tervishoid ja vaestehoolekanne, ehitused ja teed, omavalitsuste tegevuste järelvalve. Korra hoidmisel võis sõjaväge appi võtta. I ja II Riigiduuma Kolme esimese Riigiduuma valimised toimusid Baltimaades sõjaseisukorras. I Riigiduuma valimised 1906 kevadel, tuli kokku mais. Üle poole elanikkonnast, s.h. naised jäeti valimisest kõrvale. Eesti liberaalid võtsid valimistest aktiivselt osa, lootes Riigiduuma kaudu realiseerida rahvusküsimusi. Ühineti Riigiduumas kadettidega (liberaalid, konstitutsioonilised demokraadid), kaitsti maaeraomandi puutumatust, autonoomiat, taotleti sõjaseisukorra kaotamist ja karistuste lõpetamist. Eduerakonnast sinna J. Tõnisson ja O. Rüütli, Tallinna rahvusradikaalidest K. Hellat (üldse kokku 4 eestlast). Balti- saksa aadlil puudus üldse esindus. Eesti alal oli valijate aktiivsus tugev (64,5%). Enamlased boikoteerisid. I Riigiduuma osutub isevalitsusele liiga „revolutsiooniliseks“ ja see saadetakse laiali 1906 juulis
kohta. Petras Leonas ja Martynas Ycias (õppinud Eestis Pärnu gümnaasiumis). Hiljem õppis Tomskis õigusteadust ja valiti seejärel 4. duuma saadikuks. Ycias osales ka aktiivselt veebruarirevolutsioonis ning oli korraks Vene haridusminister. Naases aga Leetu ja hakkas kaubandusministriks ajutise valitsuse ajal. Nende saadikute poolt Leedule taotletava autonoomia suhtes ei saanud aga toetust ei vene liberaalsematelt poliitikutet ega ka Poola saadikutelt. Tegid siiski koostööd Vene kadettidega. Enne I maailmasõda said vabamalt ja aktiivsemalt areneda erinevad agraarühistud, Leedu väljaanded tulid tagasi Leedusse, 2 esimesel õppeaastal oli koolides lubatud leedukeelne õpetus ning õpilased võisid omavahel suhelda emakeeles. Siiski varem olnud tugeva surve tõttu jäid leedulased oma kirjakeele arenguga eestlastest ja lätlastest paarikümne aastaga maha. Küll aga arenes edukalt teatrikunst. Võeti ette sihipärane kontaktide loomine välisleedulastega
bolsevikest tööliste abi. Nimelt oli 21. juulil Lvov peaministri kohalt tagasi astunud ja peaministriks oli siis saanud Kerenski, kes tahtis enda ümber kujundada kuvandit endast kui riigi päästjast. Paar päeva enne seda, 19. juulil, olles veel ametis sõjaministrina, oli ta vägede ülemjuhatajaks nimetanud kindral Lavr Georgijevits Kornilovi. Kerenski oli lootnud kasutada Kornilovit kui reaktsionisliku kindralit, et toestada kujutist endast kui jõulisest juhist ja et taastada suhteid Kadettidega, kellest paljud rääkisid avalikult vajadusest sõjaväelise diktatuuri järele, et päästa Venemaad anarhiast. Kornilov ja Kerenski alustasid siis läbirääkimisi kindlameelse valitsuse vajaduslikkusest, mis mõlema nägemuse järgi pidi siis maha suruma ja purustama mitte vaid Bolsevikud, vaid et võtta võim üle kõigilt Nõukogudelt. Kerenski aga oli vastu Kornilovi ettepanekule, et kehtestada tagalates surmanuhtlus ja et militariseerida vabrikud ja raudteed.35 26
