2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoühiskond sots ori Asenduskaubad- nt jalgratas ja auto, ja kaaskaubad- ühe kauba läbimüügi suurenedes suureneb ja sellega seotud toote läbimüük nt autode läbimüügi kasvades suureneb ka bensiini läbimüük Majapidamisteooria/targa valiku toeeria Tarbija rahakott on piiratud Hinnad on tarbija jaoks fikseeritud Püüab saavutada maksimaalset kasulikkust Vaadeldakse selle perioodi kulutusi Tarbija teab oma vajadusi Piirkasulikkus- viimase tarbitava ühiku kasulikkus, iga järgmine ühik on vähem kasulik U= Σ MU MU=U'
Asenduskauba hind langeb Asenduskauba hind tõuseb Kaaskauba hind tõuseb Kaaskauba hind langeb Sissetulek väheneb Sissetulek suureneb Rahvaarv väheneb Rahvaarv suureneb Eelistatakes vähem seda Eelistatakse rohkem seda kaupa kaupa *Kaaskaubad nt arvuti + tarkvara, käivad teineteisega kaasas *Asenduskaubad - nt apelsinid ja mandariinid Kaupu saab jagada: normaalhüvised (kui raha on rohkem siis ostan neid rohkem) või inferioorid (n-ö prahtkaup, kui raha rohkem siis ostetakse vähem) Pakkumine Pakutav kogus on selline hüvise kogus mida tootjad kavatsevad müüa antud hinna juures antud perioodi jooksul
Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st suurem). Kogukulutused ei muutu hinna muutudes kui nõudlus on ühikelaste (=1). Elastse nõudluse korral langetada hinda, mitteelastse nõudluse korral tõsta hinda. Elastsuse valem =(Q/Q)/( P/P) Tulemi valem (kogu kulutused) R=P*Q (hind * kogus). Ristelastsus ühe hinna muutus ja teise kauba koguse muutus. Pos asenduskaubad, neg kaaskaubad. Sissetulek M Hinnad Px;Py PxQx+PyQy=M ; Mux/Px=MUy/Py Y*MUy=X*MUx Qy=M/Py (reaalne sissetulek mõõdetuna kaubas y) (Px/Py)(suhteline hind) * Qx Optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär võrdne suhtelise hinnaga MRS=- MUx/MUy=-Px/Py Nõutav kogus Qd Puudujääk tekib reguleeritud hindade korral,pakutud hind on madalamal kui tasakaaluhind. Kogukasulikkus kasu või rahuloli, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest.Sõltub tarbimise tasemest
sissetulekute jaotus) (Eesti jaotus). Garanteeritud nõudlus esmatarbekaupadele, viib üldise nõudluse alla, sest rikkad lähevad oma rahaga kuhugi mujale. Vähe väga rikkaid, vaeseid palju (arenenud maade jaotus) · Eestis on nõudlus väike, sest tudengitel ja pensionäridel pole piisavalt raha. · Sõltub ka moodist. Arengumaadele iseloomulik jaotus Arenenud maadele iseloomulik jaotus Asenduskaubad (lei, sai) ja kaaskaubad (ühe läbimüük sõltub teise omast (tennisepallid ja reketid) Pakkumise tegurid · Mood · Asendus- ja kaaskaubad · Tehnoloogia ja teadmiste tase · Sisendite hinnad · Riik võib peale maksta Nõudja inimeste grupp, kellel on ühine eelarve ja ühised otsused. Käitub ratsionaalselt majanduses. Homo oeconomicus. Valib parima erinevate alternatiivide hulgast. Majapidamise piirangud · Limiteeritud eelarve · Kasutab ära kogu oma eelarve
