minema ja hõrenema, väikesed kiiretaolised kortsud ilmusid silmade ümber, põsed vajusid lohku ja kuivasid murest ja vaevast. “Kui alatu see on!” kõlas äkki vali hääl lävelt. “ Missugune alatus!”………. Tegu oli valesüüdistusega. Luzin süüdistas, et Sonja varastas talt 100 rubla, aga tegelikult ta seda ei teinud. Lebezjatnikov tunnistas, et tema nägin kui Luzin selle Sonjale tasku puistas, aga ta mõtles et see on kaastundeks. Kui Luzin Sonjat süüdistama hakkas, ütles ta välja et ta nägi kui ta seda tegi. Dunja on uhke ja meelekindel naine- Milles seisneb Sonja tõde? Sonja äratab Raskolnikovis inimese, s.t, et Sonja ja Raskolnikov oli armunud.(millal, kuidas?) Raskolnikov tutvus Sonjaga tänu tema isale Marmeladovile ja siis selle tõttu hakkasid nad tihedamini läbi käima. Järjest enam armus Sonja Rodjasse ja hiljem tunnistas Rodja, et ka talle ta meeldib
Ta ronis Lõuna-ida poolsest otsast üles Mt.Cameroon, Aafrika kõige suurem mägi(4400 m). Sellel reisil vahetas ta kaupa Britti riide elevandiluu ja kummi vastu (nii ta maksis oma reiside eest). Peale tagasi tulekut Inglismaale aastal 1895, Kingsley kirjutas vaieldava raamatu ''Travels in West Africa'' (välja antud 1897). Selles raamatus , Kingsley kirjutas oma opositsioonist mitmele tuntud Euroopa praktikule Aafrikas, ning teme kaastundeks ei olnud see aafriklaste jaoks eriti populaarne. Viimane reis Lõuna-Aafrikase: Kingsley saabus Aafrikas aastal 1899, keset Boer sõda (Suur Britania võitles Afrikaner Republic of South Africa). Ta töötas journalistina ja meditsini õena Simoni Linnas, Lõuna Afrikas. Õena ta ravis Boer sõja vangidega. Ta kirjutas raamatu ''West African Studies'' (1899). Kinsley suuri haiguse tõttu juuni 3, 1900- ta oli ainult 38 aastane. Kingsley maeti merel tema viimase soovina.
.. 6. Ta on unustanud vana, kristliku filosoofi Pascali hoiatuse (pateetiliselt): Iga inimese hing on tema kindlus. Ärge püüdke tungida selle inimese kindlusse, kuhu ainult Jumalal on sissepääs. 7. Kuid siis ta kohkus: võitlus kahe elava inimese vahel võib hävitavam olla kui võitlus elava ja surnu vahel. Ma elan ju ometi, alles äsja leidsin ma elava kontakti tütrega, kõnelesin talle vaimsest kasvamisest... Ta tundis, kuidas vimm tasandus üksinda seisja vastu kaastundeks, ja ütles, kord tütre kätt surudes, siis teda ettepoole lükkamise hooga vabastades: ,,Mine jookse emale vastu... Romaanis on kaks peategelast, Tallina eragünmaasinumi ajaloo ja filosoofia õpetaja Martin Justus ja juuditüdruk Isebela. See on psühholoogiline romaan., mis on Sokratese mõtetest ja analüüsimise võimest. Paljude erinevate müütidega raamat. Õpetaja Justus on mõistuseinimene ja arvestab väga ühiskonda, kus ta elab. Kui ta aga kohtub Isebeliga, kaob
ajakirja ,,Times" poolt 1963 ndal aastal ning sai mitte ainult sümboliks Ameerika mustanahaliste seas, vaid ka maailma figuuriks. 35 aastaselt oli Martin Luther King Jr. noorim mees, kes on saanud Nobeli rahupreemia. Peale tunnustamist, teatas ta, et annab auhinna raha 54,123 tuhat dollarit üle inimõiguste liikumise edendamise fondi. 1968 aasta 4 aprlli õhtul, seistes motelli toa rõdul Memphises, Tennessees, kus ta pidi protestima kaastundeks prügitöötajate streigile linnas, ta tapeti. Kokkuvõte Martin Luther King` võib pidada üheks suureks eeskujuks maailma ajaloos, kuna tegu on mehega, kes tõi olulisi pöördeid mustanahaliste ajaloos Ameerikas. Tal oli hea esinemistaktiga kui ka seosed maailma kultuuridest ja religioonidest. Üheks oluliseks iseloomulikuks jooneks, mis tema kõned nii lummavaks tegid, oli minuarvates see, et ta kuulus kogudusse
Petsorini arvates kahest sõbrast on üks alati teise ori. Verner mõistis Petsorinit kõige paremini võrreldes ülejäänud tegelastega. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Verner on vene arst, kes töötab tervisvetel. Ta on kõhn ja nõrga kehaehitusega ning ta üks jalg on teisest lühem. Tal on tohutu pea ning ta juuksed on lühikeseks lõigatud. Ta kannab maitsekaid ja korralikke riideid. Tavaliselt ta naeris oma patsientide üle kuid ta oli suuteline ka kaastundeks. Üks kord ta nuttis sureva soldati juures. Tal on terav keel, temaga vaidlusesse astudes võis inimese maine hullult kahjustada saada. Petsorin arvab, et Verner on skeptik, materialist ja et ta käitub ning räägib poeetiliselt. Ta on materialist, sest ta hoolib ainult oma kasust. Ta osutaks teene enne vaenlasele kui sõbrale, sest see tähendaks heateo müümist. Verner oli ka Petsorini vestluskaaslane. Nad ei vaielnud kunagi,
