nõuda. Kolmanda näitena toodud kohtumenetluse keskmes oli Norra avalikkusele tuntud muusik ja näitleja, kes abiellusid 2005. aastal avalikult juurdepääsetaval saarel. Nädalakiri Se og Hor avaldas seejärel kahel lehel artikli pulmatseremooniast, mille juures oli kuus fotot paari ja nende saatjate saabumisest saarele. Kaebajad esitasid kohtule kaebuse nädalakirja vastu eraelu puudutavate andmete esitamises ja olid edukad esimeses ja teises astmes. Ülemkohus leidis, et kaebajate pulmal oli avalikkusele huvipakkuv külg. EIK nõustus selle seisukohaga ja lisas, et varasem koostöövalmidus meediaga ei ole aluseks eeldada, et isik soovib teha koostööd ka oma eraelu sündmuste kajastamisel. Fotod võeti 250 meetri kauguselt ning kaebajate nõusolekut ei küsitud. Artiklis ei olnud midagi negatiivset kaebajate vastu. Fotod ei kajastanud pulmatseremooniat, vaid ainult paari ja külaliste saabumist. Kuivõrd nad
aastast. Kõnealuse kohtuvaidluse ajaks oli selgunud, et isikute Eestist väljasaatmine on perspektiivitu. Isikud leidsid, et neil on õigus esitada tähtajalise elamisloa taotlus erandlikel põhjustel siseriiklikult ehk Eestis, PPA otsused ei ole piisavalt motiveeritud ning vaidlustasid haldusorgani otsused Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.08.2012 otsusega isikute kaebused, tühistas vaidlustatud otsused kaalutlusvea tõttu ning kohustas PPA- d vaatama uuesti läbi kaebajate sooviavaldused tähtajalise elamisloa taotlemiseks siseriigis. PPA esitas eelnimetatud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, leides, et halduskohus leidis ebaõigesti, et sooviavalduse menetlemisel on haldusorganil kohustus lisaks sooviavalduse põhjendatusele hinnata elamisloa saamise perspektiivi, ning vaidlustatud otsustes sisaldub kaalutlusviga, mis väljendub elamisloa saamise tõenäosusele eelhinnangu puudumises.
november 1988) Kaebajad hr Terence Brogan, hr Dermot Coyle, hr William McFadden ja hr Michael Tracey on Põhja-Iirimaal elavad Briti kodanikud, kes vahistati kahtlustatuna osavõtus Põhja-Iirimaa probleemidega seotud terroriaktide õhutamisest, ettevalmistamisest ja täideviimisest. "Terrorismi" määratletakse 1984. aasta seaduses kui "vägivalla kasutamist poliitilistel eesmärkidel", kaasa arvatud "vägivalla kasutamine üldsuse või selle osa hirmutamiseks". Kõigi kaebajate puhul pikendas Põhja-Iirimaa asjade State Secretary seadusega lubatud 48tunnist esialgset kinnipidamisaega. Kaebajaid peeti kinni vastavalt viis päeva ja üksteist tundi, kuus päeva ning kuusteist ja pool tundi, neli päeva ja kuus tundi ning neli päeva ja üksteist tundi. Kõiki nelja kuulati üle konkreetsete terroriaktide kohta, ent enne vabastamist ei esitatud ühelegi neist ametlikku süüdistust ja kedagi ei toimetatud kohtu ette. Põhja-Iirimaal 1970
See ohustab vahetult EIK tegevuse tõhusust ja konventsiooniga tagatud inimõiguste kaitse süsteemi, mistõttu on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee võtnud vastu eraldi soovituse, et riigid pööraksid selles valdkon- nas eriti suurt tähelepanu subsidiaarsuspõhimõtte järgimisele.*8 Lisaks EIK töökoormuse vähendamisele kaasaaitamisele on menetluse pikkusega seotud asjade riigisisene lahendamine oluline ka kaebajate jaoks. Nimelt arutab EIK talle esitatud kaebusi, lähtudes 9. novembril 2010 avalikustatud prioriteetidest*9, mille kohaselt jagatakse kaebused seitsmesse kategooriasse. Konventsiooni artikli 6*10 alusel esitatud menetluse pikkust puudutavad kaebused kuuluvad kas potentsiaalselt põhjendatud muude kaebuste alla, s.t alles neljandasse kategooriasse, või korduvkaebuste kategooriasse ja lahendatakse viienda järgu kaebustena.
