nagu oli see katkine. Helen rääkis, et ta oli selle hiljuti ära kaotanud, ega tea kus kaelakee praegu on. Kuna Helenil oli ka pruunid juuksed, viitasid kõik asitõendid temale. Thomas otsustas aga ka Lily juurest läbi käia ja paar sõna vahetada. Tema tuba oli segamini, nagu oleks sealt midagi otsitud. Lily magamistoa uks oli lahti ning oli näha, et seal peal oli punane mantel. Thomas läks lähemale ning leidis sellesama kaelaketi teise poole. Uurimise käigus leiti relvalt Lily sõrmejälgi ja ta tunnistas süü üles. Lily rääkis: "Me oleme Jackiga olnud juba paar aastat armukesed, aga mina tahtsin enamat. Jack armastas oma naist liialt, et oma naine maha jätta. Ma muutusin armukadedaks ning otsustasin Isabella maha lasta. Reedel peale lõunat läksin ,a tema juurde, mängides head sõpra ja kutsudes välja. Ma olin autoga, viisin ta üksikusse kohta, lasin maha ning viisin ta
ripatsilustused. Eesti naiste möödunud sajandi enim levinud kaelaehted olid helmed. Klaashelmed (kohati ka kivihelmed) olid tavaliselt mõõduka suurusega ja sileda pinnaga, enamasti valged, sinised, rohelised, mustad, pruunid. Kaelakee on naiste pidulik kaelaehe; 18. ja 19 sajandil oli ühe või mitme ringina rinnal rippuvad hõbeketid talunaiste väga hinnalised ehted. Rõngaslülidest metallkette kanti juba 1 aastatuhandel pKr. Kaelaketi kuju on aegade jooksul vähe muutunud; Setu naiste keerd- ja pitsilised keed on kujunenud arvatavasti vene rahvakunsti mõjutusel. Kaelaraha on ehtne või jäljendatud münt naise kaelakees. Väikesi münte riputati kaelaketi külge juba 2 aastatuhande alguses pKr. 16.-17. sajandil levima hakanud suuri ehk kannaga rahasid peeti 18. ja 19 sajandil väga väärikateks eheteks. Raha külge joodeti metallaas ehk kand, mille abil kaelaraha hõbeketi või helmeste külge riputati
südamed, üks poisile ja teine tüdrukule. Need kaelaketid olid tähiseks nende armastusele. Järsku täitus terve taevas pilvedega ja tõusis torm. Tüdruk ei jõudnudki reageerida, see oli nagu välk selgest taevast. Puu mille najal poiss pikutas murdus, otse poisile peale ja poiss sai silmapilgselt surma. Tüdruk oli alguses sõnatu, ta ainult vaatas poisi keha puu all. Ta jooksis poisi juurde ning kallistas teda. Ta üritas teda päästa, kuid mõistis, et ei suuda. Ta pani poisile selle kaelaketi kaela, nii on nad igavesti koos. Lained lõid üle kalda, kuni vesi hakkas meeletu kiirusega tõusma, tüdruk jooksis teadmata suunas minema. Ta oli jooksnud juba kaua kaua, randa polnud enam nähagi. Ta jooksis edasi, ta ei tahtnud peatuda, kuid lõpuks peatus. Kukkus põlvili maha keset teed ja puhkes nutma. Ta nuttis seal niiviisi põlvili maas kaua aega. Lõpuks oli ta end tühjaks nutnud ning ta läks metsa ja seal hakkas karjuma. Ta tahtis kogu oma valu välja karjuda. Ta ei suutnud seda
