........................................................................................................... 6 Laviini tagajärjel tekkinud maavärin...................................................................................... 7 Meteoriidi kokkupõrke tagajärjel tekkinud maavärin.............................................................8 TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD........................................................................................ 9 Kaevandustegevus tagajärjel toimuvad maavärinad............................................................... 9 Plahvatuste tagajärjel toimuvad maavärinad.........................................................................10 Veehoidlate täitmisel tekkivad maavärinad.......................................................................... 11 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12
Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Põhjaveega seonduvateks probleemideks on reostus ja ülemäärane kasutus. Lokaalseks reostuse allikaks maapinnalähedaste põhjaveehorisontide puhul on põllumajandus, eelkõige väetamine. Põhjavesi reostub kergemini Põhja-Eesti õhema pinnakatte aladel. Põhjavee ülemäärane tarbimine on probleemiks saartel. Väljapumbatava vee asemele tungib soolane merevesi, põhjustades sellega joogivee reostuse. Kohalikke probleeme põhjaveega põhjustab ka kaevandustegevus. Väiksemas ulatuses mõjutab põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine. (http://www.envir.ee/1141) Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne. Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Naftareostuse tagajärjel
Põhjaveega seonduvateks probleemideks on reostus ja ülemäärane kasutus. Lokaalseks reostuse allikaks maapinnalähedaste põhjaveehorisontide puhul on põllumajandus, eelkõige väetamine. Põhjavesi reostub kergemini Põhja-Eesti õhema pinnakatte aladel. Põhjavee ülemäärane tarbimine on probleemiks saartel. Väljapumbatava vee asemele tungib soolane merevesi, põhjustades sellega joogivee reostuse. Kohalikke probleeme põhjaveega põhjustab ka kaevandustegevus. Väiksemas ulatuses mõjutab põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine. 4 Õhu reostus: Saasteained atmosfääris põhjustavad kahjustusi taimestikule, looduslikele ökosüsteemidele ning inimeste tervisele. Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast.
Lokaalseks reostuse allikaks maapinnalähedaste põhjaveehorisontide puhul on põllumajandus, eelkõige väetamine. Põhjavesi reostub kergemini Põhja-Eesti õhema pinnakatte aladel. 1 Põhjavee ülemäärane tarbimine on probleemiks saartel. Väljapumbatava vee asemele tungib soolane merevesi, põhjustades sellega joogivee reostuse. Kohalikke probleeme põhjaveega põhjustab ka kaevandustegevus. Väiksemas ulatuses mõjutab põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine. ÕHU REOSTUS Saasteained atmosfääris põhjustavad kahjustusi taimestikule, looduslikele ökosüsteemidele ning inimeste tervisele. Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast. ÜRO Kliimamuutuste Paneeli poolt teostatud uuringutega on kindlaks tehtud, et
Praegu tegeletakse Nabala maastikukaitseala moodustamise ettepaneku menetlemisega. Keskkonnaminister Keit Pentus ütles, et eksperdid vajavad täiendavat inventuuri sel aastal, mis uuriksid näiteks linnustikku, taimestikku ja ohustatuid kooslusi. Keskkonnaamet jõuab kaitseala loomises kindla seisukohani ilmselt pärast geoloogilise uuringu tulemusi. (Filippov 2011) Keskkonnaministeeriumi nõunik Rein Raudsep ütles, et kaitseala ei saa luua ainult selleks, et peatada kaevandustegevus. Kaevandusvõimaluste üle otsustatakse pärast keskkonnamõjude hindamise protsessi. (Filippov 2010) Täiendavad uuringud ja käesolevad tegevused Heaks on kiidetud ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava aastani 2020, mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristallilise ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Arengukavas on kirjas ka Nabala varud, kuid Jaanus Tamkivi
seonduvateks probleemideks on reostus ja ülemäärane kasutus. Lokaalseks reostuse allikaks maapinnalähedaste põhjaveehorisontide puhul on põllumajandus, eelkõige väetamine. Põhjavesi reostub kergemini Põhja-Eesti õhema pinnakatte aladel. Põhjavee ülemäärane tarbimine on probleemiks saartel. Väljapumbatava vee asemele tungib soolane merevesi, põhjustades sellega joogivee reostuse. Kohalikke probleeme põhjaveega põhjustab ka kaevandustegevus. Väiksemas ulatuses mõjutab põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine. ÕHU REOSTUS Saasteained atmosfääris põhjustavad kahjustusi taimestikule, looduslikele ökosüsteemidele ning inimeste tervisele. Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast.
