B: kinnitub Õlavarreluule C: peamised funktsioonid Käe ette viimine, aitab kätt langetada, pöörab käesisse, abihingamis lihas 63. Niude-nimmelihas A: mis osadest koosneb? Niudelihas ja suur nimmelihas B: kust algab? Niudeluult, Nimmelülidelt C: Millise sideme alt lväljub kõhuõõnes? Kubemeside 1. Luuühendusi, mis ei ole liiges: *Sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid 2. Lülisamba kõverused Kaelalordoos( kumerus ette), rinnaküfoos ( kumerus taha), Nimmelordoos, ristluuküfoos seljaSkolioos ( kumerus küljepoole)
Rangluult, rinnak, roided B: kinnitub Õlavarreluule C: peamised funktsioonid Käe ette viimine, aitab kätt langetada, pöörab käesisse, abihingamis lihas 63. Niude-nimmelihas A: mis osadest koosneb? Niudelihas ja suur nimmelihas B: kust algab? Niudeluult, Nimmelülidelt C: Millise sideme alt lväljub kõhuõõnes? Kubemeside 1. Luuühendusi, mis ei ole liiges: *Sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid 2. Lülisamba kõverused Kaelalordoos( kumerus ette), rinnaküfoos ( kumerus taha), Nimmelordoos, ristluuküfoos seljaSkolioos ( kumerus küljepoole)
kiud, mis lähevad periosti sisse) ja tsentraalselt asetsevast säsituumast 21. Lülisamba võimalikud liikumised Ümber frontaaltelje: Painutus Sirutus Ümber sagitaaltelje Kallutus(külgmine paninutus) Ümber vertikaaltelje Pöörlemine 22. Lülisamba füsioloogilised kõverdused kaelalordoos-rinnaküfoos-nimmelordoos-ristluuküfoos Tasakaalu säilitamise hõlbustamine Amortisaator vastupanu põrutustele Suurendab rinnaõõne ja vaagna mahtu 23. Rindkere skeletti moodustavad luud Roided (12 paari) Pärisroided 7 ülemist paari, ulatuvad rinnakuni Ebaroided 3 paari, kinnituvad 7ndale roidele Vallasroided 2 viimast paari, ventraalsed otsad vabad
malleolus medialis (tibia), malleolus lateralis (fibula), facies articularis tibia, trochlea tali b) mis on selle liigese tüüp, põhitelg ja peamised liikumised. tüüp: plokkliiges telg ja liikumine: frontaaltelg - flexio plantaris-flexio dorsalis ! 11. Lülisammas ! a) osad ja lülide arv iga ühes neist kaelalülid (cervicales) - 7 rinnalülid (thoracicae) - 12 nimmelüli (lumbales) ristluulülid (sacrales) - 5 õndralülid (coccygeae) - 1-5 b) lülisamba kõverused (3) kaelalordoos, rinnaküfoos, nimmelordoos c) rinnalüli jätked processus transversus, spinosus, articularis superior et inferior d) nimmelüli jätked, mis puuduvad rinnalülil processus accessorius et mamillaris ! Kolju – 1 küsimus ! 1. Cavitas nasi a) nimeta 2 luud, mis moodustavad suuremosa ninaõõne vaheseinast: lamina perpendicularis ossis ethmoidalis vomer
* Õndralülid 4-5 97. Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks(3). Millega ühinevad? Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste(1), sidemete(2) ja liigeste(3) abil, moodustades lülisamba. 98. Lülisamba võimalikud liikumised. Frontaaltelg-painutus-sirutus Sagitaaltelg kõrvale liigutamine, lähendamine-eemaldamine. Vertikaaltelg pööramine 99. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Joonis 25 üleval. Kõverused alates ülevalt on : 1) kaelalordoos 2) rinnaküfoos 3) nimmelordoos 4) ristluuküfoos Tähtsus - Toimub amortisatsioon. Hoiab tasakaalu ja rindkere mahtu. 100. Rinnakorvi moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv). Lk 36 õpikus. Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak ehk rindluu. Roideid on 12 paari:1-7 on pärisroided, kolm järgmist paari(8, 9, 10 roidepaar) on ebaroided, mis kõik kinnituvad 7.roidele, kaks viimast paari(11. Ja 12. Roidepaar) on vallasroided, nende ventraalsed otsad on vabad
Need lülisamba füsioloogilised kõverdused tulenevad lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget ei vajata. Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ja suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. Vastsündinu lülisammas on dorsaalselt kumerdunud kaare taoline. Kõverdused kujunevad välja lihaste tegevuse ja keha raskuse toimel. Kaelalihaste arenemisel, kui laps tõstab pead, hakkab arenema kaelalordoos. Kui laps suudab istuda, rinnaküfoos. Püstiseismise ja kõndimisega kujuneb nimmelordoos koos vaagna kaldega ette, sellega viiakse ülakeha raskuskese puusaliigese frontaalteljest tahapoole. 15.Rinnakorvi moodustavad järgmised luud(luude nimetus, arv) Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak. Roided: 12 paari. Pikad kaarjalt kõverdunud lamedad luud. Iga roie koosneb pikemast luuosast ja lühemast kõhrelisest osast. Roided (12 paari)