a) Õige b) Vale 10. Kui kaup X ja Y on asenduskaubad, toob kauba X hinnatõus kaasa kauba Y nõudluse suurenemise. a) Õige b) Vale 11. Sissetuleku vähenedes suureneb inferioorsete hüviste nõudlus. a) Õige b) Vale 12. Nõudlusfunktsioon iseloomustab seost nõutava ja pakutava koguse vahel. a) Õige b) Vale 13. Muude tingimuste samaks jäädes, kui normaalhüvise hind tõuseb, väheneb pakutav kogus. a) Õige b) Vale 14. Kui kaup X ja Y on täiend- ehk kaaskaubad, toob kauba X hinnatõus kaasa kauba Y nõudluse suurenemise. a) Õige b) Vale 15. Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. a) Õige b) Vale 16. Eeldades, et banaanid on normaalhüvised, toob majapidamiste keskmise sissetuleku kasv endaga kaasa banaanide nõudluskõvera nihkumise alla ja vasakule. a) Õige b) Vale 17. Nõutav kogus on selline kaupade ja teenuste kogus, mida tarbijad kavatsevad osta mingi
Mikromajanduslik mudel. Siin on kasutusel lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. ,,Turuhinnaga on kõik saadaval." Nõudluse ja pakkumise rist. Kõige parem, efektiivsem. Turu tasakaalu punkt. Nõudlust mõjutavad: Inimeste arv Inimeste keskmine sissetulek Inimeste vanuseline struktuur Elanikgrupi jaotumine rahalise sissetuleku järgi Mood Taas- ja asenduskaubad Kaaskaubad nt bensiini nõudlus sõltub sellest, palju autosid on Pakkumine: Sisendite hinnad Mood Taas ja asenduskaubad Pakkumise tase 2. loeng 12. sept 2011 Plaanimajandus annab tulemusi mikrokollektiivides. Igas riigis on nii turu- kui ka plaanimajandus. Riigid jaotatakse turu- või plaanimajanduslikeks selle põhjal, kumb domineerib. Ühte ja sama ressurssi kaheks asjaks korraga kasutada ei saa. Opportunity cost loobumiskulu, alternatiivkulu. MAJAPIDAMISTEOORIA E TARBIJAVALIKU TEOORIA
kassettide ostmine väheneb. 16 Asenduskauba hinna muutuse mõju ei sõltu siinjuures kassettide hinnast. Vaatamata sellele, kas kassetid on odavad või kallid, toob muutus asenduskaupade hinnas kaasa eelpoolkirjeldatud efekti. Asenduskaupade hinna muutus toob kaasa muutuse nõudluses, nihutades seega nõudluskõverat. Täiendkaubad ehk kaaskaubad on kaubad mida tarvitatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos. Sellisteks kaupadeks on näiteks film ja fotoaparaat või arvuti riist- ja tarkvara. Täiendkaupade puhul toob ühe kauba hinna (langus) tõus kaasa teise kauba nõudluse vähenemise (suurenemise). Helikassettide täiendkaubaks on näiteks magnetofon. Kui magnetofonide hind kahekordistub, ostetakse neid vähem, mille tulemusena ostetakse ka vähem kassette. 2. Sissetulek. Ka tarbijate sissetulek mõjutab nõudlust
kümneprotsendiline koguse suurenemine. Ühikelastse nõudmisega on tegemist kui suhtelised muutused hinnas ja koguses on võrdsed. Sellisel juhul järgneks kümneprotsendilisele hinnamuutusele ka kümneprotsendiline kogusemuutus. Ristelastsus Q x Q x Q x Py xy = - =- × Py Py Py Q x Kui kaubad X ja Y on asenduskaubad siis xy on positiivne. Kui kaubad X ja Y on kaaskaubad, siis xy on negatiivne. Kui kaubad teineteisest ei sõltu siis xy=0. MIKROÖKONOOMIKA 22 4. Majapidamisteooria 4.1 Kasulikkus ja nõudmine Seni käsitleti nõudmise ja pakkumise juures eelkõige turunõudlust. Vaadeldi, muude tingimuste samaks jäädes, nõutavate kaupade ja teenuste koguhulka ja nende hinda. Ent selle turu moodustavad üksikisikud. Seost ühe