rahvahääletusel ja seega rikuti riigi suveräänsust, kaebajad arvasid ka, et teised liikmesriigid võivad boikoteerida Läti välja astumist EL-ist, mis seab samuti ohtu riigi suveräänsuse. Kosus leidis, et kaebusel ei ole alust, sest kuna ei tehtud olulisi muudatusi Läti põhiseaduses, et olnud ka põhjust panna lepingut rahvahääletusele. Kohus uuris ka Lissaboni lepingu sätteid, mis võisid olla vastuolus konstitutsioonida ja sel juhul kaebajate rahahääletuse soovi õigustanud, kui ei leitut vastuolusid. Saksamaa põhiseadusekohus arvas, et neil puudu täpne mehhanism, mis võimaldaks Saksamaa parlamendil kontrollida, kuidas Saksa valitsus EL otsuste tegemisel hääletab. Sellega seoses jättis Saksamaa põhiseaduslikkohus endale pädevuse kontrollida, kas EL institutsioonide õigusaktid vastavad subidiaarsuse põhimõttele ja jäävad EL piiride pädevuse raamidesse.
Isiku seksuaalsed valikud ja seksuaalne enesemääratlemine on vaieldamatult osa tema eraelust ning riigi ja kolmandate isikute sekkumine antud sfääri peab olema võimalikult väike. Isiku enesemääratlusõiguse osa on õigus ise valida seksuaalset orientatsiooni. Homoseksuaalsete isikute osas on EIÕK jõudnud erinevatele järeldustele. Üldisel on diskrimineerimine seksuaalsete eelistuste pinnalt mõstagi vastuolus konventsiooni artikliga 14. Smith ja Grady vs. UK Kohus leidis, et kaebajate suhtes kohaldatud meetmed olid küll kooskõlas kohaliku seadusega, kuid need ei olnud vajalikud demokraatlikus ühiskonnas. Seega leidis EIÕK, et nii teenistusalane juurdlus kaebajate seksuaalse orientatsiooni kohta kui ka nimetatud eelistuste eest teenistusest vabastamine oli vastuolus artikliga 8. Kohtu seisukohad kinnitasid veel kord, et stereotüüpne sallimatus ei saa olla põhjenduseks, mille alusel luuakse seadusandlik baas isiku õiguste piiramiseks
Esindaja Bernhord Jakobman esitanud volitajate Grigorius Klompman ja Adriven Finkbergstein nimel 12.01.1991.a. avalduse N.linnas Uusimäe tn.22 asuva kinnistu ja sellel asuvate hoonete tagastamiseks endiste omanike pärijatele. Sellekohane volikiri toimikus puudub. Toimikus on esindaja Bernhord Jakobmani kiri N.linna Omandireformiametile 22.novembrist 1994.a., kus esindaja lubab esitada uued, notariaalsed, legaliseeritud volikirjad, kuid seda ei ole tehtud. Kaebajate järelepärimistele volikirjade kohta vastas eelnimetatud volitajate esindaja Bernhord Jakobman, et andke kohtusse, seal näete volikirju. N.linna Omandireformiamet on kaebajate järelepärimistele kirjaga 09.05.1995.a. vastanud, et nendel puudub kohustus hoida toimikus originaalvolikirju. Kaebaja on pöördunud kirjadega volitajate Grigorius Klompman ja Adriven Finkbergstein, et saada kinnitust volitajate olemasolu ja nende tahtluse kohta vara tagastamiseks. Kirjad on
kulgev jälitustegevus sellist ebakindluse seisundit ei tekita. Muude põhiõiguste õigustamatu riive eest kaitsevad aga teised õiguslikud garantiid. 3. Töökabinetist jälitusseadme avastamine ja selle asjaolu kindel seostamine kriminaaluurimisega, mis oluliselt mõjutas isiku edasist käitumist, on selle süüdistatava suhtes mõistliku menetlusaja kulgemise alguseks. 4. Mõistliku menetlusaja hindamisel lähtub kohus neljast kriteeriumist: kriminaalasja keerukus, riigivõimu tegevus, kaebajate tegevus ja see, mis kaebajate jaoks menetluses kaalul on. 5. Maakohus eksis, jättes rahuldamata taotluse kriminaalasjast eraldada põllumajandusministrile altkäemaksu andmise süüdistus, mis ei olnud ülejäänud asjaga olemuslikult seotud. Eraldamatajätmine tingis selle süüdistuse osas mõistliku menetlusaja ületamise. MÕISTLIKU AJA ÜLETAMISE TAGAJÄRJED 6
annaabi.ee 
