46. Nimeta 2 erinevat luud, mis kinnituvad rinnakupideme külge! Rangluu ja esimene roie 47. Milline liiges jääb roidepea ja lülikeha vahele? Keraliiges 48. Millist liigutust teostab roie läbi roideköbru-ristijätkeliigese? Ümber roide ristjätke liigese telje 49. Mitu anatoomilist auku esineb abaluul? Nimeta need! Abaluualune auk, harjaalune auk, harjaülane auk KOLM 50. Mis on kõige lateraalsem osa abaluul? Kaenlaaugu pool olev serv 51. Missugune abaluu osa liigendub rangluuga? Õlanukk 52. Milline rangluu ots on liikuvam? Õlanukmine ots 53. Millised köbrukesed on õlavarre luul? Suur ja väike kõbruke 54. Millise lihase jaoks on õlavarreluul oma köprus? Deltalihase jaoks 55. Mille jaoks on auk õlavarreluu distaalse otsa dorsaalsel pinnal? Sinna paigutub küünarnukk. 56. Mille jaoks on augud õlavarreluu distaalse otsa ventraalsel pinnal?
MEDIANA CUBITI) küünraaugu kohal esineb külgmise ja keskmise käe nahaaluse veeni vahel hästi arenenud anastomoos – keskpidine küünraveen. Eriti viimast ja teisi küünraaugu veene kasutatakse sageli mitmesugusteks manipulatsioonideks –vere võtmiseks, ravimite manustamiseks jm. 23. Ülajäseme süvad veenid: asetsus, suuremate veenide nimetused ka ladina keeles. Kaenlaveen (v. axillaris) ühineb üheks mõlemad õlavarreveenid kaenlaaugu alumise serva juures. Kaenlaveen läheb vahetult üle rangluualuseks veeniks (v.subclavia). Rangluualuse veeni (v.subclavia), mis ühinedes sisemise kägiveeniga moodustab õlavarre-peaveeni (v. brachiocephalica) ja sisemise kägiveeni ühinemisel tekkivat nurka nimetatakse veeninurgaks (angulus venosus). 24
siit edasi läheb parema kopsu piir peaaegu otse mööda rinnakut alla (kulgedes keskjoonest pisut vasakul) kuni 6.roide kõhre kõrguseni, kus läheb üle alumiseks piiriks. Vasaku kopsu eesmine piir suundub mööda rinnakut alla kuni 4.roide kõhreni ja läheb üle alumiseks piiriks. Alumise piiri määramiseks kasutatakse tinglikke jooni: *keskne rangluujoon - läbib 6. roide kõrgusel rangluu keskkoha *keskne kaenlajoon - läbib 8. roide kõrgusel kaenlaaugu keskkoha *abaluujoon - läbib 10.roide kõrgusel abaluu alumise nurga *lülisambakõrvane joon - kulgeb 11.roide kõrgusel lülisamba kõrval Pleura alumine piir kulgeb kopsude piirist ühe roide võrra madalamal. Kopsude alumine piir kulgeb piki lülisambakõrvast joont. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist - Inimese füsioloogia ja anatoomia Medicina 2001 G. Loogna Anatoomia atlas Avita 1996 M.Roosalu Inimese anatoomia Koolibri 2006 J
ainult kuseteedekivide tuvastamisel (Kaukua ja Mustajoki 2005). Rinna ultraheli Rinna ultraheliga saab kindlaks teha kas rinnas olev tükk on põhjustatud vedelikuga täidetud tsüsti või tahke massi poolt. Testiks ei ole vaja teha ettevalmistusi. Mammograafia Mammogrammi abil saab tuvastada ka kõige väiksemaid moodustisi rinnas. Ennem uuringule tulekut tuleks vältida deodorandi kasutamist kaenlaaugu piirkonnas, kuna see võib mõjutada pildi kvaliteeti. Protseduur võib olla patsiendile ebamugav, kuid see ei kesta kaua (Harvard Health Publications 2011). ENDOSKOOPILISED UURINGUD Kusepõievaatlus (tsütoskoopia) Endoskoopia on näidustatud muuhulgas verikusesuse põhjuse diagnoosimiseks ja kusepõie kasvaja kahtluse korral. Protseduuri tegemisel patsient tavaliselt lamab, jalad eriliselt toetatud.