käinud. Isa jättis Argo juurde kirja. 39. Kirjas palus isa meilt andeks ja kutsus mind ja mu õde Prahasse. Ümbrikus oli ka 2000 krooni ja kirjas käskis isa selle eest jõuluõhtu korraldada. Läksin poodi ja ostsin endale kampsuni, õele nuku ja emale hõbedast kõrvarõngad ja mandariine. Veel ostsin ka jõuluõhtuks midagi maitsvat süüa. 40. Oli jõuluõhtu. Argo tõi meile kuuse ja kinkis mulle kaelaketi ja Jannule nukuvoodi, mõlemad oli ta ise meisterdanud. Tuli ka Argo vanaema, kes meile kooki tõi. Triinu isa mängis meile jõuluvana. Lõpuks tuli ka Sven, kellega ma uuesti käima hakkasin. 41. Käisime Jannuga ema juures ja ma karjusin seal oma tunded välja. 42. Sven tuli koos Tiiu ja Taaviga minu juurde ja me hakkasime koos lummememmesid ja taatisid valmistama. Siis tulid Riks ja Jürgen aia taha kõõluma ja irvitama. Sven suudles mind nii pikalt, et oleksin peaaegu
Ta oli vihane, et suri just see, kes talle kõige kallim oli,keskel oleks ta lihtsalt kokku vajunud. Talle polnud teiste kaastunnet ja haletsust vaja, see ei aitaks nagunii. Ta ei tahtnud üldse midagi muud, kui ainult oma endist elu tagasi. Sellest oli nädal möödas. Tüdruk külastas esmakordselt poisi hauda. Ta ei viinud lilli... Mitte ühtegi lilleõit. Ta ei viinud mõtetuid lauseid. Ta viis oma tunded ja oma armastuse. Ta pani hauale oma kaelaketi, mis tal enamvähem sünnist saadik kaelas oli. Väike kullast süda, mida ta on endaga kaasas kandnud kõik need 16 aastat. Ta asetas selle hauale, kui märgiks oma armastusest. Alles hämaras hakkas ta ära minema. Ta ei öelnud sõnagi, sest nad ju mõistsid teineteist, nagu vanasti. Lahkudes ütles ta vaid nägemiseni. Tüdruk teadis, et ei suuda ilma poisita elada, sel pole lihtsalt mõtet. Kohati tüdruk vihkas teda. Miks poiss hüppas kuuli ette, mis polnud isegi temale määratud
Kõik jooksevad välja, peale Dr. T ja Lesli, sest nad olid kinni seotud. Maria ja Priit on jälle kohviku juures. Nad said aru, et film on jälle õigel rajal ja, et nad võivad lahkuda. Kõik tulid sinna ja tänasid neid, et nad päästsid Suure Mamma kohviku. Nad olid kurvad kui said teada, et Maria ja Priit peavad tagasi koju minema. Nad proovisid neid veenda, et nad sinna jääksid kuid Maria ja Priit teadsid, et nad peavad minema. Linda annab enda kaelaketi Mariale, mille ta sai hawaiilt ja mis tähendas sõprust igavesti. Raul tõi nende surfilaua ja nad asusid teele. Kõik nutsid ja olid kurvad. Nad jõudsid tagasi reaal aega. Nad olid väga õnnelikud. Maria läks ja sõitis ühe suurima lainega mis on sinna randa jõudnud. Ta jõuab kaldale ning vanaisa jookseb talle vastu ja ütleb, et see oli vägev. Siis tuli tädi Anne ja rääkis temaga. Lõpuks ütles Maria, et see mida tema valib on tema otsus, nii agu see oli tädi oma.
