kasutati. Ballett oli kahes vaatuses. Esimese vaatuse helgele ja optimistlikule külameeleolule oli kontrastiks teise vaatuse müstiline ja dramaatiline atmosfäär, kus udulooridesse mähkunud metsas võimutsevad vilid - enne pulmi surnud noorte tütarlaste vaimud, kelle rituaalsetest tantsudest ei pääse elavana ükski inimhing. Lunastuse võib tuua vaid kõikevõitev armastus. Samamoodi oli ka esimese ja teise vaatuse muusika väga erinev. Esimeses osas oli muusika rõõmsam, elavam ja kaasahaaravam. Teises vaatuses oli seevastu muusika salapärasem ja aeglasem. Minule meeldis tegelikult teise vaatuse muusika rohkem, kuna see kõlas kaunilt ning isiklikult mulle meeldibki müstika ja salapärasus. Kokkuvõttes jäin kontserdielamusega väga rahule. Nii harva kui ma käin balletti vaatamas, naudin seda sajaprotsendiliselt. Mulle meeldib vaadata ja jälgida baleriinide liikumist ning kuidas nende keha mängleb läbi muusika. See elamus oli
Filmist kuulsin esmakordselt enne vaatama asumist, kuid raamatust olin juba varem kuulnud. Sisust ei teadnud ma midagi ning ei osanud mitte midagi sellest filmist arvata. Filimis teevad kaasa kuulsad näitlejad nagu Matthew Macfadye, Kelly Macdonald, Keira Knightley, Jude Law jpt. Režissööriks on andekas Joe Wright. See on linateos, mis on visuaalselt võimas ja mille sisu on visuaalse poolega võrdväärne. Sisu on tõesti huvitav, kordades intrigeerivam ja kaasahaaravam kui ma algul arvasin. Filmi suurimateks plussideks on kindlasti see kuidas seda lahti mängitakse ning huvitavad karakterid. Keira Knightley ei ole kunagi mu eriline lemmik olnud, sest minu arvates ei oska ta emotsioone hästi oma rollidesse panna, kuid seekord ma sulasin. Ta mängis selle karakteri väga hästi välja. Ta oli oma rollis usutav. Film ei läinud kordagi liialt melodramaatiliseks, vaid on algusest lõpuni täiesti tõsiseltvõetav.
Ballett oli kahes vaatuses. Esimese vaatuse helgele ja optimistlikule külameeleolule oli kontrastiks teise vaatuse müstiline ja dramaatiline atmosfäär, kus udulooridesse mähkunud metsas võimutsevad vilid- enne pulmi surnud noorte tütarlaste vaimud, kelle rituaalsetest tantsudest ei pääse elavana ükski inimhing. Lunastuse võib tuua vaid kõikevõitev armastus. Samamoodi oli ka esimese ja teise vaatuse muusika väga erinev. Esimeses osas oli muusika rõõmsam, tempokam ning kaasahaaravam. Teises osas aga salapärasem ning aeglasem. Minule meeldis tegelikult teise vaatuse muusika rohkem, kuna minu meelest kõlas see ilusamini ja mulle isiklikult meeldibki müstika ning salapära. Sel ajal kui kõlas esimese vaatuse muusika kujutlesin ma pisut ette, et olen kusagil koos oma sõpradega ja meil on väga lõbus ja hea tuju. Teise vaatuse muusika ajal oleksin ma justkui olnud koos oma kallimaga kusagil ballil ning tantsinud aeglasi tantse.
