häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest EKSPRESSIIVSE KÕNE HÄIRE ·Kahjustus aktiivses kõnes ·Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) ·Kõnemõistmine ~ normis ·MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll ·Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · · RETSEPTIIVSE KÕNE HÄIRE · ·Kahjustus passiivses kõnes (kõnemõistmine) · ·Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · ·Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist · ·Välistatud pervasiivne arenguhäire · ·Kaasuvaks · ekspressiivse kõne häire (hääldusvead),
Lapsed vajavad lihtsalt piisavalt häid ja turvalisi vanemaid, et õppida hirmudega toime tulema ja neid ületama. Üldiselt on tulemuslikuks peetud Kognitiiv-Käitumuslikku Teraapiameetodit (kasutatakse ka lühendit KKT). Selle teraapiameetodi puhul kasutatakse erinevaid käitumuslikke ja kognitiivseid (e. arutlemisega seotud) võtteid foobiast üle saamiseks. Antidepressantide kasutamine pole kindlasti mitte kohustuslik samm foobiaravis. Seda kasutatakse juhul, kui patsiendil on kaasuvaks häireks depressioon, see võib olla psühholoogi või psühhiaatri soovitus, kuid kedagi ravimit võtma nad sundida ei saa. Tasu ravi eest oleneb sellest, kas pöördud riiklikusse raviasutusse (näit. Põhja- Tallinna Regionaalhaigla) või erapraksisesse. Mõnedes riiklikes nõustamiskeskustes on ravi tasuta, osades tahetakse visiiditasu (paarkümmend krooni). Erapraksises on hinnad erinevad, kuid ühes eraasutuses maksab 30 minutiline seanss 50 krooni ja tunnine seanss 100 krooni
tundeelu ja käitumishäired raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest Ekspressiivne kõne häire · Kahjustus aktiivses kõnes · Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) · Kõnemõistmine ~ normis · MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll · Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · Kuni 3. eluaastani kõnehilistumine Retseptiivne kõne häire · Kahjustus passiivses kõnes · Selge erinevus vanusnormidest (nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid) · Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist · Välistatud pervasiivne arenguhäire · Kaasuvaks ekspressiivse kõne häire (hääldusvead),
kiiresti mängust välja, kuna ei saa mängu sisust aru ja tempo on neile kiire. Kuid võib ka olla rahutuid, kergesti ärrituvaid, ruttu väsivaid ning muretuid ja hooletuid lapsi. Samas vajavad nad oma töödes ja tegemistes juhendamist teistest lastest rohkem. (Veisson, 2005) Bakk ja Grünewald (1999) toovad välja kerge vaimupuudega üheks seonduvaks põhjuseks ka mõlema vanema arengupeetuse ja vaimupuude, ilma et oleks diagnoositud ajukahjustust. Teiseks kaasuvaks põhjuseks võib olla lapse üles kasvamine psüühiliselt tuimas keskkonnas. Võib öelda siis, et sotsiaal- kultuuriliselt hooldamata laps. Mõõduka vaimupuudega lapse mõistus ja kõne areng on piiratud. Eneseteenindus ja motoorsed oskused on maha jäänud ja nad ei saa abita hakkama. Nende laste seas võib olla kõnetuid, kuid saavad aru lihtsamatest korraldustest. Võimalus kasutada kõne kompenseerimiseks viipeid, piktogramme ning muid märke. (Kivi, 200.)
MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll Lisaks suhtlemis- ja käitumisprobleemid, emotsionaalsed häired, tähelepanu ja keskendumisraskused 7-8-% koolieelikutest P>T, 5:1 Retseptiivse kõne häire Kahjustus passiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest o nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid Piiratud arusaamine žestidest ja intonatsioonist Välistatud pervasiivne arenguhäire Kaasuvaks o ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), o suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) o kohanemisprobleemid (isolatsioon) o emotsionaalsed häired (tundlikkus) o käitumisprobleemid o tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Pervasiivsed arenguhäired Autism, Aspergeri sündroom Omane o sotsiaalse retsiprooksuse häire o kommunikatsiooni häire o käitumise ja huvide piiratus
keskendumisraskused 7-8-% koolieelikutest (Tomblin et al. 1997) P>T, 5:1 Retseptiivse kõne häire: Kahjustus passiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist Välistatud pervasiivne arenguhäire 44 Kaasuvaks ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) kohanemisprobleemid (isolatsioon) emotsionaalsed häired (tundlikkus) käitumisprobleemid tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Õpivilumuste spetsiifilised häired: Lapsed, kellel raskusi RÕK omandamisega on kognitiivsed probleemid (bioloogiline düsfunktsioon, keskkondlikud võimendajad) ·P>T, 6-10% lastest
ühised ka oma lähisugulastega, mistõttu abistades oma sugulasi, aitab isend ühtlasi levitada ka oma geenikoopiaid. Niisiis näitas Hamilton, et isendi kohasus ehk fitness koosneb kahest komponendist: otsene fitness (sõltub tema enda sigimise edukusest), kaudne fitness (sõltub tema sugulaste sigimise edukusest). Sellist kahest komponendist koosnevat kohasust/fitnessi nimetas ta inklusiivseks fitnessiks (ehk kaasuvaks kohasuseks). Ja nüüd tema kõige olulisem järeldus: looduslik valik ei soosi mitte neid isendeid, kellel on kõrge otsene fitness, vaid neid, kellel on kõrge inklusiivne fitness. Seega tasub isendil oma bioloogilise edukuse nimel mõnikord abistada oma lähisugulasi (tõsta oma kaudset fitnessi), isegi kui see peaks tooma kaasa tema otsese fitnessi languse. Ainsaks tingimuseks on see, et selle läbi peab kokkuvõttes suurenema isendi inklusiivne fitness. Uurimused näitavad, et
annaabi.ee 
