4.2 Metsamaa kaeve 4.3 Põllumaa kaeve 5. Muldkatte koosseis....................................................................................................8 6. Muldade morfoloogia..............................................................................................10 6.1 Rohumaa sügavkaeve 6.2 Metsa sügavkaeve 6.3 Põllumaa sügavkaeve 7. Muldade agronoomilised andmed..........................................................................13 7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed 7.2 Metsamulla kaevete agronoomilised andmed 7.3 Põllumaa kaevete agronoomilised andmed 8. Muldade kasutamine ja kaitse................................................................................17 8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse 8.2 Metsamuldade kasutamine ja kaitse 8.3 Põllumuldade kasutamine ja kaitse 8.4 Kadrina valla mullad 9. Kokkuvõte.........................................................................................................
rännet maakoores. Hendrik Bekker – esimene eestlastest geoloogiaprofessor, esimene eestikeelse ajaloolise geoloogia õpiku autor Maa siseehitus: SISETUUM; VÄLISTUUM;VAHEVÖÖ;MAAKOOR Maakoor koosneb kivimigruppidest, mis erinevad üksteisest moodustustingimustelt nind koostiselt sette, magma ja moondekivimid. Geoloogilised ja geofüüsikalised uurimismeetodid 1. Paljandite kirjeldamine: Kivimi värvus Kihiehitus Terasuurus Rikked Fauna ja floora 2. Kaevete rajamine( uurimisauk, uurimiskraav, šurf, katsekarjäär) 3. Puurimine Keerdpuurimine Löökpuurimine Vibropuurimine Termopuurimine 4. Geofüüsikalised meetodid Radiomeetria Gravimeetria Elektromeetria Magnetomeetria Geoakustika 5. Kosmose ja aerogeoloogia 6. Geopaatilised uuringud 7. Geoloogiline kaardistamine Termoluminestsentsmeetodi võttis esmakordselt kasutusele G.K.Kennedy Mineraalide klassifitseerimine 1
pindala kvartalil on 6,9 hektarit. Leetja gleimulla pindala kvartalil on 9,1 hektarit. Kahkja gleimulla pindala kvartalil on 1,8 hektarit. Gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud leedemulla pindala kvartalil on 0,2 hektarit. Leostunud gleimulla lihtlõimis: ls/ls/ls, leetja gleimulla lihtlõimis: rsl/ls, kahkja gleimulla lihtlõimis: sl/ls, gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud leedemulla lihtlõimis: l. Kvartalilt 228 leitud mullad Joonis 8. Kvartalil 228 tehtud kaevete asukohad. Esimene kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Meeksi vallas, Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kvartalil number 228.Kõlvik on mets. Reljeef oli tasane. I rindes oli sookask, II rindes kuusk. Alustaimestik: sõnajalg, metsosi, mustikas, pihlakas. Metsa vanus umbes 70 aastat. Tegemist on loodusliku puistuga.Põdrakahjustused. Leitud mullaprofiil: AO-G1-G2. Põhjavesi alates 40 cm. Määratud muld oli G(I) ehk
Näivleetunud muldade viljakus on üle keskmise. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele (Penu. 2005). Eesti haritava maa keskmine mullahindepunkt on 41, Viljandi maakonna keskmine on 43. Kõrge boniteediga põllumaadeks loetakse 50 ja suurema hindepunktiga maid ( Tarvastu valla üldplaneering, 2007). Kõige suurem veekogu, mis kaevete lähedale jäi- Võrtsjärv. Järve kaugus ca 500- 700 m. Rohumaa läheduses on endine kuivenduskraav. Mõned aastat tagasi olid tehtud kuivendustööd. Taimedest kasvab rohkem hiirehernest, naati, timutit, kurerehat, valget mesikat. Põllumaal kasvatatakse otra. Metsas leidub kuuske ja leppa. Kuusk on istutatud. Esinevad sõnajalad, samblikud, õrn lemmalts, jänesekapsas, laanelill, palusammal, mustikas ja pohl. Selles kohas, kus oli tehtud sügavkaeve reljef tasane, katvus 30%.
1-2 km pikkused ja väikese valglaga (pindala 1-3 km 2) ojad ja kraavid. Vetevõrgu tihedus on väike-0,2-6,0 km/km2 (Eestis keskmiselt 7,2 km/km2). Vetevõrgu väike tihedus on tingitud poosaare aluspõhja ülemist osa moodustavate karbonaat – kivimite tugevast karstumisest ja lõhestumisest. Sademeteveed infiltreeruvad seal kiiresti põhjavette. Sellele on kaasa aidanud ka inimene karjääride rajamisega, pinnakatte eemaldamisega aluspõhjalt, kaevikute ja mitmesuguste kaevete tegemisega. Kuna Pakri poolsaarel pinnakatte paksus ei ületa tavaliselt 2 m, siis pinnakattes ei ole põhjaveekihti. Pakri poolsaarel saadakse vett kolmest aluspõhjakivimites asuvast põhjaveekihist. Esiteks Ordoviitsiumi karbonaat - kivimitest e. paest (kihi paksus 7m poolsaare tipus ja kuni 25 m Põllkülas); teiseks, ordoviitsiumi – kambriumi liivakivist 50 m sügavuselt; kolmandaks, Kambriumi - Vendi põhjaveekiht, mis on maapinnalt 90-200 m sügavusel ja seda
ning millele langes päikesevalgus, teine sein jäeti trepikujuliseks. Vältimaks mullahorisontide segunemist tõsteti kõigi horisontide mullad erinevatesse hunnikutesse. Kõik välipraktika käigus tehtud sügavkaeved olid üksteisest võimalikult erinevad - üks põllul, üks rohumaal ning üks metsas. Lisaks tehti iga sügavkaeve kohta kaheksa poolkaevet ehk huumushorisondi sügavune (u 30 cm) kaeve ringis ümber sügavkaeve (u 5m kauguselt). Kõikide kaevete kirjeldamiseks kasutati muldade väliuurimise raamatut, labidat, mõõdulinti, portselankaussi, süstalt, 10%-list soolhapet, universaalindikaatorit, vihikut, joonlauda, vett, mobiili ja paberümbrikuid. Sügavkaevetel ja huumusringis mõõdeti mulla horisondi tüsedus, pH, lõimis ja keemine, täiendavalt leiti huumusprotsent ning hinnatakse muldi ehk määratakse boniteet. Lõimise määramiseks tehti sõrmeproov nii: võeti mulda ja seda niisutati veega, sellest tehakse pallike
ning mullas on palju pisikesi raudkivi tükke (kolle, ahi) · Arheoloogiline objekt on alati teadusliku uurimistöö objekt ja ajaloo allikas ARHEOLOOGILINE KAEVAMINE - ,,kinnismuististe hävitamine" (uurimistöö käigus hävitab uuritava objekti). Alates 1960. a uus arheoloogia, nüüd teoreetiline arheoloogia. · Kuidas algab kaevamine? - Kui vanasti tehti proovisurf, siis tänapäeval tehakse kaevete alustamiseks fosfaatanalüüs, millega määratakse fosforhappesoolade sisaldus (ekskremendid) proov iga 1-5 m. Samuti kasutatakse georadarit maapinda suunatakse raadiolained ja vastavalt sellele, mis maapinnas leidub, peegelduvad kiired tagasi, arvutis kuvatakse pilt maapinna ,,sisemusest". Tänapäeval väga täpsed, suudavad ka mullakihte eristada. · 90% on päästekaevamised (arheoloog peab ehitusele eelnevalt läbi kaevama ala, mis
annaabi.ee 