1) Meri 2) Seiklused 3) Armastus 4) Kalad4 4. Kolm küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkis. 1) Kas Taali ja Hannes abiellusid? 2) Mis sai Liidast? 3) Mis oli Niidaga vahepeal juhtunud? 5. Mõtted, mida see raamat pärast lugemist tekitas. 1) Elu sellel ajal oli ikka palju raskem, aga samas ka plaju lihtsam, kui tänapäeval. 2) Kui vanad olid Hannes ja Taali raamatu lõpuks? 3) Raamatu tegevustik võiks olla natukene erksam ja just noorte jaoks kaasahaaravam. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. Raamat on osa triloogiast. Autor August Mälk on sündinud 04.10.1900 ja surnud 19.12.1987. Ta sündis Saaremaal, Lümandas. Ta oli proosa- ja näitekirjanik. II Maailma sõja ajal põgenes Rootsi. Loovülesanne Kümme küsimust. 1) Kelle kambris käis Hannes esimesena? 2) Mis olid Hannese vendade nimed? 3) Kui vana on Hannes raamatu alguses? 4) Kellega Hannes abiellus? 5) Kellega Hannes lapse sai?
8. novembril käisime koos eesti keele õpetajaga ning osade klassikaaslastega Estonia teatris vaatamas ja kuulamas kontserti pealkrijaga ,,Mees La Manchast". Etendus algas kell 19:00 ja oli ühe, umbes 15-minutilise, vaheajaga ning kestis kokku 2 tundi ja 30 minutit. Saal oli rahvast täis ja kõik olid pidulikult riides. Kogu etendus oli üles ehitatud Miguel de Cervantese teose ,,Don Quijote" põhjal ning esmakordselt esitati seda Estonias 1971. aastal, kui kaasa tegid sellised kuulsad eestlased nagu Georg Ots, Endel Pärn ja Helgi Sallo (Rahvusooper Estonia, 2013). Varem ma Estonia teatris ühtegi etendust vaatamas pole käinud, kuid esmamulje oli sümpaatne. Ainukene asi, mis mulle üldse ei meeldinud ja istumise ebamugavaks tegi, oli liiga kitsas vahekäik. Minu ja arvatavasti ka teiste pikkade inimeste jalad lihtsalt ei mahtunud sinna ära. Etendus jutustas vahvast ja õilsast rüütlist, kes elas maailmas ammu pärast rüütliaega. Ise kutsus mees ...
ABBA laulud tekitavad minus häid emotsioone. Nende laulud meeldivad mulle rohkem, kui tänapäeva laulud. Tänapäeva laulud on lisatud bassi ehk mina nimetan tänapäeva laule müraks. ABBA laulud on nii neutraalsed ja samuti on bändil väga lahedad kostüümid. ABBA laule vaadates jääb kõigepealt silma muusikainstrumendid, sest mina pole enam tänapäeval kohanud selliseid. Ma olen käinud kuulamas ooperit ja nüüd siis muusikali. Mulle rohkem meeldis muusikal, sest see on kaasahaaravam ja tekitab hea tuju. Ooper on minu jaoks teistsugune. Mulle meeldib kuulata, kui võimsalt suudab inimene laulda aga minu jaoks tekitab see natuke kurbust. ,,Mamma Mia" muusikal on kindlasti kohustuslik kõikidele ABBA fännidele. Lisaks soovitan ka kõikidel teistel seda vaatamas käia. Lihtsalt seepärast, et saaksite nautida häid laule, vaadata ilusat lavakujundust ja uhkeid kostüüme. Samuti ei puudu etendusest ka naer.
