Kujutati väga realistlikult, ei ilustatud, kõik defektid kujutati skulptuuri peal. ''isiksus ja isikupära'' Hakati koopiaid tegema marmorist. Rooma keiser Augustus keisrite ajal hakati neid jumalatega võrdlema. * kui Rooma vallutas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. 8. Rooma maalikunst Maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Pompeji läbi teame Rooma maalikunstist välja- kaevamistest seinamaalid. ''Aleksander Issose lahingu '' mosaiik. Loodust kujutati väga tõepäraselt. Kujutati marmorit, puitu. Armastati silmapetteid *illusionistlikud pildid. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale nagu marmor. * perspektiivi kasutamine ja varjud. Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne. *Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale.
Päästekaevamised toimusid 1998. aasta suvel. 1.3. Vanus ja leiud. Kalmest väljakaevamistel leitud materjal pärineb 16. ja 17. sajandist. Peaaegu kogu leiumaterjalist (161 nummerdatud eset jms) moodustasid ehted, riietuse juurde kuuluvad esemed ja mündid. Leiti ka kirstunaelu. Leide säilitatakse Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetis. Sealsamas on ka kaevamiste aruanne, milles sisaldub ka välja kaevatud luustike paleoantropoloogiline anlüüs (Andres Tvauri, ,,Aruanne kaevamistest Halliste Kihelkonnas Kaubi külakalmistul juunis 1998", Tartu, 1998). 1.4. Matuste säilivus. Pärast luude avastamist rääkisid kohalikud elanikud, et olid ära ajanud kalmelt poisikesi, kes olid tulnud otsima pealuid. Teetööliste jutu järgi olid karjäärist väljatulnud pealuud kähku kadunud - enne päästekaevamiste algust. See selgitaks ka osade luustike halba või osalist säilivust. Kokku leiti kalmest 89 terviklikult või osaliselt säilinud luustikku. Tingimused
Andmete puudumisel ei saa paraku midagi täielikult välistada enne edasisi uuringuid. Jaanus Luka AJ-21 Kasutatud kirjandus: "Tallinna tekkeloo peegeldumine kiralikes allikates" Tiina Kala "Tallinna vanemast asutusest" Jaan Tamm "Kuidas otsiti kalevipoja parteipiletit 50 aastat arheoloogilistest kaevamistest Tallinnas Raekoja platsil" Jaak Mäll ja Erki Russow
ornamendiga. Ka villanova kultuuri kandjatele on iseloomustav põletusmatus: tuhk koguti erilistesse kaksikkoonilistesse nõudesse ja maeti nn sahthaudadesse. Villanoova kultuur eksisteeris umbes ajavahemikus 900-700 aastat eKr. Võib-olla, villanova kultuuri esindajad, kes tulid põhjast, Alpide eest, olid viimaseks itaalikute laineks. Vanimad ajalooandmed on Itaalias Latiumi maakonnas asunud Rooma linna kohta. Arheoloogilistest kaevamistest on selgunud, et vanimad latiinide ja sabiinide asulad paiknesid X. ja IX. sajandil eKr Palatinuse ja Kvirinaali künkal, hiljem tekkisid nende asulad Esquilinuse ja Viminalise künkale. Pärimuse järgi rajas linna 753 Romulus. Esquilinuse ja Palatinuse külad oletatavasti ühinesid. Hiljem, VII sajandil, etruskide mõjul liitusid nendega ka teiste küngaste kogukonnad, keisriajal tekkis 7 künka linn (Septimontium): Capitolium,Aventinus,Palatinus, Quirinalis, Viminalis, Esquilinus ja Caelius
Kujutati väga realistlikult, ei ilustatud, kõik defektid kujutati skulptuuri peal. ''isiksus ja isikupära'' Hakati koopiaid tegema marmorist. Rooma keiser Augustus keisrite ajal hakati neid jumalatega võrdlema. * kui Rooma vallutas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. 13. Rooma maalikunst Maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Pompeji läbi teame Rooma maalikunstist välja- kaevamistest seinamaalid. ''Aleksander Issose lahingu '' mosaiik. Loodust kujutati väga tõepäraselt. Kujutati marmorit, puitu. Armastati silmapetteid *illusionistlikud pildid. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale nagu marmor. * perspektiivi kasutamine ja varjud. Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne. *Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale.
Kaevamistel avastatud müüride kirjeldamine ning ilusamate leidude kogumine (Tartu, Pärnu, Tallinn). Wilhelm Neuman ja Eugen von Nottbeck. Nottbeck oli erialalt jurist, Neumann arhitekt, nende teened Tallinna keskaja uurimisele on väga olulised. Avaldasid esimese Tallinna keskaegset arhitektuuri käsitleva monograafia. 20. sajandi I pool Ühed sensatsioonilisemad ja huvitavamad arheoloogilised kaevamised just Vene linnades. Novgorodi kohta on arheoloogilistest kaevamistest kõige rohkem uurimusi, kuid neid toimus ka vana Laadogas. Vana Laadoga uurimisega alustas Repnikov, avastas ruttu vana Laadoga asula, viikingitega seotud leide jne. Novgorodi kaevamised hakkasid pihta 1932. aastal ning esimeseks arheoloogiks, kes seal kaevas oli Artšihovski, enne seda olid suuremad kaevamised just vana Laadogas. 1930. aastatel olid kõige kõrgemal tasemel keskaegsetest linnadest Rootsi linna Lungi uurimine
Kaevamine hävitab muistise, ehkki saame sealt palju infot. Teine arheoloog samas kohas enam kaevata ei saa, tema saab ainult muistiseid vaadata jms. Tänapäeval eristame kahte tüüpi kaevamist nn uurimis - ehk plaanimiskaevamised ja päästekaevamised. Uurimiskaevamistel arheoloog ise valib objekti, mida kaevama hakkab. Päästekaevamistel on hädavajalik objekti kaevata, sest sinna plaanitakse mingit uut ehitist (teed, maja). 90% kaevamistest on päästekaevamised. Kaevamisel rakendatakse oma metoodikat, selleks et kõike fikseerida. Kogu ala ruudustatakse ära (meetrised ruudud). See on selleks, et kõik, mis kaevates välja tuleb, saaks plaanile kanda jm. Kaevamine käib plaanile vastavalt (nt 10 ja 5 cm kaupa). Eemaldatakse kihid 10 cm kaupa või eemaldatakse kihid maapinna järgi (üritatakse järgida kunagiseid ladestumisi). Kaevamisprotsess käib labidate,
annaabi.ee 
