Rahvas käinud sel allikal ohverdamas, visanud raha allikasse, siis hakanud hirmsasti mühisema ja kohisema. See mühisemine ja kohisemine ei ole mitte tulnud tuulest, vaid hakanud iseenesest mühisema ja kohisema. Kui rahvas visanud rahasid allikasse, siis jäänud see hirmus kohisemine ja mühisemine ära. Seda allikat on käinud praeguse aja vanemad inimesed kaevamas ja leitudki raha. Seda ei tea, kus raha on jäänud Hiie asemel on praegu mets ja teda nimetatakse hiieks (Jüri 1939)³° Seal Vaitas Päärna talu taga oli üks mets ja see oli püha mets ja see hüüti hiis või kuda need vanasti nimetasi8d. Ja seal Päärna hiie juures oli üks ohvrikivi ja sinna peale viidi sööki. See viidi niiviisi, et õhta ja ööseks pandi see söök sinna kivi peale
Oluline on mõista, et lapsed ei vaja kaitset reaalsuse eest, vaid abi reaalsusega kohanemiseks. Vanemad peaksid leevendama lapse mahajäetustunnet ning andma talle infot toimuva kohta. Lapsed tuleb teha kurva sündmuse osaliseks, mitte jätta neid kõrvale. Samuti peaksid vanemad aitama lapsel väljendada oma mõtteid ja tundeid. Raamatus aitab Malval ja Puttel olukorda mõista politseinik Kajsa. Politseinikud tabavad lapsed surnuaialt vanaema hauda kaevamas. Lapsed üritavad esiti küll põgeneda, kuid tulutult, ja õde-venda viiakse politseijaoskonda. Kajsa on nõus lapsed koju viima ja hakkab uurima, miks nad tahtsid vanaema hauast välja kaevata. Malva ja Putte jutustavad talle kogu loo. Seepeale keerab politseinik auto ümber ja nad sõidavad tagasi surnuaiale. Kajsa seletab lastele, et vanaema on surnud, ta ei tule enam tagasi ja ka eluks vajalikud asjad ei aita enam. Surnuaiaskäik on vajalik selleks, et lapsed saaksid vanaemaga hüvasti
Ükskord läks Jürka pärast pikka Antsu pool veedetud aega jälle kodu vaatama. Seal rääkis Juula talle, et kaksikutele hakkavad sarved kasvama. Jürka ei hakanud sarvede päritolu selgitama, niisiis viis Juula kaksikud velskri juurde, kes soovitas arsti poole pöörduda. Juula leidiski pooluskliku arsti, kes ütles, et need on jäärasarved ja tulevikus on poiste ümber palu naisi ja nad suplevad kullas. Koju jõudes leidis Juula Jürka igale poole auke kaevamas. Jürka seletas, et tahab nendesse puid istutada, sest Ants oli rääkinud, et nende mets võetakse maha. Juula rääkis poiste sarvedest ja Jürka ütles, et ta on Vanapagan ja näitas ka oma sarvi ja nüüd sai Juula lõpuks aru, kust poisid oma sarved on saanud. Nüüd valitses Põrgupõhjal rahu, ainult tööd pidi rabama, endale ja Antsule. Põrgupõhjal hakkas käima ebanormaalselt palju kaubapakkujaid, millest enamiku Jürka aia taha tõstis. Ühelt ostis küll jalgratta, kuid
Järgmisel päeval hakkas andres aga kuuski ja mände soost tooma ja ümber istutama, mis oli aga jussile vastumeelt, kuna ta oli tajhnud sinna maa peale varsti põllu teha , kuid maret ütles et las andre teeb et tal pole ilmselt kuigi kaua enam elada, kui ta sellised asju tegema hakkab. Andrese põhimõte oli aga hoompis selles et ta jätab maha endast jälje vargamäele nede puude näol. XI Kui juba maa pehme oli hakkas indrek kraavis kaevamas käima , kordus sama mis sügiselgi et selg jäi kangeks ja käed rakksu kuid seekord möödus asi lihtsamalt. Ühel päeval aga tuli kraavile Tiina kes oli tulnud linmnast vanaproua juurest ära kuna viimane olevat tahtnud temast lahti saada ja vingus ta töö kallal. Tiina soovis jääda maale mangus pikalt kuni Andres lõpuks nõusse jäi, kuid oma sauna ta tiinat võtta ei tahnud kuna tal polnud vaja ei teenijat ega
