67% alkoholisisaldusega virre. Järgneb kas ühe- või kahekordne destillatsiooniprotsess kolonnmeetodil. Saadud 7090% alkoholisisaldusega baaspiiritust lahjendatakse destilleeritud veega ning siirdatakse seejärel padadestillaatorisse, kuhu vastavalt retseptuurile lisatakse ka marjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel redestilleeritakse jook lõplikult. Peale kadakamarjade, mis on möödapääsmatud, kasutatakse dzinni maitsestamiseks ka koriandrit, aniisi, angeelika- ja iirisejuurt, mandleid, nelki, kaneeli jms. Tootmise algusaegadel lisati palju erinevaid taimseid komponente, tänapäeval piirdutakse enamasti 4 15 erineva maitseandjaga. Laias laastus võib rääkida kaht tüüpi inglise ning hollandi dzinnidest. Esimene on valdav Suurbritannia ja selle endiste asumaade, USA ning Hispaania toodangus. Teist harrastatakse
Selleks tuleb jälgida, et nii enne kui pärast ümberistutamist oleks taim lõuna suunas sama küljega. - Kadakaid istutatakse ka pinnase kinnistamiseks. - Kadakamarju (botaanilises mõttes käbisid) kasutatakse vürtsina. Tüüpiliselt lisatakse neid metsloomade ning rasvasest sea- jalambalihast toidu tegemisel, samuti tumedates lihakastetes. Lihale ja kalale võib küpsetamise ajaks lisada peale kadakamarjade ka kadakaokkaid. Ta parandab ka kapsa ja peedi maitset. Vürtsina kasutatakse neid ka piparkookide, kommide ja morsi tegemisel. - Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime
meski, mille kääritamisel saadakse 67% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse destilleeritud veega, kuhu lisatakse ka kadakamarjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel destilleeritakse jook lõplikult. Dzinni maitsestatakse peale kadakamarjade veel koriandri, angeelika, nelgi, aniisi, kaneeli mandlite ja rea muude maitseainetega. Tootmise algusaegadel lisati palju erinevaid taimseid komponente, tänapäeval piirdutakse enamasti 4 15 erineva maitseandjaga. Näited: Beefeater, Gordons London Dry Gin Viin Viin on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest. Näited: Laua Viin, Saaremaa Viin Rumm
kuivanud okaste ja muude mittevajalike lisanditega põõsa alla laotatud kogumisriidele. Ahneks minna ei maksa, sest suurte kadakamarjakogustega pole koduses majapidamises eriti midagi peale hakata. Et marikäbid säiliksid, tuleb need kuivatada. Parem on teha seda toatemperatuuril, ehkki see võtab rohkem aega. Kõrgem temperatuur soodustab eeterlike õlide lendumist, mis halvendab saagi maitse- ja raviomadusi. Kadakamarjade ravivõime väheneb ka ajapikku, nii et üle paari aasta ei tasu neid hoida. Kadakamarju (botaanilises mõttes käbisid) kasutatakse vürtsina. Tüüpiliselt lisatakse neid metsloomade ning rasvasest sea- ja lambalihast toidu tegemisel, samuti tumedates lihakastetes. Lihale ja kalale võib küpsetamise ajaks lisada peale kadakamarjade ka kadakaokkaid. Ta parandab ka kapsa ja peedi maitset. Vürtsina kasutatakse neid ka piparkookide, kommide ja morsi tegemisel. Erisugused kadakajoogid.
67% alkoholisisaldusega virre. Järgneb kas ühe- või kahekordne destillatsiooniprotsess kolonnmeetodil. Saadud 7090% alkoholisisaldusega baaspiiritust lahjendatakse destilleeritud veega ning siirdatakse seejärel padadestillaatorisse, kuhu vastavalt retseptuurile lisatakse ka marjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel redestilleeritakse jook lõplikult. Peale kadakamarjade, mis on möödapääsmatud, kasutatakse dzinni maitsestamiseks ka koriandrit, aniisi, angeelika- ja iirisejuurt, mandleid, nelki, kaneeli jms. Tootmise algusaegadel lisati palju erinevaid taimseid komponente, tänapäeval piirdutakse enamasti 4 15 erineva maitseandjaga. Laias laastus võib rääkida kaht tüüpi inglise ning hollandi dzinnidest. Esimene on valdav Suurbritannia ja selle endiste asumaade, USA ning Hispaania toodangus. Teist harrastatakse
Virre destilleeritakse olenevalt tootjast üks või kaks korda kolonnmeetodil. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse destilleeritud veega ning suunatakse seekord padadestillaatorisse, kuhu lisatakse ka kadakamarjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel destilleeritakse jook lõplikult. Dzinni maitsestatakse peale kadakamarjade veel koriandri, angeelika, nelgi, aniisi, kaneeli mandlite ja rea muude maitseainetega. Tootmise algusaegadel lisati palju erinevaid taimseid komponente, tänapäeval piirdutakse enamasti 415 erineva maitseandjaga. Ajalooliselt on väljakujunenud, et toodetaks kahte põhimõtteliselt sarnast jooki Dzenver, toodetakse Saksamaal, Belgias ja Hollandis. See on dzinnitüübiline jook, mis saab oma maitse kadakamarjadelt. Jaguneb: a) Oude Genever ehk vanem dzenver, maitselt kangem ja kirbem.
