* täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); * osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Täisõigusjärglusena läheb surnu vara üle tema pärijatele. Pärijatele lähevad üle surnule kuulunud õigused ja kohustused. Sealjuures läheb pärand üle kui tervik ning pärijate osad määratakse pärandi mõtteliste osadena. See tähendab, et pärijatele üle läinud pärandvara jääb esialgu pärijate kaasomandiks, mille nad hiljem võivad oma kokkuleppega jagada reaalosadeks. Osaõigusjärgluse korral (esineb näiteks annakute puhul) lähevad teistele isikutele üle pärandvara hulka kuuluvad mõned asjad, õigused või muud hüved. Pärandaja kohustused neile üle ei lähe, kui need ei ole ülemineva asjaga vahetult seotud. Osaõigusjärglus tekib testamendi või pärimislepingu alusel. Pärandaja - on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb
kuuluvale korteriomandile ühishüpoteegina? 6. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamisel on vajalik AS Elion Ettevõtted nõusolek? 7. AS Elion Ettevõtted kaabel paikneb korteriomandite kaasomandiosa koosseisu kuuluvates ruumides (elamu koridor), kas servituudi peaks jagamisel üle kandma kõigi korteriomandite registriosadesse? 1. Kinnistu jagamine kaasomandiks KOS § 3 alusel ? a. kinnisomand (kinnisturaamatu seadus KRS § 5 brim 1) Hoonestusõiguse alusel on võimalik luua korteriomandit. + b. maatükk + c. ehitis + d. kogu kinnisasi tuleb jagata korteriomanditeks + e. reaalosa ja kaasomandi osa (korteriomandiks ei saa jagada asja kui ei ole võimalik tuvastada reaalosa, iseseisvalt toimetavat majandusüksus on vaja leida, ainult siis
3 õigust: valdamine(faktilise võimu teostamine), kasutamine(asja kasulike omaduste tarbimine), käsutamine(juriidilise aatuse määramine) 2 kitsendust: Eraõiguslik kitsendus(omanik kitsendatud 2. isiku kasuks), Avalikõiguslik kitsendus(omanik kitsendatud ühiskonna kasuks) 12. Subjektide alusel omandi liigitus. Kui omand kuulub ühele isikule siis ainuomand, kui mitmele, siis ühine omand. Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks (sõltub kas osade suurus on kindlaks määratud või mitte) ja ühisomandiks (osad kindlaks määratud) 13. Maarendi olemus D. Ricardo ja J.H.von Thünen’i järgi. Ricardo järgi- maarent on tasu looduse hävimatute jõudude kasutamise eest(nagu diferentsiaalrent, ainult viljakad mullad annavad renti, kuna halvemad mullad jäävad rendita)Viljakusrent Thüneni järgi-Asukoharent (tingitud transpordi- ja ajakulude tõttu),
õigus nõuda valduse kohtulikku kaitset. 1.3. Omand 1.3.1. Omandi mõiste ja liigid Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omand on isiku juriidiline võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Omandi liigid on ainuomand ja ühine omand. Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks ja ühisomandiks, sõltuvalt sellest, kas osade suurus kaasomandis on kindlaks määratud või mitte. 1.3.2. Ainuomand ja ühine omand Ainuomandi puhul kuulub omand ühele isikule. Ühise omandi puhul kuulub omand mitmele isikule. Ühise omandi esemeks võivad olla nii vallas- kui kinnisasjad. 1.3.3. Kaasomad - Kaasomanikele kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui
omavalitsus. Juriidilised isikud jagunevad eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks (osaühing, sihtasutus, aktsiaselts, mittetulundusühing) ja avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks ehk juriidilisteks isikuteks, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Subjektide alusel võib omandi liigitada individuaalseks ja ühiseks omandiks. Kui omand kuulub ühele isikule, on tegemist ainuomandiga, kui aga mitmele isikule, on tegemist ühise omandiga. Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks ja ühisomaniks, sõltuvalt sellest, kas osade suurus kaasomandis on kindlaks määratud või mitte. Võib eristada ka nn ühiskondlikku omandit, mille puhul omandi subjektiks on riik või kohalik omavalitsusüksus oma volitatud organite kaudu. Ajalooliselt on eksisteerinud ka kogukondlik omand, nt Venemaal, kus põllumaa oli külakogukonna omandis ning iga kogukonna liikme kasutada oli osa kogukonna maast, mis teatud ajavahemiku möödumisel ümber jagati
kinnisasjad. Mingid asjad võivad olla käibest kõrvaldatud või nende käive on piiratud. Omand on olemas üksikutele asjadele, mitte asjade kogumile. Omandi üleandmiseks tuleb need asjad asjade kogumis identifitseerida ning loetleda. Omandi liigitamisel subjektide alusel: individuaalne omand ja ühin omand. Asjaõigusseaduse kohaselt kuulub omand ühele või mitmele isikule: esimesel juhul on tegemist ainuomandiga, teisel juhul ühise omandiga. Ühine omand jaguneb kaasomandiks ja ühisomandiks, sõltuvalt sellest kas osade suurus kaasomandis on kindlaks määratud või mitte. Üks ja sama asi ei või olla mitme omandiõiguse objektiks ühisel ajal. Kaasomanikele kuulub teatud kindlaks määratud osa hisest omandist, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast kaasomanikul on osa omandiõigusest kogu asjale e nn mõtteline osa. Ühisomandi puhul on ühisomanike osad kindlaks määramata asjas kui omandis. Eeldatakse erilise isikliku suhte olemasolu, nt abielu
Suulise lepingu puhul on raskem. Kohus ei pääse kaasomandi lõpetamisest, ta peab seda tegema, kui see nõue on esitatud, samas võib olla kokkulepe selle nõude välistamiseks. Ehitise reaalosade jagamiseks on tihti ainuke võimalus korteromanditeks jagamine, see lihtsustab kinnisasja omanike omavahelisi suhtlemisraskusi. Ses suhtes, et korterite puhul on hoones mingid kandvad konstruktsioonid, need jäetakse tavaliseks kaasomandiks, ka koridor nt. Omanikul asja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus. Omand võib olla piiratud naabrusõigustega kui ka ühiskonna huvides. Võib jagada individuaalne ja ühine omand. Ühine omand jaguneb kaas- ja ühisomandiks (abikaasadel ja seltsinglastel). Vallasasjade suhtes siduv õigusjärglaste suhtes kaasomandi valdamises ja kasutamises. Kinniasjade puhul ainult siis kui see on kinnistusraamatusse kantud. RKO 3-2-1-55-00 v oluline kaasomanike kasutuskorra puhul!!! §72 lg5.