8. Pent, Anderson, Kuusk ja Vilu esitasid hagi AS Kaevur vastu saamata töötasu nõudes. Kas ja kui, siis kuidas saavad Pent, Anderson ja Kuusk teha asjaajamise kohtus Vilu ülesandeks? Kas see riivab Vilu kui poole Õigusi protsessis? Kuidas saab AS oma huve kohtus kaitsta? Millega on hageja poolel tegemist? TsMS § 207 lg.2 järgi iga hageja osaleb menetluses iseseisvalt ja TsMS § 218 lg.1 p.4 alusel võib teisi hagejaid esindada ka üks hageja kaashagejate volitusel. Volitus eeldab TsÜS i järgi aga volitatava nõusolekut. Seega Vilu õigusin ei ole kuidagi riivatud, kui ta on nõus esindama teisi ja kindlasti ei mõjuta esindamine kuidagi tema enda kui hageja õiguste või kohustuste mahtu ja nõuet. AS Kaevur saab oma õigusi kaitsta kas seadusliku esindaja s.o juhatuse liikme ( TsÜS ja ÄS alusel) või lepingulise esindaja ( TSMS § 218), s.o advokaadi või majandustegevusega seotud hagi korral prokuristi ( TsMS § 218 lg.1 p.3) või muu
on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. (3) Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. § 165. Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahel (1) Kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. (2) Kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud
on tagada kassatsiooniastmes haldusasjade igakülgne ja efektiivne menetlemine. HKMS §51 lg 1 aga ei välista ka kassaatori enese isiklikku osalemist Riigikohtu istungil (samas 2005:1237). TsMS §218 lg 1 loetleb isikud, kes võivad olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Sellisteks isikuteks on advokaat; isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava; prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. TsMS-s sätestatud esinduse regulatsioon kohaldub ka halduskohtumenetluses. Seega võib esimese- ja teise astme kohtutes lepinguliseks esindajaks olla ka muu isik peale advokaadi, kuid Riigikohtus saab isikut esindada üksnes vandeadvokaat või advokaadi vanemabi.
Niisiis eristame o tehinguline esindus Tehinguga antavat esindusõigust nimetatakse volituseks. Esindaja olemasolu ei piira esindatava enda tehingute tegemise vabadust. Ta võib ise teha ka neid tehinguid, milleks ta esindajale volituse andis. Esindatav peab lihtsalt esindaja poolt tehtud tehinguid enda suhtes kehtida laskma. Lepingujärgne: Esindaja kohtus võib olla advokaat/ prokurist/ ,isik, kes on protsessiosalisega töö- või teenistussuhtes/üks isik hageja kaashagejate või kostja kaaskostjate volitusel / muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest / protsessiosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa muu õigusteadmistega isik. Esindajaks Riigikohtus võib olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust esitada võib üksnes vandeadvokaat. Isikud, kes ei või olla kohtus esindajad / teovõimetu isik / alaealine / piiratud teovõimega isik / kohtunik, uurija, prokurör o seadusjärgne esindus
seaduses sätestatud suuruses. Mis on tsiviilasja hind ja kui palju peab A maksma hagi esitamise eest riigilõivu? Riigilõivuseaduse § 56 lõike 12 kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamise asja lõiv 5000 krooni. §366 mittevaraline hagi Variant II: Hagi esitavad A ja B, kelle kohta esitati au teotavaid andmeid samas artiklis, ühiselt. §165 menetluskulude jaotus kaashagejate puhul (1) Kui otsus on tehtud kaashagejate või kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. andmete ümberlükkamiseks (VÕS § 1047 lg 4 alusnorm) 25,000 krooni. * keelata temast midagi kirjutada (VÕS § 1055 lg 1 *Kahju tekitava tegevuse keelamine alusnorm) (§ 132 lg 3) 25,000 krooni.
Vajadusel võib kohus nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Lepinguliste esindajate liigid: 1. Advokaat tegutseb käsundi alusel, eeldatakse esindusõigust, tema ei pea kohtule volikirja esitama. 2. Isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava. 3. Prokurist kõigis menetlusosalise maj.tegevusega seotud kohtumenetluses, prokuraat tõendatakse äriregistri kandega. 4. Üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel. 5. Menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa. 6. Muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Esindaja kohtu määrusel Kohus määrab advokaadi. Advokaadi nimetab kohtule Eesti Advokatuur. Advokaat saab tasu riigi arvel vastavalt seadusele. Isik, kellele advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama juhul, kui ta ei kasuta mõistlikku
Sellist olukorda nimetatakse menetluskaasluseks. Mitme hageja osalemisel kohtuvaidluses on tegemist aktiivse menetluskaaslusega, mitme kostja vastu esitatud hagi puhul on tegemist passiivse menetluskaaslusega ning kui nii hagejaid kui kostjaid on mitu, siis on tegemist segakaaslusega. Iga hageja või kostja osaleb menetluses iseseisvalt st tema toimingust ei tulene kaashagejale või kostjale õiguslikke tagajärgi. Samas, kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või kostjate suhtes. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-34-10 leidnud, et üürnike perekonnaliikmete õigus vallata eluruumi tuleneb üürniku õigusest valdusele. Juhul kui esitatakse hagi eluruumi vabastamiseks üürniku ja tema
annaabi.ee 