ise on kirjutanud. Loo žanr on, uh, ei teagi. Jääääre žanr’i on kuidagi raske määrata, Jäääär on lihtsalt Jäääär. Võibolla võib selle kohta, mida nad teevad öelda urban-folk, ei tea. Lugu „Jäljed“ võlus tänu oma veidi kurbadele, kuid samas ka soojadele emotsioonidele. Need olid ilmselt tingitud Söödi häälest ja tema geniaalsetest sõnadest. Teistes lugudes jäid emotsioonid minu jaoks veidi varju. Mistõttu oligi see lugu ka kaasahaaravam kui teised. Minu meelest sobis antud teos ülimalt hästi kontserdi konteksti Kui aga hakata esituse tasemest rääkima, siis see oli lihtasalt fantastiline, raske oleks midagi paremat tahta. Kui tavaliselt jääb kondsertite esitluse tase alla lindile salvestatuga, siis see kontsert murdis küll müüti. Ka tehnikale ei ole mingeid etteheiteid, kõik oli paigas. Ma leian, et antud Jääääre kontsert oli üle mu ootuste hea ja kindalasti minu üks paremaid kontserdielamusi üldse
Ta usub, et ilus vale on parem kui kole tõde. Minu interpretatsioonist novellidest olen ma aru saanud, et Toomas üritab inimesi nägema panna, et elu on rikkam ja imelisem, kui inimesed oskavad näha. Nii õilsad kui Nipernaadi eesmärgid võivad olla, pragmaatilisest vaatenurgast toovad ta äpardused siiski rohkem valu ja kurbust kui õnne. Minu lemmik novellide hulgast. Kõige rohkem meeldis mulle Nipernaadi novellide sarjast “PÄEV TERIKESTE KÜLAS”. See oli novellidest kõige kaasahaaravam ja köitvam. Kui teised novellid tundusid mulle teatud kohtades aeglased, siis “PÄEV TERIKESTE KÜLAS” on täis põnevust ja kaasakiskuvaid momente. Huvitavaim selle novelli juures oli minu arust see, et novelli alguses ei olnud Nipernaadi tunduvalt isegi looga seotud, kuid loo arenedes ilmus ta täpselt õigel hetkel välja ja sobis sündmustesse nagu võti lukuauku. See jättis tunde, et kaks erinevat jutustust on meisterlikult üheks ühendatud. Novellide naistegelased:
Arvustus balletile «Luikede järv» Mina käisin 6. mail 2016 vaatamas Pjotr Tsakoivski balletti «Luikede järv», mida etendati Rahvusooper Estonias. Esimest korda mängiti seda balletti 1877. aastal Moskvas Bolshoi Teatris. P. Tsaikovski on loonud ka 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Etenduse koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani). Odette'i osa mängi Ekaterina Oleynik, prints Siegfriedi osa Jonatan Davidsson. Ballett tekitas minus lapsepõlve tunde, sest kõigile on teada viis «Väikeste luikede tantsust». Etenduse ajal tekkisid minus väga soojad ning positiivsed tunded. E. Oleynik lõpetas Valgevene Riikliku koreograafiakooli ning on tantsinud väga mitmes balletis. Aastatel 2013-14 oli külalissolist Washingt...
See on teos, mis on rikas nii struktuurilt, helilaadilt kui ka kõlalt. Igorit peeti 20.sajandil üheks mõjukaimaks heliloojaks. Ta on kuulus oma kolme balleti poolest: "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus". Stravinski lõi "Petroska" balleti 1910-11. aastal, mille esietendus toimus Pariisis. Lavastus oli edukas, kuid publik oli jahmunud- etendus oli rabe, terav. Kuid rahvas polnud rahul, nad ootasid midagi enamat. Esituse tase on hea, sest esitatud lugudest oli see just kõige kaasahaaravam. See lugu oli täis üllatusi, kui algas see rahulikult ja vaikselt, siis oli ootamatuid kohti, kus muusika valjenes, ning muutus kiiremaks ja traagilisemaks, süngemaks. See oli teos, mis jäi meelde ning meeldis mulle. Tekitas tunde, et seda lugu võiksin ma pikemalt kuulata, sest see oli pidevalt muutuv ning ootamatu, eripärane ja nauditav. Võrreldes esimese looga "Seherezade", võin öelda, et esimene lugu tekitas pigem und ja oli liiga aeglane, kuid viimane oli
