Lõugul ei läinud suhted paremaks vastupidi. Nad tülitsesid palju, kuni noored võtsid laenu ja hakkasid uut elamist ehitama. Vanakesed, aga käisid sisse nõudmas neile kuuluvat, mis raskendas noorte elu ja süvendas tüli veelgi. Kaarel jäi aina haigemaks ja vananes topelt kiirusega. Lõpuks saadi maja valmis, kuid selleks ajaks oli Kaarel väga haige. Samas mida rohkem surmale lähemal, seda leebemaks muutusid vanad ja samuti ka Kaarel. Enne Kaareli surma kolisid vanad tagasi Kadakale Mari ei tulnud majapidamisega üksi toime. ,,Kas vanakesed tulevad enne surma tahakambri?'' küsis Kaarel natukese aja pärast. ,,Kui sa tahad, miks nad ei tule,'' vastas Tiina.''(lk 79, alt rida 9) Loo moraal oli selles, et endast vanemaid tuleb austada ning nende sõna maksab. Vanakesed olid kobedad ja aktiivsed elu lõpuni, milleks neid siis töödest eemal hoida pealegi kui töö ongi nende elu ja rõõm. Tulemuseks vananes Kaarel ise vanakeste asemel ning suri kahjuks noorelt.
Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim. 5 2. HARILIK KADAKAS Üks Eestis kasvavatest ja just Saaremaad iseloomustav paljasseemnepuu on kadakas. Paljud inimesed pole sellise puuga varem kokkupuutunud. Kadakast saab nii vibu, kui ka pärgi teha. Ta on ka ravim taim. Ta aitab tõvede vastu ning on väga raviva toimega. Eeterlikud õlid ja suhkrud annavad kadakale lõhna. Ning ka suitsusaunas on temas väga hea toime, sest tekkiv suits on väga hea toimega. Et vältida haigestumist on ikka vanarahvas öelnud, et söö päevas üks kadakamari ja see hoiab tervena. Marikäbisi saab ka varuks koguda, sest need säilivad kuivatatult hästi. Aga marikäbisi ei tohiks liiga ära kuivatada, sest siis kaob ravitoime ära, ning ka rohelisi marikäbisi ei soovitata korjata! Kadakal on ka oma hüüdnimed nagu näiteks : kattai, kadak, kadajas, kadarik.
Peaaegu kõik Saaremaa ja kogu muu Eesti kenad kadakased karjamaad on inimtekkelised, seega poollooduslikud ehk pärandkooslused. Kunagi ammu-ammu kasvas nende asemel loomets. Ainult hiljuti merest kerkinud laiud ja rannamaad on karjamaana kasutusele võetud veel enne, kui mets sinna kasvada jõudis. Kunagised lootammikud ja tamme-männi segametsad olid madalat kasvu, hõredad ja valgusküllased. Tammede ja mändide all kasvas palju põõsaid: sarapuu, viirpuud, kontpuu, kibuvitsad jt. Ka kadakale jagus sellises loometsas piisavalt valgust ja soojust. Karjakasvatuse alguspäevadel liikusid loomad neis hõredates metsades vabalt, järk-järgult võeti maha puid. Kariloomad sõid ja tallasid ära puude järelkasvu, nii et pikapeale taandus mets rohumaa ees. Osal kadakastest karjamaadest on siiski teine saamislugu: need on kujunenud hüljatud paepealsetele alepõldudele. Kadaka perekond koondab umbes 70 liiki, peale selle varieteedid ja vormid. Meie kadakas