raudaeg. 1819 toimus selle süsteemi alusel näitus. 1836 ilmus tema sulest "Põhjamaiste muististe juht". Raamat on arheoloogia klassika, ilmus igal pool erinevates keeltes. Tähtis, et ta oma teooria pani praktikasse, teistel -eelnevatel nt antiigis- oli ainult teooria. 3. Jens-Jacob Worsaae oli abiks Thomsonile muuseumis, teda huvitas uute muististe otsimine. Käis kaevas tuttavatega uusi leide. Pankurist isa surres ei saanud enam kaevamas käia, Thomsoni juures ei saanud palka kui palus tasu, siis Thomsen solvus. Worsaae sai Taani kuningalt raha, et kaevamistel käia. Taani kuninganna Margarete oli hariduselt arheoloog/kunstiajaloolane. Taani ja Rootsi kuningad üldiselt olnud arheoloogia huvilised. Worasaae võrdlevaarheoloogia rajaja, stratigraafilise meetodi edasiarendaja. 4. Prantsusmaal läks arheoloogia ajalukku tolliametnik Boucher de Perthes, kes elas Abberville`i lähedal
maististe juht'' , kus ta põhjendas , miks on õige nii muinasaega jagada. Raamat saavutas väga suure tuntuse, tõlgiti ka saksa , pr ja inglise keelde. Õige pea hakkasid saksa uurijad Thomseni vastu välja, kes leidsid, et juba antiikaja teostes võib leida selliseid vihjeid. Kasutas kolme perioodi süsteemi ja ka esmakordselt praktikas. Jens Jacob Asmussen Morsaae oli samuti oluline. Oli Thomseni assistent. Käis ka ise muinasobjekte kaevamas. Kui Morsaae isa surma sai sattus Morsaae finantsilistesse raskustesse ning tahtis praktika eest raha saada. Kuningad toetasid muinasaja uurimist . Tal õnnestus siiski vahendeid leida, hakkas käima naabermaades. Nägi , et nendes maades on muististel eripärad, kuid neil on ka sarnaseid jooni. Võrdleva arheoloogia rajaja. Jacques Boucher de Perthes 19 saj, läks ajalukku muinasteaduste alal Puudus otsene eriharidus. Perthes
olemasolevate leidude hulgas mingit korda. Jagas esiajaloolised asjad kolme rühma vastavalt nende materjalile, st kivi- raud- ja pronksasjad eraldi. Põhimõte võeti teiste poolt kiirest üle. Thomsenil polnud ajaloo alast haridust ning ta ei pidanud eriti kirjutamisest, kuid 1836 aastal avaldas muuseumi kohta näitusejuhi "Põhjamaade muististe juht". Thomsen läks ajalukku kui kolmeperioodi süsteemi rajaja. Pärast Thomsenit taanlane Jens Jacob Worsaae (18211885), käis ka kaevamas, sai uusi leide. Oli algul Thomseni assistent, hiljem muuhulgas ka Taani rahvusmuuseumi direktor. Teda on kirjeldatud kui esimest professionaalset arheoloogi. Avaldas 22 aastaselt raamatu, millest sai tema arheoloogilise mõtte peateos. Selles arendas edasi Thomseni kolmeperioodi süsteemi ning rakendas seda Euroopa kohta laiemalt. Sai ka rohkem materjale selle rakendamiseks Põhja-Euroopas. Reisis peaaegu kogu Euroopas ning võrdles sealset materjali
annaabi.ee 
