oma tütrel ei lubanud võõraste meestega rääkida. Aga ehk ta kartis armastust, kuna filmis meestele ta ütles ära, kartis et kõik mehed on samasugused nagu oli ta enda oma, joodik ja pätt. Laura ei usaldanud mehi. Tema tütar oli ka väga eemaletõmbunud ja vaikne, hoidis pigem omaette. Teda ähvardas ka oht, juuksuri härra käis teda vahepeal lasteaias külastamas ja meelitas teda maiustustega. Tütar kaduski lõpus ära, aga miks ta nii lihtsalt tagasi oli, sellest ma aru ei saanud. Kuigi samas võib olla see juuksur ei kuritarvitanudki last ära, vaid lihtsalt oli sõbralik. Inimestel on komme üle reageerida, nagu see lasteaia kasvataja seal ja lihtsalt viisakaid inimesi kohe hukka mõista. Ehk polnud ta pervert, nagu kõik arvasid, sest laps oli ju lasteaias tagasi, kuigi koos juuksuri mänguasjaga. Kõik inimesed ei soovi kohe halba, nagu esmapilgul paistab
Kevin Vahisalu Al13b Kriisi kolded 18. detsembril 2010 araabia maades alanud suur protestide laine sai tuntuks araabia kevade nime all. Paljud lootsid, et see toob demokraatlikumaid muudatusi ning vanad diktaatorlikud režiimid kaovad. Protestilaine kogus jõudu, algasid mässud olemasolevate režiimide vastu, mõnes riigi puhkes lausa kodusõda. Osa vanadest režiimidest kaduski – Muammar Gadaffi sai surma 2011. aasta sügisel, Hosni Mubark kukutati ja on vangistuses. Kuid muutusi kasutasid ära islamistlikud ja fundamentalistlikud rühmitused. Tundubki, et islamistlikud jõud ja radikaalsete vaadetega usufanaatikud hakkavad mängima aina olulisemat rolli Lähis-Ida poliitilisel maastikul. Võib tekkida ohtlik olukord, kus nad muutuvad domineerivaks jõuks Lähis-Idas. Seega on islami ja eriti selle kõige radikaalsema elemendi roll maailma poliitikas aina kasvamas
tööga. Temas oli tohutu töövõime ja tahe Kui 1924. aasta 31. detsembril Draamateater Tallinnas oma tegevuse lõpetas ja põhitrupp Vanemuisega ühines, tähistas see Liina Reimanile ühe eluringi täissaamist Draamateatri ja Vanemuise ühendamine ei andnud soovitud ja oodatud tulemusi. Aeg astus oma sammu ning muutusi oli toimumas teatriprotsessis üldse. Teisenes repertuaar, kangelased astusid alla koturnidelt, ülevad elamused ja kired said maisemateks. Nii kaduski klassika mitmeks aastaks repertuaarist üldse. 1933. aasta kevadel ei sõlminud Vanemuine Reimaniga enam lepingut. Liina Reiman asus 1933. aastal tööle Soomes, omandades täiuslikult soome keele, kuna selleta polnud tema enda arvates näitlejatöö mõeldav. Aastatel 19331938 esines ta Tampere, Pori, Kotka, Kajaani, Oulu ja Helsingi teatrites, lõigates rohkesti loorbereid ja pälvides üldrahvalikku austust. Tagasitulek Eesti teatrisse toimus Estonias 1935
ettekuulutus. Kergem oli sel hetkel lihtsalt sellest kõigest mitte välja teha ja rahulikult oma toimetustega edasi minna. Kui aga surema hakkasid inimesed, muutus olukord täielikult. Isegi veel siis eitati enesele, et tegemist on katkuga. Kuidas saabki selline asi tabada väikest ja täiesti tavalist Orani linna. Rahvas uskus, et nad on vabad ja et neil on tulevik. Kõik see ei saakski lihtsalt kaduda. Kuid niisama lihtsalt see kõik kahjuks kaduski. Inimesed küll ei lasknud endal uskuda, et tegemist on katkuga, isegi võimud mitte, kuid fakt oli siiski see, et linna oli tabanud paratamatu haigus ja tegutseda tuli koheselt. Linn suleti täielikult. Mitte keegi ei pääsenud sisse ega välja. Ja just sel hetkel taipasid inimesed, et nad on kõik selles mures koos. Tekkis teatud ühtsustunne. Enamus siiski leppis oma olukorraga ning toimetas edasi igapäevasi tegemisi. Kuid oli ka neid, kes sellega ei leppinud
