organismi. Samavõrd aeglaselt imbub vesi ka teistpidi läbi naha ka teises suunas (higi). Higi on naatriumkloriidi ja mõningate teiste ainete nõrk vesilahus. Enim leidub inimesel merokriinseid higinäärmeid, mis paiknevad üle kogu keha ja avanevad naha pinnal pooridena. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Kõige rohkem esineb merokriinseid higinäärmeid kätes ja jalgades. Apokriinsed higinäärmed asuvad näol, kaenlaaukudes, päraku ja suguelundite ümber. Need näärmed termoregulatsioonis ei osale, nad on naha lõhna näärmed. Nad toodavad tgevalõhnalist eritist karvajuuretupe rasunäärme ülapoolelt (Nienstedt jt 2001 : 97) Rasunäärmed on rasu. Nende nõre, moodustub surnud näärmerakkudest. Nõre katab nahka ja muudab selle siledaks ja hüdrofoobseks e. vett tõrjuvaks. Puuduvad need jalataldadel ja peopesadel. Nendes paikades ei esine knagi vinnie e. rasunäärmepõletikke (Nienstedt jt 2001 : 98)
tipul suudmena poorina. Viimajuhade sein koosneb ühekihilisest kuupepiteelist, mille rakkude vahel paikneb silelihasrakke. Viimaste kokkutõmbumisel surutakse higi näärmest välja. Tugeva erutuse korral toimub see võrdlemisi kiiresti (nn. hirmuhigi). Higinäärmeid leidub peaaegu kõikides keha piirkondades, kuid nende jaotus on ebaühtlane. Talitluselt jaotuvad higinäärmed apokriinseteks ja merokriinseteks. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaarselt. Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. Nad avanevad karvafolliikulitesse. Nende sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga. Naistel on nad tugevamini arenenud. Merokriinsed higinäärmed on tavalised väikesed higinäärmed, mis on levinud üle kogu keha. Kõige tihedamini on neid jalataldadel ja peopesades (kuni 1000 nääret 1 cm kohta). Nende higinäärmete tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine
kokkutõmbel tekib kananahk - palju närvikiudude lõpmeid. 2. Võrkkiht - annab nahale tugevuse ja vastupidavuse - sisaldab higi- ja rasunäärmeid ning karvade juuri, siin on palju meelerakke - siin olevatel veresoontel on termoregulatsioonifunktsioon. Mis on naha tekised? Derivaadid. Küüned, karvad, higi- ja rasunäärmed. Higinäärmete jagunemine: a) apokriinsed (paiknemine ja mille poolest erinevad teistest) ● nahas regionaalselt (nt kaenlaaukudes) ● avanevad karvafolliikulitesse ● sekreet on valgurikas ja spetsiifilise terava lõnaga ● naistel tugevamini arenenud b) merokriinsed ● väikesed higinäärmed üle keha, nt jalataldadel ja peopesades ● nende tegevusel toimub keha termoregulatsioon, AV-saaduste ja mürkainete eritamine Millistes kehapiirkondades on higinäärmeid kõige tihedamalt? ● kaenlaaukudes, nibuväljadel, suguelundite piirkonnas, peopesades, jalataldadel
nahaaluskude Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm Kõige paksem jalataldadel Kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25% Naha derivaadid 1. Näärmed, eritavad peamiselt vett, NaCl, väikestes kogustes rasvhappeid ja uureat 1. Merokriinsed higinäärmed – osalevad soojusregulatsioonis, on üle keha, eriti palju peopesades, jalataldadel 2. Apokriinsed higinäärmed – kaenlaaukudes, suguelundite ümbruses, päraku ümbruses 2. Karvad – sarvkihi struktuurid, keratiinist, need on surnud rakkude jäänused, enamus valgud. Neid toidab karvasibulasse tungiv karvanäsa. Juukseid ~ 100 000, lokilisuse määrab juuksevalkude vahelised sidemed. Värvus tuleneb melanotsüütidest. 3. Küüned – sarvkihi struktuurid, koosnevad samuti keratiinist. Naha pind Terve naha pind on higi mõjul happeline: pH 3 – 6.