teed, omavalitsuste tegevuste järelvalve. Korra hoidmisel võis sõjaväge appi võtta. I ja II Riigiduuma. Kolme esimese Riigiduuma valimised toimusid Baltimaades sõjaseisukorras. I Riigiduuma valimised 1906 kevadel, tuli kokku mais. Üle poole elanikkonnast, s.h. naised jäeti valimisest kõrvale. Eesti liberaalid võtsid valimistest aktiivselt osa, lootes Riigiduuma kaudu realiseerida rahvusküsimusi. Ühineti Riigiduumas kadettidega (liberaalid, konstitutsioonilised demokraadid), kaitsti maaeraomandi puutumatust, autonoomiat, taotleti sõjaseisukorra kaotamist ja karistuste lõpetamist. Eduerakonnast sinna J. Tõnisson ja O. Rüütli, Tallinna rahvusradikaalidest K. Hellat (üldse kokku 4 eestlast). Balti- saksa aadlil puudus üldse esindus. Eesti alal oli valijate aktiivsus tugev (64,5%). Enamlased boikoteerisid. I Riigiduuma osutub isevalitsusele liiga ,,revolutsiooniliseks" ja see saadetakse laiali
võrdsed õigusi bs-dega jne. eriti kuramaal kujunesid talurahva mitmesajalised relvastaud jõugud, võtsid üle mitu linna, näiteks Tukumsi – lahing vene garnisoniga, Aispute – nädal aega lahing, piiramine. Liivimaal üks aremee tegutsed Põhja-Liivimaal, Ruhja piirkonnas. 1905a keisri manifest. Läti poliitiliste erakondade legaliseerumine, LSDTP. Ja veel Läti sotsdemo ühendus. Loodi ka esimesed kodanlikud erakonnad, Läti Konstitutsiooniline demokr partei (ühes pundis vene kadettidega), läti demokr erakond. Balti konstitutsi partei, ka üle-venemaalised parteid. Tekivad tööliste ametiühingud suuremates vabrikutes, linnades. Jõuti ka esimeste üle-lätiliste koosolekutega, 10nov Riias üle-lätiline kooliõpetajate kongress, Liivimaalt-Kuramaalt eelkõige, pluss veel 600 muud haritlast. Peaasjas kooliküsimus, nõuti kouhstulllikult 6-klassilist tasuta haridust. Nõuti kooli eraldamist kirikust. Üleminekut lätikeelsele õpeetööle, vähemalt algklassides.
15 20.02.1907 astus kokku II riigiduuma (kuni 03.06.1907). Kubermangude valimiskogudel taas eelis eestlastel ja liivlastel. Valiti koguni 5 Eesti saadikut: Anton Jürgenstein, Kaarel Parts, Tõnis Jürine, Mart Murten, Paul Pärn trudovikud tõukasid Kadetid teisele kohale, kolmandaks tõusid sotsiaaldemokraadid. Murten ja Pärn liitusid sotisaaldemokraatidega, ülejäänud eestlased Kadettidega. II riigiduuma saadeti laiali, kuna valitsus ja duuma ei jõudnud kokkuleppele maaküsimuse lahendamise osas. Vene historiograafias revolutsiooni lõpp Venemaal. 03.06 valimisseadusega anti senisest suurem esindatud jõukamatele kihtidele ja vene rahvusele. Eestis tähendas see seda, et kubermangu valimiskogus läks jäme ots baltisakslaste kätte. Venelaste ülekaal saavutati nii, et osa vähemusrahvustest jäeti valimisõigusest ilma. III riigiduuma 1907-1912 Martin Schulzenberg
Valimised II riigiduumasse toimusid 1907. Valimisõigust oli piiratud. Seekord said valida vaid taluperemehed ja nende pojad, mitte sulased. Eestimaa kubermandus võitsid seekord vasakpoolse bloki kandidaadid: Tõnis Jürine, Paul Pärn ja Mart Murten. Liivimaa kubermangu Eesti osast sai Anton Jürgenstein, Karl Parts. trudovikud tõukasid Kadetid teisele kohale, kolmandaks tõusid sotsiaaldemokraadid. Murten ja Pärn liitusid sotisaaldemokraatidega, ülejäänud eestlased Kadettidega. KA teises duumas jätkasid Balti saadikud jõupingutusi, et võimude terror lõpetataks (karistussalgad). Algatati uurimine. II riigiduuma saadeti laiali, kuna valitsus ja duuma ei jõudnud kokkuleppele maaküsimuse lahendamise osas. 3. juuli riigipööre, 1907. 3. juuni valimisseadus muutis radikaalselt valijameeste koosseisu mõisnike ja suurkodanike kasuks, kelle hulgast üle kogu riigi pärines 2/3. Töölistele ja talupoegadele jäi 1/4. Järsult vähenes ka ääremaade esindatus
annaabi.ee 