jäksanud ämblikuvõrke katki teha, et endale teed läbi murda neist. Kärnkonn krooksus,et helistagu ta kellakest. Kalevipoeg ei suutnud imestada,et kellahelina peale võrgud kadusid. Suur mees sammus edasi ning jõudis kitsa jõe kaldale. Tahtis sealt üle astuda,aga samm ei ulatunud üle jõe. Proovis tuhat korda ja mõtles ise,et enne pääsesin Peipsist üle koormat kandes, nüüd ei saa väikesest jõekesest üle. Vähk soovitas kellukest helistada ja vesi kaduski ära. Suur mees astus edasi. Tema teele sattusid vihma, udu ja sääskede parved. Kalevipoeg sammus kiiresti edasi, mida kiiremini ta edasi läks, seda paksemaks läks parv. Siis tuli Sirts, et helistagu ta kellukest. Sääsed kadusid nagu oleks tuul nad laiali tuisanud. Siis Kalevipoeg istus muru peale puhkama, ja mõtlema, et kellast on palju abi olnud, ja arvas,et seda peab ta endaga koguaeg kaasas kandma ning sidus selle endale sõrme külge. Siis ta sõi ja tukkus tunnikese
Kommentaarid, et ta kõnnib nagu pingviin, ajendasid teda kohandama oma kodu muuseumiks, kuhu ta kogus kõike, millel on pingviini kuju: alates mänguasjadest ja väikestest kujukestest ning lõpetades õlleklaasi aluste ja küpsisepakenditega. Tal oli isegi pingviinikostüüm, milles ta, ,,Alfred le Pingouin," soovis mahamaetud saada. Viimaks oli tema maja sellistest asjadest pilgeni täis ning arvatavasti esitas naine talle ultimaatumi: kas mina või rämps. Rämps kaduski ja mees koos sellega. Veidrad kollektsioonid ei häiri belglasi: neile meeldivad oma ala entusiastid, aga loomulikult seni, kuni kõik sündsuse piiridesse jääb. Ja kui neil endil veel võrdväärset pingviinimuuseumit voodi all kingakarbis paremaid päevi ootamas ei ole, soovivad nad, et neil see oleks. -3- KÄITUMINE Perekond Perekonnasidemed on Belgias tugevad. Paljud nädalalõpud veedetakse mujal elavaid
säravast maailmast esialgu midagi. Kuid varsti harjusid silmad valgusega ja siis nägi Kronos kaunist maad kõrgete mägede, laiade siniste merede ja ääretu valgusküllase taevaga, ning päikesesoojus langes ta kehale nagu õrn hellitus. ,,Maaema!" hüüdis ta. ,,Tänan sind, et sa lasid mul jälle näha seda imelist maailma, seda maailma, mille ma teen enda omaks. Hüvasti nüüd! Ma tean, mis töö mul ees seisab!" Ja kohe kaduski Kronos ema silmist. Ta meisterdas suure sirbi, mähkis end pilve sisse ja lendas kõrgele taevasse ning jäi ootama võimalust endast märku anda. See võimalus tuligi, nagu ta oli tahtnud. Ta leidis Uranose magavat, hiilis salamisi tema juurde, ning sedamaid oli julm tegu tehtud. Ta lõi oma isa, haavas teda jubedalt ja muutis ta võimetuks niihästi maailma valitsema kui ka ühelegi lapsele veel isaks saama. ,,Kahekordne kordaminek!" lausus Kronos endamisi
tütred pideva hirmu all. Mingil hetkel otsustas perepea meditsiinist abi otsida. Talle paigaldati istmiku naha alla 10 tabletti, mis pidid uimastava aine tarbimisel tekitama tõsise terviserikke. Sellise hirmuga elas mees ja pidas vastu mitmeid kuid kuni avastas, et alkoholi tarbimisel ei juhtugi midagi. Nimelt üks lähisugulane oli ka sellise protseduuri läbinud ja ei suutnud kuigi kaua vastu pidada ning ei tekkinud mingeid komplikatsioone. Sealt siis kartus alkoholi tarvitada kaduski ja elu jätkus endistviisi. Mees elas üle kaks suuremat operatsiooni- kaksteistsõrmiku ja magu, mis olid tingitud mõnuainete liigtarvitamisest. Loomulikult lagunes perekond, mille tulemusel sattus katuse alt räästa alla. Alates antud hetkest käis ta samm-sammult umbes aasta juba manalateed. Viimased kolm kuud oma elust viibis hooldekodus, milest ühe lamava haigena. Mehe elupäevad lõppesid haiglas, kus paar nädalat põetas teda tütar. Surma põhjuseks diagnoositi ajutüve insult.