* küünekeha, küünejuur, kasvamispiirkond nende vahel * sarvkiht ja kasvukiht, mille rakud paljunevad - kasv 4 mm kuus Karvad PILI * niitjad jäigad sarvmoodustised, katavad suurt osa kehast * puuduvad peopesal, jalatallal, huulepunal, sugutilukul, eesnaha sisepinnal, rinnanibudel, väikestel häbememokkadel 1.PIKAD KARVAD: juuksed, habemed, vurrud, kaenlaaugu, suguelundite, Inimesel on 3 häbemekingu karvad karvkatet: 2.LÜHIKESED HARJASKARVAD: kulmud, ripsmed, ninasõõrmete, välise 1.LOOTEKARVAD kuulmekäigu karvad 2.PÄRISKARVAD 3.ALUS e VILLKARV (udekarv): kerel, näol, jäsemetel 3.TERMINAAL- * karvajuur (karvanääpsus e folliikulis) algab karvasibulana, sellesse tungib KARVAD karvanäsa, nahast väljaulatuv osa- tüvik (vars, roots).
Elusal inimesel kasvab küüs pidevalt ja küllaltki kiiresti - kuni 4 mm kuus. Karvad Karvad on niitjad jäigad sarvmoodustised, mis katavad tunduvat osa nahast. Nad puuduvad peopesadel, jalataldadel, huulepunal, sugutilukil, eesnaha sisemisel pinnal, rinnanibudel ja väikeste häbememokkadel. Karvkate ei ole keha erinevates piirkondades ühesugune ja varieerub individuaalselt. Väliskujult jagunevad karvad mitmesse tüüpi. Pikkade karvade hulka kuuluvad juuksed, habeme- ja vurrukarvad, kaenlaaugu, suguelundite ja häbemekingu piirkonna karvad. Lühikeste harjaskarvad hulka kuuluvad kulmude ja ripsmete karvad, ninasõõrmete ja välimise kuulmekäigu karvad. Kerel, näol ja jäsemetel leidub ka peenikesi alus- e. villkarvu (udekarvad). Karvad paiknevad nahapinna suhtes kaldsuunas. Karva algusosa - karvajuur - asetseb naha süvades kihtides ja algab jämedama osana -karvasibulana, millesse tungib sidekoeline karvanäsa. Karvajuur asub naha sees leiduvad karvanääpsus e. folliikulis
Õnnestub hästi ristlina või liugpadja abil või kahekesi libistades. Haige katta kinni linaga intiimsuse kaitseks ja külma eest. Pesuruumi uks hoida kinni, et ei külmetuks. Vesi peab jooksma kehale kogu aeg. Et haige ei peaks ootama ja külmetama, tuleb enne valmis panna kõik asjad. Pesemist alustada kas käest või jalast, et veenduda, et vesi on paras. Tuleks pesta ka haige juuksed. Nägu, kael ja kõrvad pesta kindaga ja hoolega loputada. Käevarred pesta kaenlaaugu suunas. Rusikas sõrmed ettevaatlikult avada ja pesta suure veesurvega. Kui sõrmedevahel on seen, pesta antiseptilise pesemisvahendiga. Ülakeha ja kõht pesta, loputada; naistel pöörata tähelepanu rinnaalustele. Enne selja pesemist aidata haige keerata küljele, selg pestakse kuklast allosasse välja. Uuesti seliliasendis pesta kubemevoldid uue pesukindaga. Kui mingeid takistusi pole, siis kõverdatakse haige põlved ja viiakse laiali, et oleks paremad pesemistulemused.
annaabi.ee 
