8. klass: 4. TÖÖLEHT KUULUTUS KÜSIMUSTE ESITAMINE: VASTAJA KÜSIJA Küsija: Reisibüröö Reisibüröö Kõigepealt küsiksin .... (millest?): ............ Ümbermaailmareis Ümbermaailmareis Ma sooviksin teada, kas …. korraldab 18. Olge nii hea ja vastake, millal …. novembril Kuupäev? Ma tahaksin täpsustada, kellele on see reis korraldatud/ Kellele? mõeldud? Sõiduvahend? Ega te ei ütleks, kui palju ............. ÕPPEEKSKURSIOONI TARTU ...
-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11. Kuidas jaotatakse kaarte mõõtkava alusel?-Suure.- keskmise- ka väikesemõõtkavalisteks kaartideks. 12. Milliseid tegevusi tehakse kaardi üldistamiseks?- Kaarrdilt jäetakse ära ebaoluline, lihtsustatakse, liidetakse leppemärke ja nihutatakse leppemärke. 13. Mille järgi määratakse suund looduses?- Orientiiride ja kompassi abil. 14. Kuidas määratakse asukohta aadressi järgi?-liigume suurtest üksustest väiksemateni. 15. Milleks kasutatakse GPS-vastuvõtjat?- koordinaatide ja asukoha määramisel. 16. Mille poolest erinevad suveaeg ja telveaeg
vanadelt Nli kaartidelt (metsaste alade relieefikujutis ei vasta alati täpsus nõuetele). 39. Kirjelda kaartidejaotust ulatuse,sisu ja ülesande poolest. Kirjelda toporaafilise kaardi ja plaani mõistet. On see vahetegemine tänapäeval aktuaalne? (raamatus on sellest juttu lk 127-128, arvan, et mõistlik oleks teema sealt selgeks teha . Panen alla kirja Kala kommentaarid) Kaardid jaotatakse ulatuse poolestmaailmakaartideks, poolkerade kaartideks, maailmamere(need omakorda ookeanide ja merede kaartideks) ja kontinentide (edasi riikide ja nende alajaotiste) kaartideks. Sisu poolest: *(üld)geograafilisteks (kõige tähtsamad), sh. topograafilised ja ülevaatekaardid, *temaatilisteks – looduslikud v. sotsiaalmajanduslikud nähtused, sh. administratiiv-, rahvstiku-, geoloogia jms kardid ja nende alajaotused, Ülesannete poolest: *teaduslikud teatmekaardid - lähedased topograafiliselekaardile ja kõige suurema infohulgaga),
Mida väiksem on mõõtkava, seda vähem infot on kaardile kantud. Nii näiteks on kaartidel mõõtkavas 1:7500 ja suurematel esitatud samasügavusjooned 2 m, 5 m, 10 m, 50 m, 100 m, jne. Kaartidel mõõtkavas 1:10 000 kuni 1:100 000 puudub kahe meetri isobaat ning alates 1:250 000 ei anta ka enam viie meetri samasügavusjoont. Kaardil kujutatava ala ulatuse ja mõõtkava järgi on Eesti merekaardid jaotatud avamerekaartideks (1:250 000), rannikumere kaartideks (1:100 000), lähenemiskaartideks (1:50 000), sadamakaartideks (1:25 000 kuni 1:7500) ja sildumiskaartideks (1:7500 ja suuremad). Et kaardid oleksid kasutatavad ja üheselt mõistetavad maailmamere kõigis piirkondades, on rahvusvaheline hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) koostanud ja kinnitanud elektronkaartide koostamise ja kuvamise süsteemi ECDIS (Electronic Chart Display and Information System) standardid ja nõuded. Tavaliselt on selle süsteemiga ühendatud mitu lisaseadet: GPS
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses : 1) maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist; 2) maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu; 3) katastri kaardid (edaspidi kaardid) - katastri koosseisu kuuluvad kaardid registrisse kantava informatsiooni (piiride, kitsendusi põhjustavate objektide paiknemise, maa kvaliteedi andmete jne) graafiliseks esitamiseks. Kaartideks on katastrikaart (§ 11), kitsenduste kaart (§ 12) ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart (§ 14); 4) katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire; 5) asum - katastri pidamisel kasutatav katastripiirkonna osa, mille määramisel arvestatakse olemasoleva asustuse väljakujunenud piire; 6) katastritunnus - numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuste identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega;
kaardistamist. Laialdasemad riigi poolt organiseeritud maamõõdutööd Eestu alal algasid 17.saj I poolel. Hakati koostama riigi üldkaarti, mille tuli näidata valdade ja külade piirid, talude põllud, heinamaad, muud külvikud, järved, jõed, sadamad, linnad, teed jne. Maamõõtjad pidid koostama kahesuguseid kaarte, mida nim geograafilisteks (väikese mõõtkavaga) ja geomeetrilisteks (suure mõõtkavaga külade ja talude katastrikaardid, koostatud käsitsi, üks eksemplar) kaartideks. Määrati kindlaks, et kõlvikud peavad olema plaanidel näidatud kiindlate värvidega. Kuna maamõõtjaid oli vähe, kehtestati kord, et iga maamõõtja peab 2 abilist maamõõtjaks välja õpetama. Maamõõtjad pidid tundma mitte ainult kaardi koostamise kunsti, neil nõuti ka agronoomiaalaseid teadmisi. Nad pidid oskama kirjeldada pinnast ja selle omadusi ning hinnata maa võimalikku viljakust. Esimene teadaolev geomeetriline kaart Eesti alal on valminud 1648.a Arbavere mõisa kaart.