Milleks on vajalik nahaalune 1. Naha all paiknevate elundite mehaaniline ja termiline kaitse. 2. Organismi varuainete talletuspaik rasvkude? 113. Mis ülesanne on merokriinsetel Kehatemperatuuri reguleerimine higinäärmetel? 114. Kus leidub kõige tihedamalt Peopesades ja jalataldadel merokriinseid higinäärmeid? 115. Kus leidub apokriinseid Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja välissuguelundite piirkonnas higinäärmeid? 116. Millist sekreeti eritavad Lõhnasekreeti apokriinsed higinäärmed? 117. Kus ei leidu naha siseseid Peopesadel ja taldadel rasunäärmeid? 118. Mis ülesanne on naha Rasunäärmete sekreet võiab nahka ja karvu, muutes need elastseks ja mittemärguvaks. Ka on rasunäärmetel
Pärast sündi asenduvad lootekarvad päriskarvadega. Päriskarvad on eri kehaosadel erineva jämedusega, enamasti 2 - 5 kaupa koos, kulmukarvad ja ripsmed muutuvad tugevamaks, põskede, jäsemete ja kere päriskarvad jäävad peenikeseks ja lühikeseks. Rinnal päriskarvu ei teki, seljal tekivad nad üksnes piki selgroo piirkonda ja abaluude alla, jäsemetel ainult eesmisele ja välimisele küljele. Suguküpsuse ajal tekivad terminaalkarvad- tavaliselt hajusalt asetsevad tugevad karvad kaenlaaukudes, rinnal, kõhul (meestel), häbemekingul, jäsemete sirutuskülgedel ja istmiku piirkonnas. terminaalkarvadeks on ka habeme- ja vurrukarvad. Naha näärmed Nahas leidub suurel hulgal higi- ja rasunäärmeid. Naha tekisteks on ka piimanäärmed, kuid funktsionaalselt kuuluvad nad suguelundite hulka. * Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. Nende kerakujulised lõpposakesed - päsmakesed - paiknevad pärisnaha võrkkihi ja alusnaha piiril
Ma kasvan! Pärast kümnendat eluaastat avastab enamik tüdrukuid, et nad kasvavad väga kiiresti ning on peagi omavanustest poistest peajagu pikemad. Märgiks, et puberteediiga hakkab saabuma, on kõigepealt kasvus väljaveninud kiitsakas keha. Põhjus on lihtne keha jaotab rasvkude umber ning kasvab kõigepealt pikkusesse, kõige kiiremini kasvavad luud. Üsna pea märkab tüdruk et ta figuur hakkab muutuma naiselikumaks, kasvavad puusad ja arenevad rinnad. Samuti hakkavad kaenlaaukudes ning bikiinipiirkonnas, käsivartel ja jalgadel kasvama karvad. Kõik need sündmused leiavad aset seetõttu, et teismelise keha toodab eri hormoone: kasvuhormoone ja suguhormoone. Hormoonid on keemilised ained, mis kontrollivad ja tasakaalustavad kogu organismi arengut, kuid oma mõju on neil ka psüühikale. Ilmaasjata ei öelda tujuka teismelise kohta, et "tema hormoonid möllavad". Pulbitsevad hormoonid võivad tekitada kiiret
3.Eritusfunktsioon- viiakse naha kaudu välja mingi osa jääkaineid(higistamine-l soolad, vesi) 4.Ainevahetuslik funktsioon energiavarud rasvkoes, d vitamiini toodab nahk. 5.Termoregulatsioon- Liigne soojus eraldatakse naha kaudu, kui külm, siis veresson aheneb. Naha tekised: Elundid, mis tekivad nahast: Küüned karvad näärmed Higinäärmed: 1.Apokriinsed higinäärmed- Paiknevad nahas regionaalselt, eritis terava lõhnaga, asuvad kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. 2.merokriinsed higinäärmed- levinud ülekogukeha, väikesed näärmed, jalataldadel ja peopesadel , Kehatemperatuuri reguleerimine. Ainevahetus ja mürainete eritamine. Higinäärmeid kõige tihedaalt peopesas ja jalataldades. Higi on happelise reagtsiooniga vedelik. Higi tähtsus: Higi tekitab nahale bakteritsiitse omadustega kaitsekile ja higi jahutab nahka.
annaabi.ee 
