Taimkatte kihistamisest saab koosluse ruumijaotus teineteist välistavateks kihtideks. Rindeid eristatakase tavaliselt liigiliselt või kõrgusest lähtuvalt. Rindeline käsitlus hõlbustab taimekoosluste kirjeldamist ja võrdlemist. Eri rinnetes kasvavad liigid avaldavad kooslusele tervikuna mitmesugust mõju. Eristatakse · dominant liike; · kaasvalitsevad liigid; · allvalitsev liik. Kõige olulisem osa on dominantidel, mis määravad suurel määral kogu koosluse struktuuri. Horisontaalstruktuur avaldub koosluste eri osade kõrvuti paiknemises. Plaanil kujutatakse mustrilisena ehk mosaiiksusena. Taimede eri suurus, katvus, niiskuse hoidmine loovad erineva horisontaalmosaiigi. Mida suuremad taimed ja suurem
valitakse nn. plusspuudeks. NB. Kõik "metsa hundid" on esimese kasvuklassi puud, kuid kõik I kasvuklassi puud ei ole metsahundid! II klass- valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti moodustab nende puude kõrgus kuni 90% I Krafti klassi puude tagavarast. Moodustavad 40-45% puistu koosseisust. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus. III klass - kaasvalitsevad, keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Moodustavad tavaliselt kuni 20% puistu tagavarast. Kui puistu on veel noor, lõplikult välja kujunemata ja diferentseerumine pole lõppenud, siis III kasvuklassi puud langevad aja jooksul välja. Kui aga tegemist on vana, väljakujunenud puistuga, jäävad III kasvuklassi puud alles.
Eestis kasutatakse saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi: I klass – ülevalitsevad. Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. II klass - valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus. III klass - kaasvalitsevad, keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. IV klass - allajäänud puud. Jaotatakse kahte alamklassi: *IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega; *IVB - ühepoolse võraga. V klass - rõhutud puud, jaotatakse kahte alaklassi: VA – surevad; VB - surnud puud. I,II,III klass kuuluvad puistus ülarindesse ja IV,V klass alarindesse. 5. Mets ja keskkond: 5.1 Mets ja valgus
hävinevad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb. Kasvuklassid: I klass ülevalitsevad kõige kõrgemad puud puistus, jämeda tüve ja pika võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. II klass valitsevad tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud, kõige hinnatumad puud puistus, majanduslikus mõttes; puude kõrgus moodustab u 90% esimese klassi puude tagavarast. III klass kaasvalitsevad keskmise kasvuga puud, nõrgemalt arenenud tüvega ja väiksema võraga. Moodustavad u 20% puistu tagavarast. IV klass allajäänud puud kitsaste ja hõredate võradega puud (jagatakse kaheks IV a enam vähem ühtlaselt paiknevate okstega; IV b ühepoolse võraga) V klass rõhutud puud jagatakse kaheks Va surevad puud; Vb surnud puud) 5. Mets ja valgus. Valgus on oluline tegur puuvõrade kujunemisel ja tüvede laasumisel. Ebaühtlase valguse
Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Sellised puud võivad sageli olla nn „metsa hundid“. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. II klass- valitsevad. Tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud. Moodustavad 45% puistu tagavarast. III klass- kaasvalitsevad. Keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Võtavad osa võrastiku moodustamisest. Moodustavad tavaliselt kuni 20% puistu tagavarast. IV klass- allajäänud puud. Kitsaste ja hõredate võradega puud IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IVB – ühepoolse võraga V klass- rõhutud puud. Tervikuna üldise võrastiku alla jäänud puud VA- surevad VB- surnud puud 5. Mets ja keskkond 5.1
Puud võivad sageli olla nn. „metsa hundid“. Aga samas võivad olla ka väga kvaliteetsed puud, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neidvalitakse nn. plusspuudeks. NB! Kõik „metsa hundid“on I kasvuklassi puud, kui kõik I kasvuklassi puud ei ole metsa hundid! II klass – valitsevad tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Moodustavad 40-45% puistu koosseisust. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus. III klass – kaasvalitsevad keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võratipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Moodustavad kuni 20% puistu tagavarast. Kui puistu on veel noor, lõplikult välja kujunemata ja diferentseerumine pole lõppenud, siis III kasvuklassi puud langevad aja jooksul välja. Kui aga tegemist on vana, väljakujunenud puistuga, jäävad III kasvuklassi puud alles. Järgmised kaks klassi asuvad allpool puistu üldist võrastiku tasapinda:
Moodustavad 40 - 45% puistu koosseisust. liikidel (kuusk, nulg) pidurdub tugeva varju korral Suuremat kahju võib põhjustada madal Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal puud puistus. moodustub nn. esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast III klass - kaasvalitsevad, keskmise kasvuga vihmavarjutaoline võra, mis kasutab ratsionaalselt olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, vähest valgust. Järsul valgustingimuste muutusel varakülmadeks (august, september). kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude need taimed sageli hukkuvad. Varjuokkad ei Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist võrastikku
plusspuudeks. NB! Kõik “metsa hundid” on esimese kasvuklassi puud, kuid kõik I kasvuklassi puud ei ole metsahundid! II klass - valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti moodustab nende puude kõrgus kuni 90% I Krafti klassi puude tagavarast. Moodustavad 40-45% puistu koosseisust. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus. III klass - kaasvalitsevad, keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Moodustavad tavaliselt kuni 20% puistu tagavarast. Kui puistu on veel noor, lõplikult välja kujunemata ja diferentseerumine pole lõppenud, siis III kasvuklassi puud langevad aja jooksul välja. Kui aga tegemist on vana,
Eriti tugeva kasvuga puud, okslikud ja puit sageli madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Sellised puud võivad sageli olla nn. "metsa hundid". II klass- valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti moodustab nende puude kõrgus kuni 90% I Krafti klassi puude tagavarast. 40 - 45% puistu koosseisust. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus. III klass - kaasvalitsevad, keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Võtavad osa võrastiku moodustamisest. Tüvamahud moodustavad tavaliselt kuni 20% puistu tagavarast. Järgmised kaks klassi asuvad allpool puistu üldist võrastiku tasapinda: IV klass - allajäänud puud, kitsaste ja hõredate võradega puud. Jaotatakse kahte alamklassi: IVA enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IVB - ühepoolse võraga
annaabi.ee 
