tänu meie vanemate ja eellaste hingejõule ja ohverdustele nii kodumaal kui suures maailmas. Et selle edasiandmine järgmistesse sajanditesse on väärikaim üritus, mida üks inimkollektiiv või põlvkond korda saata saab. Et kodu- ja isa- maa- armastusest ei tule väsida- kui tahes valla ei oleks maailm. Jüri Talvet Ameerika märkmed ehk Kaemusi Eestist Elame tarbimisühikonnas, kus on peamiseks näidata, missuguse autoga keegi sõidab, missugusel soojal maal puhkamas käis, missuguses uhkes paigas oma sünnipäeva pidas ja missuguses riigis töötab või õpib. Tõsi küll, viimased kaks masu-aastat on meid pilvedelt maa peale tagasi toonud ja pannd arutlema asjade üle, mis tunduvad nii loomulikena, aga on kiired kaduma, kui me neid ei hoia või ei kaitse. Ma arvan, et kultuur algab kodust. Suur tähtsus on sellel, mida perekonnas
kehtivus (kehtib ainult kindla inimese tajutu kohta), on see tajuotsustus. Väited tuba on soe, suhkur on magus ning koirohi on mõrkjas on tüüpilised tajuotsustused, mida muuhulgas ei saa muuta objektiivseteks/üldkehtivateks. Teatud juhtudel peab see siiski võimalik olema, kuna kõik meie otsustused on algselt tajuotsustused. Näiteks vaadeldes kivi, mis on päikesekiirte all soe, võib vaatleja teha hinnangu, et päikese paistmine kivile muudab selle soojaks. Tähelepanek hõlmab kaemusi, et päike paistab ja kivi on soe, kuid see kehtib ainult vaatleja jaoks sel kindlal ajahetkel. Samas kui lisada peale taju veel arumõistus põhjusest, mis ühendab päikesepaiste ja soojuse mõisted paratamatult, saame kogemusotsustuse – päike soojendab kivi. Või teine näide – kui öelda, et õhk on elastne, siis on see samuti tajuotsustus. Üldkehtivaks muutub see alles siis, kui kõik tunnevad õhu elastsust
mõistuslik. - Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori elemente. - Aisteetikat ei tohi siin ära segada "esteetikaga". - Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest. Transtsendentaalne aisteetika - S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne uurimine. - Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud (afitseeritud). - Üksnes meeled vahendavad meile aistinguid s.o. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Meeleline taju - Meeleline taju "roosist" näib olevat mitteanalüüsitav. Ometi on see meie erinevate meelte poolt antud tooraine kujutlusele "roos". - Meis on veel midagi, mis meie tajud korrastab ja nimelt teatud kindlal viisil. - See, mis selle korra määrab ei pärine ise meie tajudest. tajudest. Ruum ja aeg - Ruum.
nähtumustega, kuid Kanti järgi pole matemaatika mitte puhtale mõtlemisele, vaid paratamatult ka kaemusele toetuv teadus. Kuidas saab midagi olemuslikult kaemusele toetuvat olla samal ajal siiski aprioorne? Kant lahendab selle komplikatsiooni tuues sisse veel ühe mateeria ja vormi eristuse. Ta eristab ka kaemuses endas omakorda sisu ja vormi eelpool iseloomustatud tähenduses. See-tõttu on mõteldav, et mõtlemine kui vorm käsitleb kaemuse puhtaid vorme – ehk puhtaid kaemusi, nagu ta ka ütleb – kui iseenda sisu (mateeriat), saavutades nii teadmise sünteesi muutumata seetõttu veel aposterioorseks. Sünteesi all mõistab Kant “toimingut liita erinevaid ettekujutusi 4 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. ning haarata nende mitmekesisust ühes tunnetuses”(A 77 / B 103). Kant oma transtsendentaalse analüüsiga ütleb, et kui me eeldame, et on olemas meelelisuse puhtad
Mõlemaid tuleb uurida kuivõrd nad sisaldavad a priori elemente. Aistetika ei tohi ära segada mitte "esteetikaga" - "õpetusega ilusast " vaid see on "õpetus meelelistest tajudest". 2. TRANSTSENDENTAALNE AISTEETIKA Selle pealkirja all mõistetakse: Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalset uurimust. Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjutab, olla mõjutatud (afitseeritud). Meeled ja üksnes need, vahendavad meile aistinguid , s.t. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Esimesel silmapilgul näib selline üksikkaemus , ütleme näiteks roos, edasi mitteanalüüsitav viimane olevat, milleni me oma tunnetusprotsessi jaotamise teel jõuame. Kriitiline uurimus aga näitab, et see ei ole nii, juba selle kujutluse tekkel on mängus 7 kahesugused asjaolud: Meil on erinevad meeled. Lõhnameel vahendab meile antud näite puhul
nii kaua kui oleme kogemuse piires. Kogemuse piires saab rääkida suhteliselt substentsionaalsusest, mitte lõpule viidud. Teiseltpoolt, kui tuletada Aristotele arutluskäiku, siis ta lähtus otsustusstruktuurist – otsustuse subjekt(vaata loengut eelmistest aastatest). Absoluutses mõttes, subjekti ja predikaadi koht-sisaldus lauses. Subjekti, mis ei saaks muutuda uuesti predikaadiks, pole olemas. Substantsi mõiste leiab kogemuses rakendust, aga see on suhteline – aitab üldistada kaemusi. Lihtsubstantsi tuletamine aga see on juba idee, millel kogemuses vaste puudub. Aga meie oma mina? Milliseks predikaadiks seda muuta? Näiteid sisemusest kogemusest – mida tuntakse, kujutletakse, mäletatakse jne. siin on subjektiks „mina“, mis ei saa muutuda predikaadiks, sest mina ei saa omistada millelegi – ülim subjekt, millele midagi omistada. „Mina“ võib olla see lihtsubstants, sest seda ei saa millelegi elementaarsele taandada. „mina“ kogemus ehk eneseteadvus
väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud loodud, kuid me ei jõua siin kunagi kaugemale (afitseeritud). suhtelisest üldisusest. · Üksnes meeled vahendavad meile aistinguid s.o. · Kui mingi väide aga on tingimatult üldkehtiv, siis ei vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. saa see meelelisest kogemusest pärineda. · Meeleline taju · Hume: see on meie harjumuse produkt. · Meeleline taju "roosist" näib olevat · Kant: see ei saa tulla kogemusest. mitteanalüüsitav. Ometi on see meie erinevate · Analüütilised ja sünteetilised otsused meelte poolt antud tooraine kujutlusele "roos".
annaabi.ee 