Teos väljendab romantilist tunnet. Kõla on väga puhas. Kokkuvõte Üleüldiselt jäin ma kontserdiga rahule, kuigi ootasin midagi vägevamat. Kontserdi lemmikosaks sai Johann Sebastian Bach Aaria & koraal kantaadist nr 147. See meeldis mulle kõige enam kõla pärast- nii puhas ja romantiline. Kogu kontserdielamuse jooksul avaldas see mulle kõige enam muljet. Ka üldarvamusena leian ma, et Johann Sebastian Bachi teos oli palju kaasahaaravam ja parem Gabriel Faure teos. ,,Pavaan op 50''. Kiskus mõtet kaasa, kuulates seda tekkisid mulle huvitavad kujutluspildid mis olid tingitud väga hästi emotsioone avaldavatest helidest. Mitte nii positiivse mulje jätnud teos ,, Kavatiin `` ei meeldinud mulle peamiselt oma kriiskavate helide poolest, kuid võib-olla ma lihtsalt ei oska head muusikat hinnata. Esmakordselt hakkasin ka selle kontserdi jooksul tähelepanelikumalt jälgima dirigendi kehakeelt ning tema käitumist üleüldse
Ballile minnes on muusika kerge, samal ajal natuke sünge. Kõik on ootusärevil ballist. Või pigem sellest, keda nad ballil kohtavad. Nagu ka eelnevalt mainitud, on muusika sügavam ning sel hetkel, kui Jane ballilt Lefroyd otsib, on see lootusi suretav. Jane hakkab Weaslyga tantsima ning muusika on alguses rahulik ja voolav, sest Jane on pettunud. Poole tantsu pealt tuleb sisse Tom. Tema sisenedes on muusika valjem ning kaasahaaravam, sest kui Jane ja Lefroy tantsima hakkavad on näha, et nad ilmselgelt on armunud ning et nad on natuke ärevil ja elevil. Jane läheb pärast tantsu Lefroyga aeda, purskkaevu juurde ja on õnnetu, sest peab abielluma härra Wisleyga ning seda sellepärast, et mõlema vanemad soovivad seda. Muusika sel ajal on rahulik ja masendav. Tom järgneb Jane'ile aeda ning nad suudlevad. Suudluse ajal on klaverimuusika aeglane, kuid mitte igav, pigem vabastavalt meloodiline.
vendade/õdede vahel. keelt. Eesti talurahva pidutsemine ja Kuidas abt ja abtiss tihti koos lihtsameelsus. malet mängivad. 3.1 Mis Sa arvad, miks ei lähtuta ajalooliste seiklusfilmide puhul ajaloolistest faktidest, vaid lisatakse väljamõeldud sündmusi ja tegelasi? Mina arvan, et seda tehakse selleks, et film oleks põnevam ja kaasahaaravam. Teiseks peab film seoses ja lugu sujuv olema. Muidu ainult faktidel põhinev film võib lõpuks väga väga igavaks muutuda ning keegi ei viitsi seda vaadata, lisaks oleks ta katkendlik ja ebaselge. 3.2 Millised on Sinu lemmikumad ajaloofilmid? Kas need on dokumentaal- või seiklusfilmid? 1. Kindlasti on minu üheks kõige lemmikumaks filmiks ,,Viimne reliikvia’’. See on seiklusfilm. Põhjendus: mulle meeldib, et see film on üsna lihtsa sisuga. Tegelased on enamasti
suhtes ja jõuab järeldusteni, millisteni võibolla isegi ei jõuaks. Pean tunnistama, et vahepeal läks lugedes mõte kaduma, sest vahepeal kirjeldatakse hoopis mingeid muid asju, mis ei ole omavahel seotud. Kuigi raamat algab sellest, et Christopher hakkab uurima koera mõrva, siis üsna varsti läheb see üle hoopis teisele teemale. Kui ma alustasun raamatu lugemist ma ei osanud arvatagi, et seal hakkavad sellised asjad aset leidma. Minu jaoks oli raamatu teine pool palju huvitavam ning kaasahaaravam. Minu jaoks oli natuke imelik see, et Christopheri isa selle koera ära tappis, sest nende naabrinaine ei vastanud tema tunnetele. See oli tõesti minu jaoks ,,ulme" ja ma arvan, et sellised asjad juhtuvad ainult filmides või raamatutes, sest tavaliselt inimesed teevad midagi teistsugust, näiteks löövad aknad sisse või levitavad kuulujutte sellest inimesest mitte ei lähe mullahargiga koera tapma. Minu meelest tõeline romaan hakkab pihta siis, kui Chris leiab
annaabi.ee 