. Ma vaatasin ettepoole ja nägin tõotatud maad. Võib-olla ei ole mind seal koos teiega, aga ma tahan, et te juba praegu teaksite- meie kõik, kogu meie rahvas näeb seda maad. Ja seepärast olen ma täna õnnelik. Ma ei muretse millegi pärast. Ma ei karda kedagi. Minu silmad nägid Issanda tulevast au ja kuulsust." Järgmisel päeval pärast seda esinemist, 4.aprillil 1968 sai King snaiprikuulist haavata, kui ta seisis parajasti Memphise motelli teise korruse rõdul, kus ta pidi protestima kaastundeks 6 prügitöötajate streigile linnas. Haavatasaamise tagajärjel suri King haiglas ja ta maeti Atlantasse. Palju aastaid hiljem teha Ameerika kohus kindlaks, et Martin Luther King ei hukkunud üksiküritaja käe läbi, nagu varem oli arvatud, vaid vandenõu tagajärjel, kuhu olid segatud nii äriringkonnad kui ka maffia. Tsitaate Martin Luther Kingilt:
Sest inimene pole huvitanud ka kooli, õppekava tegijaid, hariduspoliitikuid. Haridust on viljeldud nimelt mingi muu olemise, aga mitte hariduse enese nimel ehk inimese vääristamiseks. Niisugust haridust nimetab rahvasuu paberihariduseks. · Sooritamine Vahendilist haridust ei huvita sisu, vaid näitajad -hinded, punktid, läbitud kursused. Teda ei huvita inimese kvaliteet, tema mõtlemine ja hoiakud, võime kaastundeks, eetilisteks otsusteks, inimsuhete loomiseks. Olemise oskamine, kool jääb piirduma osavusega mitmesuguste näitajate kogumisel. Võib rääkida kahest elu põhihoiakust oma tegemiste suhtes: sooritamisest ja pühendumisest. Sooritamise sund ja surve võtavad täna koolis üha enam aja ning ruumi pühendumiselt. Sooritaja kogub punkte kellegi teise jaoks, ta seisab väljaspool oma tegu, vastutab kellegi muu, aga mitte iseenese ega oma elu ees
3) suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule eluliselt olulisele; 4) stimuleerivad mälu; mõjutavad päehõppimist, mõõdukas emotsioon parandab mälu, ülitugev emotsioon tugevdab mälu tähelepanu keskmes olevale, kuid nõrgendab mälu ülejäänu suhtes 5) ekspressiivne ja kommunikatiivne funktsioon - väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi ning on kommunikatsioonivahendiks. 6) Empaatiline funktsioon loob aluse kaastundeks, normaalne inimene väldib tegusid, mis võiksid kaasinimeste tervist/elu ohustada/kahjustada Baasemotsioonid: paanika, raev, otsing/ootus/uudishimu, hirm Uudistav süsteem aitab keskkonda tundma õppida, eesmärkidele suunduda Hirmusüsteem reageerib ohusignaalidele, valule ja vigastustele ning vahendab võitlusreaktsioone, põgenemist, tardumisreaktsiooni. Raevusüsteem käivitab viha ja rahulolematust, reageerib ebameeldivatele
Nad kll ei teadnud, kas nad ka kokku jvad, kuid Viljasoo lubas igati abiks olla. Inimene on pagana nnetu loom vanajumala tpratallis. (Viljasoo snad) Viljasoo kirub inimesi, kelle sda lheb haledaks nagu temal tol htul, kui nad lapsed koos emaga leidsid. Ta tunnistab Indrekule, et toidab neid lapsi Bstri rahaga, kes oli talle enne surma vlgu andnud. Et aga mitte seda raha Bstri sugulastele anda, otsustas ta selle kasulikult ra kasutada. Ise nimetas ta seda puhtaks ritehinguks, mitte kaastundeks. 20. peatkk Indrek kohtas Rahva Sbra toimetuses sdurit(Timofei), kel oli hdasti raha vaja. Teised pidasid teda nuhiks ning seega raha ei saanud. Indrek aga andis talle selle raha ise. Sdurid saadeti maale talupoegade kallale. Ka Indreku pere elas maal ning seega ta seletas sdurile natuke olukorda. Sdur vandus, et ei tee neile ning nende omastele midagi ja rgib seda ka teistele edasi. Nad jtsid hvasti ning Indrekut valdas retu rahulolu, et ta oli saanud aidata inimest suures hdas. 21
annaabi.ee 
