7 1.10 Gooti arhitektuur Joonis 11. Canterbury katedraal Inglismaal Gooti stiilile iseloomulikud tervakaared, tugikaared, külglööviaknad. Samuti külgedel tugipiilar ja nende tippus fiaalid. 8 1.11 Renessans Iseloomulik on antiikkultuuri taaselustamine, hakati taas kasutama sambaid kaaristuid. Tähtsal kohal on proportsionaalsus. Keskel tihtipeale kuppel. Sarnasus basiilikatega. Joonis 12. Redentore kirik, Itaalias 1.12 Barokk ja rokokoo Barokki iseloomustab suursugune loss. Samuti
(seinast eenduv lame neljatahuline sammas, mida kasutati seina tugevdamiseks ja seinapinna mitmekesistamiseks). Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma arhitektuurse mooduli- poolsammas (või pilaster)- kaar- poolsammas, mis ühendas endas kahte erinevat konstruktsiooni põhimõtet nii võlv - kui talakonstruktsiooni. Roomlased ongi esimesed kes said hakkama püsivate võlvide ja kaaristutega. Ehitati palju kaaristuid e. arkaade vee juhtimiseks linna, selline ehitusviis hoidis kokku nii aega kui ka raha. Roomlased hakkasid ka ehitama täiesti ebaotstarbelisi ehitisi- triumfikaari, mis lähtus jällegi baas, tüvis, kapiteel reeglil. Triumfikaar on puht roomalik. Antiikaja tähtsamaid rahva kogunemiskohti oli teater. Nii Kreekas kui ka Roomas teenisid teatrid ühte ja sama eesmärki- lõbustada inimesi. Kuid arhitektuuriline asetus ja ehitusviis oli erinev
jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega pinnavormidega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku (specus), mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse Akvedukte -Rooma riigi kõigi alade maastikke ilmestavaid tsiviilrajatisi, ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad
Kupli tipus ainus loomuliku valguse allikas, d= 9 m. Kõikide planeedi nimedega jumalatele pühendatud tempel. Siseruummarmorist kuppel liigendatud kassettidega. Pärast kristlue laia levikut suleti ja hakkas lagunema. 14. saj. Tegutses linnuturuna. Praegu on muuseum ja Itaalia kuulsuste matmispaik( Raffael ja kuningad) Coleooseum 1. saj.(70-82) Rooma suurim amfiteater. Nimi tuleneb lähedal asunud keiser Nero hiigelkujust Kolossist. 80 sissepääsu, kolm korrust kaaristuid. Müüri kõrgus 50 m u 50 000 istekohta. Alumisel korrusel dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis sambad. areeni all 3 korrust ruume gladiaatoritele, loomadele ja võitlusatribuutidele. Tribüünidele sai peale tõmmata katteid e põikesepurjed. Vatikan Citta del vatico Kiriku riigi järglane, alates 1377 paavstide pidev residents. Alates 1929 iseseisev linnriik. Maailma väikseim 0,44 ruutkilomeetrit. 2500 inimest. Riigi keel ladina keel. Riigipea riigi paavst.
olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku, mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse, kus ta voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse ja purskkaevudesse. Veejutmeid ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Suur abi oli ka
probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega pinnavormidega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku (specus), mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse. 3) Kanalisatsioon Algas drenaazi süsteemi rajamisest juba rooma linna kohale küngaste orgudesse. (madaldatud kohad kogusid sisse vett).Spetsiaalselt loodi reovee ärajuhtimiseks. 3 põhikloaaki
aktsendina ukse-ja aknaavade kujundamises. Romaani ornamentika mitmekesisusest annavad aimu ornamentaalsesse süsteemi lülitatud grotesksed maskid, fantastilised koletised ja figuurid. Kaarfriisid kuulusid samuti romaani stiili iseloomulike näidete hulka. Mööbel: Romaani ajastu mööbel oli primitiivse konstruktsiooni ja massiivsete vormidega. Vararomaanikast on tuntud lihtsa ornamendiga klotsiste. Mööbli ilmestamiseks kasutati arhitektuurset dekoori – sambaid, kaaristuid, karniise. Robustse kirvetöö varjamiseks mööbel värviti, mõnikord kaeti ka lõuendiga, mis siis omakorda värviti ära. Hilisromaanikas kasutati palju nikerdust ja sepist mööbli kaunistamiseks. Levinumaid mööbliesemeid oli kirst (puust, raudvitstega või ka rauast väärisesemete hoidmiseks), kapp, kummut. Istemööbliks madalad pingid, mis paiknesid seinte ääres. Toolidel oli kõrge sirge seljatugi ( seljatoe kõrgus rõhutas omaniku staatust), tooli juurde kuuulus ka jalatugi
Rooma linnas hakkasid imperaatorid korrastama eeskätt foorumi ehitisi. Kuna suurte hoonete ehitamine ammendas üsna ruttu foorumi pindala, kerkis Rooma veel terve rida foorumeid, igaüks neist vastava foorumi nimeline. Forum Romanumile ( see jäi Rooma keskseks foorumiks ) ehitati Augustuse ajal üles tolleaegne suurim hoone Basilica Julia, mille kogupindala oli 4500 m², Basiilikat löövideks jagavaid kaaristuid kandsid alumisel korrusel dooria, ülemisel joonia sambad. Selle basiilika suurus ületatakse aga 4. saj, mil Forum Romanumile ehitatakse Basilika Nova e. Maxentinuse basiilika ( 306 - 312 ), mis ühtlasi jäi Rooma impeeriumi viimaseks suurehitiseks. Võimsad tellise - betoonseinad, kessoonidega kaetud silindervõlvid, mille peal pronksplaatidega katus - kõik see kokku oli Foorumi võimsaks dominandiks. Basiilika oli Rooma tüüpiliseks ühiskondlikuks ehitiseks. Kuna
annaabi.ee 