Dzinn - valmistatakse maisist, nisust, odrast või rukkist, kuhu vastavalt retseptuurile lisatakse ka marju peamiselt kadakamarju, puuvilju, tsitruseliste koori, ürte ning vürtse. Toodetakse kaht põhimõtteliselt sarnast jooki, inglise ning hollandi dzinni. Inglise dzinni tüübid: · London Dry Gin - värvitu, maitsestatud ja kergesti segunev kuiv dzinn. · Plymouth Gin - maitselt vähem tsitruseline, kuid aromaatne ja vürtsikas. · Sloe Gin eripäraks see, et kadakamarjade asemel kasutatakse maitsestamiseks laukapuumarju. · Old Tom Gin suhkruga magustatud Hollandis valmistatakse kaht tüüpi dzinne: · Oude Genever e vana dzinn -kangem ja kirbem, · Jonge Genever e noor dzinn - kergema lõhna ja maitsega. Rumm - saadakse fermenteerimise ja destilleerimise teel kas suhkruroomelassist või suhkruroomahlast ja -siirupist. Eristatakse: · madalama, 37,5-V40% alkoholisisaldusega rumme, millele lisatakse soovitud joomiskanguse
istutada. Selleks tuleb jälgida, et nii enne kui pärast ümberistutamist oleks taim lõuna suunas sama küljega. Kadakaid istutatakse ka pinnase kinnistamiseks. Kadakamarju (botaanilises mõttes käbisid) kasutatakse vürtsina. Tüüpiliselt lisatakse neid metsloomade ning rasvasest sea- ja lambalihast toidu tegemisel, 16 samuti tumedates lihakastetes. Lihale ja kalale võib küpsetamise ajaks lisada peale kadakamarjade ka kadakaokkaid. Ta parandab ka kapsa ja peedi maitset. Vürtsina kasutatakse neid ka piparkookide, kommide ja morsi tegemisel. 10. Harilik toomingas Prunus padus Toominga rahvapärased nimed on tumilgas, tuum, toom ja meied. Eestis kasvab ta kõikjal, eelistades niiskeid kasvukohti: vooluveekogude kaldaid ning sega- ja lehtmetsi[1]. Teda ei leidu üksnes kuivadel liivikutel ja rabastunud või alaliselt üleujutatavatel aladel.
tule paistel. Külmutamine pakase käes ja seejärel kuumutamine võttis marjadelt kibeka maitse ja muutis nad jahuseks. Kadaka marju koguti sügisel, kui nad olid muutunud sinakasmustaks ja küpseks. Marju koguti näiteks Raplamaal järgmiselt. Korjama mindi sõelaga. Sõel pandi oksa alla ja koputati pulgaga oksa peale. Rohelised marjad jäid okstele, küpsed marjad kukkusid sõelale, okkad ja muu puru pudenes läbi sõela maha (Loorits, 1941). Saak kuivatati kodus ahju soojuses. Kadakamarjade söömist peeti taluperedes tihti peaaegu igapäevaseks kohustuseks. Arvati näiteks, et kui iga pere laps sööb päevas kolm kadakamarja, siis püsivad haigused temast kaugel. Laialt tuntud ütluse järgi pidi kadakamarja sees olema üheksa arsti. See tähendas, et kadakas pidi ravima üheksat haigust. Kadakamarja teed võeti tiiskuse ja reuma, kõhu- ja peavalu, neeru- ja põiehädade leevendamiseks. Kadakamarjadest valmistati ka taari. Ajaloolaste hinnangul on kadakataar üks