ilmalikku repertuaari harrastavateks lauluseltsideks (Palamets, Hillar 1994:6). Teated mitme koori korraldusel toimuvatest laulupidudest jõudsid Baltimaadele eelkõige Sveitsist ja Saksamaalt. 1857. aasta suvel tulid baltisaksa meeskoorid kokku Tallinna, kus toimus mitu päeva kestev laulupüha. 202-mehelise ühendkoori esinemine jättis kuulajaile väga tugeva mulje (Palamets, Hillar 1994:6). Johann Voldemar Jannsen asutas ärkamisajal eestikeelse ajalehe Perno Postimees (Kaarlep 2007:42). Ajalehes kirjutas ta Tallinna laulupühast, kus ta tutvustas peo korraldust ja soovitas eestlastelgi toimunust eeskuju võtta. 1861. aasta suvel oli baltisakslastel Riias kuus päeva kestev laulupidu. Nii Tallinna kui ka Riia laulupeol oli kohal ka Jannsen. Peod olid talle väga suureks eeskujuks. Ta soovis ka eestlastele pidu korraldada (Palamets, Hillar 1994:6-7). Eestlastele on pärisorjusest vabastamine väga tähtis. Tänu sellele said nad vabaks rahvaks. Aastal
Veljo Tormis Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Oma kooriloomingu ja aastakümneid väldanud regilaulu tuvustava tegevuse kaudu on ta suutnud ellu äratada juba hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ning muuta selle paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendri...
uurimist, õpetajatööd ning heliloomingut. Kreek töötas elu jooksul enam kui 40 aastat õpetajana ja kogus laule ka oma arvukatelt õpilastelt. Tema rahvaviisikogus on umbes 1300 õpilaste suust. Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Alates 2001. aastast on Kreegi kodulinnas avatud ka tema kortermuuseum. üles kirjutatud laulu. KASUTATUD MATERJALID Kaarlep, A. ,,Eesti muusikalugu. Kunstmuusika."Talmar ja Põhi kirjastus, 2007. Lk 123-130 Eesti Muusika Infokeskus. Cyrillus Kreek. (19.11.2011) http://www.emic.ee/? sisu=heliloojad&mid=32&id=43&lang=est&action=view&method=teosed Cyrillus Kreek Vikipeedias. (19.11.2011) http://et.wikipedia.org/wiki/Cyrillus_Kreek
1975 Eesti NSV rahvakunstnik 1980 Rahvaste Sõpruse orden 1980, 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1987 NSV Liidu rahvakunstnik 1995, 2000, 2005 Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 2005 Rahvusmõtte auhind 2009 Eesti Muusikanõukogu Heliloomingu preemia 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk Kasutatud kirjandus Kaarlep 2007. Eesti muusikalugu, kunstmuusika, gümnaasiumiõpik. Tln. : Talmar ja Põhi, 350 lk. Eesti Muusika Infokeskus http://www.emic.ee/veljo-tormis-est http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis http://en.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis http://www.kappiyhing.ee/esi/veljo_tormis_2004.html http://www.tormis.ee/VTindex.html http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm
Kapp juhatas sümfooniakontserte-VII Üldlaulupidu. 1917 a. anti talle juhtida kogu linna muusikaelu. Hiljem oli tal ka oma klass, kellest kujunes eesti heliloojate järgmine põlvkond. Kasutatud kirjandus: 1) " Eesti Muusikalugu . Kunstmuusika" A. Kaarlep Talmar ja Põhi 2007 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Heino_Eller 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Kapp 4) http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kap p/elu.htm 5) http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller /elu.htm
Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu" (Koostaja : Aime Kaarlep) Miina Härma ( 9.oktoober.1864 - 16.november.1941) Miina Härma oli helilooja,organist,koorijuht ja aktiivne muusikategelane. Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines
autot ja muid soodustusi. Kõikide riikide ajalehtedes on arvukalt kuulutusi, et otsitakse juhte. Kandidaate on konkurssidel enamasti piisavalt, kuid nende tase sageli ettevõtte omanikke ei rahulda. Paarkümmend aastat tagasi oli populaarne liider, keda tunti kui inimest, kes otsustab kiiresti, kes teab paremini ja kelle otsuseid aktsepteerivad alluvad kõhkluseta. Tänapäeva arenevas ja konkurentsitihedas maailmas on liidri roll muutunud. (Kaarlep U., Äripäev, 14.06.1999) 2.2.Kuidas saada liidriks? Liidriks saamiseks peab indiviid omandama või arendama endale mitmed käitumise komponendid, näiteks julguse ja selge visiooni. Peter Drucker arvab, et iseloom on see, mille kaudu saab teistele juhiks olla. Mina arvan, et selline väide on täielikult õige. Näiteks inimene, kes kardab sattuda tähelepanu keskpunkti, on sunnitud pidama kõnet sadade inimeste ees
Membranofonides tekitavad heli pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Kasutatud kirjandus: http://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.htm http://www.rahvamuusika.ee/?s=213 http://www.folk.ee/festival/et/Viljandi-parimusmuusika-festival/Festivalist http://oismae.tln.edu.ee/bw_client_files/oismae/public/img/File/levimuusika.pdf http://www.rahvamuusika.ee/?s=113 ''Eesti muusikalugu. Kunstimuusika.,, Aime Kaarlep, 2007. http://et.wikipedia.org/wiki/Muusikainstrumentide_liigitus
annaabi.ee 
