalik. 12. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Designaat - märgi sisu Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole.
Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Frege tegeles ka asjade kirjelduste ja nimetustega, eristas nimetusi (tool, kapp) pärisnimedest (Kaspar, Leena). Kirjeldus tähistab funktsiooni. Iga asi esindab üldisemat klassi, hulka saab defineerida, nt. toolidel on ühised omadused. Pärisnimedel ei ole ühtset kirjeldust, nad ei moodusta klassi, nt. pole olemas „kasparlust“. Pärisnimi võib aga olla aluseks omadussõnale, misjuhul lõi osutus alles hiljem tähenduse, nt. tammsaarelik, kafkalik. Frege ütluste tüübid: * analüütiline - vastab alati tõele. a=a (Ehatäht on Ehatäht) * sünteetiline - võib vastata tõele, aga ei pruugi. Et anda mingit infot, kasutatakse just seda ütlust. a=b. (Ehatäht on Koidutäht) Sinn – see, mis tekib ajus, pilt, mis tekkib mõttes Bedeutung – osutus Frege jaoks on Sinn kõige olulisem ühenduslüli objekti ja märgi vahel Osutus – asi, mis on reaalselt olemas Osutus ehk objekt võib ka puududa.
- Virginia Woolfi looming. - D. H. Lawrence ,,Lady Vhatterley Armuke" (1928): uus seksuaalmoraal = tsivilisatsiooni eitus ja instinktidele allumine. Prantsusmaal: - Marcel Proust ,,Kadunud Aega Otsimas" (1913-1927): ajaränne Saksakeelsed kirjanikud: - Thomas Mann ,,Võlumägi" (1924): kaasaja õhtumaise inimese ja tsivilisatsiooni probleemid. - Hermann Hesse ,,Stepihunt" (1927): moodsa lõhestatud isiku dilemma. - Franz Kafka ,,Kafkalik" looming. - E. M. Remarque ,,Läänerindel Muutuseta" (1929): sõja heroiseerimise asemel sünge iroonia 20saj alguses kujuneb välja erinevus kommunismi ja sotsiaaldemokraatia vahel. I Künniküsimus: Kuidas suhtuda kommunismi ja Nõukogude Venemaa juhitud III internatsionaali (kominterni), mis nõudis töölisparteilt tingimatut alistumist. Venemaa tingimused, mh: monoliitne partei, kus keskkomitee surub peale Moskva otsused. Ametiühingute allutamine parteile.
annaabi.ee 