kadakast on üks kuivanud. Kahest jämedam on 150 cm-se ümbermõõduga, kõrgus 8,5 meetri. Kärstna kadakas kasvab Võrumaal, Lasva vallas PaidraJoosu tee ja Kärstna järve vahel põllul, Reinu pere lähedal. Varem olnud ta kaitstud taraga. Puu ümbermõõt on 139 cm ja kõrgus 13,5 m, seega peaks ta olema Eesti kõrgeim kadakas. Püramiidjas võra on veel täiesti elujõuline. Kadaka ümbermõõduks 145 cm. Puu arvatavaks vanuseks on 100-150 aastat, mida loetakse kadakale keskmiseks vanuseks. Kadaka võra on ilusa püramiidja kujuga. Tartumaal Ahunapalu kalmistul on aegade jooksul kasvanud palju põliseid kadakaid. Alles on vaid kaks, neist suurem vajus juba üle viie aasta tagasi viltu ning seisab nüüd umbes 35° nurga all. Juba varem oli ta peaaegu kuivanud, senini haljendab vaid väike külgoks (umbes 1% võrast). Puu vanuseks on arvatud 330 aastat, tema tüve ümbermõõt on 141 cm ja püstisena oleks ta kõrgus 11,2 m. (Mõningatel andmetel 13,5 meetrit
Mandrijääsulamine kujundas maastikud oluliselt ümber, algas mullateke ja turba akumuleerumine. Metsade laiem levik sai alguse preboreaalselkliimastaadiumil ning enamus tänaste metsatüüpide eellasi (pohla- ja mustikamännikud,salumännikute eellased, nõmme- ja loomännikud, sookaasikud ja -männikud, lammimetsad) kujunes väljaboreaalses kliimastaadiumis(10 000 8000 aastat tagasi). Lisaks haavale, pajudele ja kadakale on tõendeid sarapuu, jalaka, künnapuu ning leppade esinemisest metsade koosseisus. Atlantilises kliimastaadiumis (ca 80005000 aasta eest) levisid praegu säilinud laialehiste metsade ning kuusikute eellaskooslused tõusis sanglepa ja kuusi kute osakaal, männimetsade pindala vähenes. Ülekaalu said laialehiste puude rohked kooslused, kus praegu Eesti metsades leiduvate puuliikide nagu jalaka, künnapuu, tamme,pärna, vahtra, ja saare kõrval kasvas kaval gepööki.
Toorena võib ka maltspuidul lõhn olla, kuid harilikult põhjustavad sellist magusatlõhna pesitsevad seened ja pisikud. Meil säilitab lõhna kadakas, põõsas. Sisse tootutest säilitab lõhna elupuu. Võõramaised seeder, küpress, eukalüpt, sandlipuu- tehakse sandliõli, tiikpuu. Puidu töötlemisel eeterlikud õlid lenduvad ja õhku tekib samuti puidu lõhn. Meie kadakat on aga raske töödelda, sest ta on põõsas, seega materjali kogus väike. Seda aga vähendavad tihti ka kadakale iseloomulik keerdkasv ja kurmulisus. Antud hetkel on kadakas meil aga looduskaitse all. Sisse toodud elupuud kasutatakse aga peamiselt ilutaimena. Peale selle, et elupuu vähesel määral säilitab lõhna on ta ka meil kasvavatest puudest puidu poolest kõige kergem. 2.Spoon on puidust saadud õhuke lehtmaterjal. Erandjuhtudel kasutatakse okaspuuspooni, nt kõlakastide valmistamiseks. Spooni valmistatakse kalli ning ilus väärispuidu kokku hoidmiseks.
Meil on siin eneseharimise loengud ja ringid, mina käin ka vahel seal. Mitte et ma otseteed midagi õpiksin, vaid ma kuulan niisama muidu, et aga kuulata. Ka teised teevad enamasti samuti, sest see on tervisele kasulik. Darwin on ka tervisele kasulik, sellepärast kuulasin seda ka. Tema õpetab, et kõik areneb. Aga oleks see inglane tundnud meie kadakaid, siis oleks ta tingimata öelnud: kõik areneb peale kadaka. Just nõnda oleks ta öelnud ja oleks meie kadakale leidnud isegi teadusliku nime, ladina keeles muidugi. Kuid see tark inglane ei tundnud kadakaid. Ja kui ma mõtlen, et tema uuris kõik metsad, maad, mered, lilled ja puud, loomad ja inimesed läbi ja jättis uurimata kadaka, siis hakkab mul temast hale meel, uskuge või mitte. Mis oli tal tulu tema suurest teadmusest, kui tal jäi silmapaari vahele kõige lihtsam ja tähtsam -- loom, kes ei arene. See sööb augu darvinismi ning minul pole enam tema vastu usaldust
annaabi.ee 