ülesannete lahendamiseks (põllu- ja metsakultuuride kasvukoha valik, maaparandustööde planeerimine, maa maksustamis hinna määramine, keskkonna kaitseliste kriteeriumite määrmaine). Oluline on koostamise aluseks olnud mõõtkava. Koostamise viisi järgi võib mullakaaridid tänapäeval jaotada: traditsioonilisteks ja digitaalseteks mullastikukaartideks. Digitaalne mullastikukaart jaguneb: digiteeritud ja digitaalselt koostatud kaartideks. Mullastikukaardi andmestik käib enamasti püsivate ehk ajas aegalselt muutuvate näitajate kohta, nagu mullaliik, lõimis, koreselisus, suur kivisus, huumuskatte tüsedus jm. Seega on suurem osa aastakümnete eest kaardistatud mullaandmetest kasutatav ka tänapäeval. Siiski tuleb teatud muldade ja maakasutuse korral info ajakohasust kriitiliselt hinnata. Inimtegevuse mõjul võivad kaardistatud näitajad suhteliselt kiiresti muutuda. 72
mida kutsuti Thuleks (?!). Lennart Meri Hõbevalge ja Hõbevalgem õppejõud soovitab Millal ilmus Eesti maailmakaardile? Arvatavasti esimest korda märkis Eesti kaardile Abu Abd Allah Muhammad al-Idrisi umbes 1100-1165 või 1166. Kui kaart keerata teistpidi, siis muutub kaart selgemaks. Kaardil on mitu toponüümi. QLWRY = Tallinn (1154?). Lisaks Pärnu ja Hanila. Keskaja lõpu kaardid Läänemere piirkonnast: · Mappae mundi nimetatakse ka rataskaartideks ehk T-kaartideks, aga ka mungakaartideks. Pigem fantaasial põhinevad joonised, kuid tõelised kaardid. Renessansiajastu ja teadusliku kartograafia taassünd 16. Sajandil palju-palju kaarte Kaardilt jäätumisepiir. 18.-19. Sajandil võib rääkida teadusliku geograafia tekkest. Ilmusid esimesed põhjalikud Eesti ala käsitlevad teosed ja kaardid. Ilmus Mellini atlas. August Wilhel Hupel. Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku
Õpikus on väike mõistete sõnastik (lk 102). Alati, kui kohtad võõrast mõistet, vaata selle tähendus järele. Kasutada võid ka näiteks Kooligeograafia sõnastikku (Koolibri, 2006) või mõnda muud sõnastikku, küsida õpetajalt, kaasõpilaselt. Võib-olla on see mõiste juba varem õpitud, sina aga oled unustanud. Kui vaatad mõiste täpset tähendust mitu korda, jääb see paremini meelde. --- 5 Õpikus on tekst jaotatud põhitekstiks, peatüki pealkirjaks, joonisteks, fotodeks, kaartideks, mõisteteks, huvitavaks ja küsimusteks. Tähistused: Peatükid on tähistatud numbritega, nt, 2.1. Euroopa kliima Joonis on tähistatud: ((Joonis: .)) Foto on tähistatud: ((Foto: .)) Huvitav on tähistatud: Huvitav Tekst Küsimused on tähistatud: Küsimused 1. 2. Mõisted on tähistatud: Mõisted mandrijää igikelts --- 6 ((Kaart: Euroopa loodusgeograafiline kaart.)) --- 7
annaabi.ee 