96. Lülisamba füsioloogilised kõverused, nende tähtsus, fikseerimine. Lülisammas on sagitaalsuunaliselt kõverdunud väät. Neid elu jooksul väljakujunenud kõverdusi nimetatakse füsioloogilisteks kõverdusteks: kaela- ja nimmeosas kõverdust ette nimetatakse lordoosideks, rinna- ja ristluuosas kõverdusi taha nimetatakse küfoosideks. Füsioloogilised kõverdused kujunevad välja esimesel eluaastal, kuid fikseeruvad, muutuvad püsivateks tunduvalt hiljem: kaelalordoos 7 aastaselt, nimmelordoos ja ristluuküfoos 13 aastaselt, rinnaküfoos 21 aastaselt. Füsioloogilised kõverdused tagavad keha vetruvuse amortisatsiooni, aitavad säilitada keha tasakaalu, suurendavad kehaõõsi. 97. Rindkere skeleti areng, deformatsioonid. Väikelapse rinnakorv on silindrikujuline, roided asetsevad horisontaalselt, mistõttu rinnakorvi liikumine hingamisel on suhteliselt väikese amplituudiga. Roiete eesotsad
24. Tugi-liikumissüsteem, selle areng ja kõrvalekalded Koosneb : Luustik liigeste ja teiste liidustega, sidemed, vöötlihastik (luustikulihased) kõõluste ja lihaskestadega. On organismi tugisammas, millele kinnituvad lihased. Luustiku ja lihaste osakaal kehakaalust on meestel 55%, naistel 45%. Lülisammas, selgroog. Skeleti kõhreline arengustaadium algab 2. embrüonaalkuul; loote lülisammas on kujult kaarjas, vastsündinul sirge, puuduvad nõgusused ja kumerused. Füsioloogiline kaelalordoos areneb esimestel elukuudel, kui laps hakkab tõstma pead. Teisel poolaastal füsioloogiline rinnaküfoos laps hakkab roomama ja istuma Nimmelordoos koos vaagna kaldega nimmelordoos areneb lihaste toimel, mis kindlustavad keha vertikaalasendi seismisel ja kõndimisel. Kõrvalekalded: Lampjalgsus - Levinuim labajala kuju muutus (deformatsioon), mis iseloomustab jalavõlvide lamenemist.Lastel on lampjalgsus enamasti tingitud väljaarenemata võlvidest, täiskasvanul
b) Osad ja iga osa juurde luu, millelt ta algab, mis luule kinnitub ja mis on peamine funktsioon tervikuna. - reie sirglihas (niudeluult) - keskmine pakslihas (reieluult) - vahepealne pakslihas (reieluult) - külgmine pakslihas (reieluult) Kinnitub sääreluule F: sääre sirutaja, põlve sirutaja 30. Liigesepõhiosad: Nimeta vähemalt 2 luuühenduse tüüpi mis pole liigesed - Fibroos- sidemed ja kiled, õmblused, tappühendus, kõhrühendus. 31. Nimeta lülisamba kõverused (5) - Kaelalordoos - Rinnaküfoos - Nimmelordoos - Ristluuküfoos - Skolioos 32. Lülivaheketas: a) Nimeta osad (2) - Fibroosvõru - Säsituum b) Loetle funktsiooni (vähemalt3). - Lülide ühendamine - Liikuvuse võimaldamine - Lülikehade kasvu võimaldamine - Põrutuste amortiseerimine 33. Puusaluu: a) Nimeta osad (3) häbemeluu, istmikuluu, niudeluu b) Nimeta liigesed (2) - Puusaliiges, niude-ristluuliiges c) Mille moodustamisest puusaluu osa võtab - Vaagna moodustamisest 34. Kodarluu-randmeliiges:
........ Lapse motoorne areng Protsess, mis algab enne sündi ja jätkub läbi elu. Liigutuste järjekord on bioloogiliselt määratud, liigutusoskused sõltuvad aga küpsusest, praktilisest tegevusest ja õppimimisest. Skeleti kõhreline arengustaadium algab teisel embrüonaalkuul. Loote lülisammas on kujult kaarjas, vastsündinul sirge, puuduvad nõgusused ja kumerused. Füsioloogiline kaelalordoos areneb esimestel elukuudel, kui laps hakkab tõstma pead. Teisel poolaastal – füsioloogiline rinnaküfoos – laps hakkab roomama ja istuma. Nimmelordoos koos vaagna kaldega – nimmelordoos areneb lihaste toimel, mis kindlustavad keha vertikaalasendi seismisel ja kõndimisel. Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuuluvad: Luustik liigeste ja teiste liidustega Sidemed Vöötlihastik (luustikulihased)
annaabi.ee 