Daamide muhvide materjalideks olid pärltikandiga siid ja voodriks karusnahk. Muhve kinnitati kuld- või kristallnööpidega. -7- 4. Ilu ja hügieen 17 .sajandiga seostatakse lõhnu, nii häid kui ka ebameeldivaid. Üldiselt usuti, et vesi on nahale kahjulik ning ennast pesti harva. Arvati, et halba lõhna saab vähendada hõõrumisega ning inimesed nühkisid ennast kuiva rätikuga. Puhtusepidamist üritati asendada lõhnadega. Kaelaketi külge või vööle riputati lõhnavaid kerakesi ning kanti kotikesi lõhnapuudrite ja lõhnavaid riidetükke. Hammaste puhastamiseks imeti lõhnapastille.Nii mehed kui naised kandsid lõhnastatud taskurätte ja kindaid. Vängete aroomidega olid lõhnastatud toakoerad, nuusktubakas ja isegi kalliskivid. Endiselt ehtisid nii meeste kui naiste nägusid sametist või siidist ilumärgid. Need polnud mitte ainult ringikujulised, näha võis ka rombe, tähti ja poolkuusid
Isa jättis Argo juurde kirja. 39. Kirjas palus isa meilt andeks ja kutsus mind ja mu õde Prahasse. Ümbrikus oli ka 2000 krooni ja kirjas käskis isa selle eest jõuluõhtu korraldada. Läksin poodi ja ostsin endale kampsuni, õele nuku ja emale hõbedast kõrvarõngad ja mandariine. Veel ostsin ka jõuluõhtuks midagi maitsvat süüa. 40. Oli jõuluõhtu. Argo tõi meile kuuse ja kinkis mulle kaelaketi ja Jannule nukuvoodi, mõlemad oli ta ise meisterdanud. Tuli ka Argo vanaema, kes meile kooki tõi. Triinu isa mängis meile jõuluvana. Lõpuks tuli ka Sven, kellega ma uuesti käima hakkasin. 41. Käisime Jannuga ema juures ja ma karjusin seal oma tunded välja. 42. Sven tuli koos Tiiu ja Taaviga minu juurde ja me hakkasime koos lummememmesid ja taatisid valmistama. Siis tulid Riks ja Jürgen aia taha kõõluma ja irvitama
teenija talle, et meister on surnud. See uudis kurvastas Goldmundi sügavalt. Veidiks ajaks sai ta peavarjule kunagi külastatud pererahva juurde, kes teda ei põlanud. Mitu päeva ta ainult joonistas kõiki, kes tema elust läbi on käinud. Ühel päeval mööda linna uidates nägi ta ühte naist, Agnest, kelle näojoontest leidis ta mitmeid sarnasusi enda omaga ja too naine lummas teda ning ta jälitas teda paar päeva. Kolmandal päeval ta kohtus Agnesega, naine andis talle enda kaelaketi, et Goldmund saaks lossi, kus ta elas krahvi armukesena, sisse ilma probleemideta. Agnese toas veetsid nad aega nii nagu Goldmund alati naistega aega veedab. Teisel õhtul, mil ta Agnest külastas, jäi ta krahvile vahele ning ta viidi kongi üles poomist ootama. Seal olles ja surma oodates jättis ta mõtteis jumalaga kõigiga, kes talle kallid. Mõned tunnid enne koidu saabumist alustas ta põgenemisplaani haudumist. Plaanis oli sees ka vaimuliku tapmine, kes tuleb teda vaatama enne hukkamist
Lohed pole kiskjad, ürgvee (kaose), substantsi sümbol. Üks lohe must, teine valge. Lohedes on sees juba taevas ja maa, hea ja kuri, algne dualism. Kosmoloogiline polariteet. Jõe ääres palju lohede jälgi. Kui M jõudis kose äärde nägi haigrut, silmitses teda. Haigru vaatas pingsalt jõge. "Mida sa seal näed?", küsis M. Haigru ütleb, et luurab maimusid. M ei usu seda. Kui too ütleb, mida ta näeb siis annab M talle mingi kaelaketi. Haigru on nõus. Seletusmuistend, müteem kus esitatakse lihtsalt mingi looduslik fakt, mida kõik teavad, mingisuguse kosmoloogilise markerina, tähisena, et eelajaloolisel ajal midagi sellist juhtus ja juhuslikult jäi selline jälg... Haigur ütles, et vaatab M op nahka, mis ripub lohede maja ees. Tapsid op ära. M küsib kuidas lohet tappa. Haigur on selline olend nagu peaingel kes õpetab inimest uputusest pääseda. Haigur räägib talle kuidas neid tappa
annaabi.ee 