· neelamis- ja artikulatsiooniraskused, · neurasteenia (närvinõrkus), · üldine nõrkus, · väsimus, · kontsentreerumisraskused, · nägemis- ja kuulmiskaotus, · treemor (lihasvärin), · kooma ning lõpuks surm. Elavhõbedat leidub kalades! 11 Elavhõbeda sattumine keskkonda · Tööstuse heitveed · Õhu reostus · Tõrjeained · Fossiilsed kütused · Kaevandustegevus · Veekogudesse satub maapinnast (metsade drenaaz) · Inimtegevus (prügi termomeetrid jne...) · Looduses on tavaliselt hüdroksiidina või kloriidina · Mikroobide abil võib muutuda mürgiseks dimetüülelavhõbedaks. 12 Elavhõbeda kokkukorjamine Elavhõbe on mürgine aine, toime avaldub aine aurude sissehingamisel. Kraadiklaasi
Lopez Ostra kaasuses märkis Euroopa inimõiguste Kohus, et "keskkonna oluline saastamine võib mõjutada isikute heaolu ja välistada nende poolt oma kodu kasutamise (nautimise) ning viia nende era- ja perekonnaelu kahjustamiseni." Lopez Ostra, Guerra ja osaliselt ka Hattoni kaasuses andis kohus mõista, et juba üksnes korduvate häiringute (müra, hais jne) ootuses pidev muresolek on piisavaks aluseks selleks, et lugeda sellist olukorda era- ja perekonnaelu puutumatuse rikkumiseks.4 Kaevandustegevus ja selle laiendamine mõjutab inimese tervist ja elukeskkonda, tööhõivet, regionaalarengut, majandust, kultuuri ning loodusressursse. Keemiatööstuse tegevuse keskkonnamõju ja potentsiaalne keskkonnanõuete rikkumine häirib ümberkaudsete elanike elu ning mõjutab nende elukeskkonna kvaliteeti. 4 Veinla, H. Keskkonnaõigus. Tallinn, 2005, lk-d 152, 157. 5
Põhjaveega seonduvateks probleemideks on reostus ja ülemäärane kasutus. Lokaalseks reostuse allikaks maapinnalähedaste põhjaveehorisontide puhul on põllumajandus, eelkõige väetamine. Põhjavesi reostub kergemini Põhja-Eesti õhema pinnakatte aladel. Põhjavee ülemäärane tarbimine on probleemiks saartel. Väljapumbatava vee asemele tungib soolane merevesi, põhjustades sellega joogivee reostuse. Kohalikke probleeme põhjaveega põhjustab ka kaevandustegevus. Väiksemas ulatuses mõjutab põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine. Hoolikat kaitset vajavad meil alljärgnevad järvekategooriad: 1.Haruldased järvetüübid,eriti vähetoitelised, poolhuumustoitelised ja lubjatoitelised järved,mille esindajaid on Eesti järvede hulgas ainult mõni protsent. 2.Pehmeveelised (eriti vähetoitelised) järved. Järvede keemiline reostustundlikkus on pöördvõrdeline vees sisalduvate mineraalainete hulgaga. 3
· Sisend (loodusressursside kaevandamine keskkonnast ja kaupade, toorme import); · Väljund (jäätmed, heide õhku, vette, pinnasesse, eksport) · Akumulatsioon tootesse, ehitised jne.) Materjali väljund · Omamaise toodangu väljund loodusesse: Emissioonid ja jäätmed: - Emissioonid õhku - Jäätmed ja ladustamine prügilatesse - Emissioonid vette · Omamaise kaevandamise kaudne voog: - Kaevandustegevus, karjäärid jt. - Biomassi koristuse jäätmed - Pinnase kaevandamine · Eksport: - Tooraine - Pooltöödeldud produkt - Lõpp-produkt "Kaudne" voog arvestatakse ekspordi hulka. Emissioonid ja jäätmed: · Emissioonid vette Lämmastik (N), Fosfor (P), Biokeemiline hapnikutarve (BHT), Keemiline hapnikutarve (KHT),
annaabi.ee 
