ning ümarkaar. tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad Rootsi 1. Lundi toomkirik Väga võimas krüpt, muidu ilus basiilika. Kooriosas esineb kääbusgalerii, kaarfriis ja petikkaared- Lombardia ja Lääne- Saksa mõjud. Hästi säilinud apsiid on kogu Skandinaavia romaani kunsti tippteos 15. Analüüsi romaani skulptuuri figuurikäsitlust. Kuidas hindad selle looduslähedust ja tõetruudust? Mida rõhutasid tolleaegsed skulptorid eelkõige? Kirikute fassaadidel, portaalidel, kapiteelidel
Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon. Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb väikestest kaartest. Sage dekoratiivne element on petiknissid ehk petikkaared, fassaadidel kasutatakse ka kääbusgaleriisid. PRANTSUSMAAL : Chartres'i katedraal fassaaditornid, vitraazaknad Reimsi katedraal täiuslik fassaad, ca 2500 skulptuuri fassaadil Amiens'i katedraal
välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii. Romaani kirikute massiivsus ilmneb suurepäraselt nende eksterjööris: suhteliselt madalates ehitustes rõhutatakse just stiili olulisi tunnuseid horisontaaljoont ja ümarkaart. Domineerib geomeetrilisus, mõjudes tihti nõnda, et kirik tundub olevat erinevatest geomeetrilistest mahtudest kokku laotud. Välisseinu liigendavad liseenid, mida ühendab kaarfriis. Fassaadil, tornide ülaosa välisseintel ja eriti apsiidil on dekoratiivseks motiiviks kääbusgalerii, iseloomulik on ka petikkaarte ja petiknisside kasutamine seinte liigendamisel. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd
SOKKEL 3. KAAREALUNE MÕIKALÕIK 10. BAAS 4. TÜVESEVÕRU 11. PALESTIK 5. ARHIVOLDI MÕIKAD 12. TALUM 6. ARHIVOLDI ASTMED 13. LÄVEKIVI 7. PALESTIKU ASTMED Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb väikestest kaartest. Sage dekoratiivne element on petiknissid ehk petikkaared, fassaadidel kasutatakse ka kääbusgaleriisid. INTERJÖÖR Põhiplaan pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Transept eendub vähem, liitub terviklikumalt pikihoonega. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Külglöövid jätkuvad teisel pool transepti kooriosas, moodustades kooriümbriskäigu
servjoon - Tekivad võlvide lõikekohtades ristvõlvi puhul, jaotavad võlviku neljaks võlvisiiluks, sageli rõhutatakse neid vastava kujundusega. silindervõlv - Lihtne, ligikaudu poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv (selle pikkus on läbimõõdust suurem). piilar - Kõrgseina ja võlvide kandmiseks kasutatav, harilikult kandiline tugipost. Erinevalt sambast puuduvad piilaril kapiteel ja baas. petikniss - Lame dekoratiivne niss, mis matkib akna, ukse, ehisraamistiku vms kuju. kaarfriis - Katuseräästa vms all horisontaalselt asetsev seinadekoor. liseen - Baasi ja kapiteelita pilastritaoline eenduv püstine müüririba. kääbusgalerii - Väikestest kaartest ja sambakestest käik ehitise seinte välisküljel. portaal - Kunstiliselt kujundatud (pea)sissekäik. tümpanon - Dekoreeritud viiluväli. palestik - Ukseava külg. arhivoldid - Kaunistatud võlvkaar. miniatuurmaal - ehk raamatumaal. Väikesemõõdulised maalid, mis seletasid teksti.
· Trifoorium empoorid puuduvad, müüri sees vaid kitsas käik Valgmik kesklöövi valgustavate akende rida; moodustab 3. korruse o Välisarhitektuur Suur osa tornidel · Ümmargused, nelja- või kaheksatahulised Liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad pilastrisarnased ribad Kaarfriis ühendab liseene Kääbusgalerii välismüüride ülaosas (It, Sks) Portaal sissekäik · Suuremates kirikutes 3 o Keskmine (peaportaal) suurem ja ilusam · Palestik portaali külg · Arhivoldid moodustavad portaali kaareosa o Ümbritsevad poolsõõrikujulist kaarevälja e
Triglüüf - dooria stiilis friisi kaunistav neljakandiline plaat, mis kahe püstvaokesega on jaotatud kolmeks ühesuguseks püstkülikuks. T. vaheldub friisil metoobiga Metoob - dooria friisil kahe triglüüfi vahel asetsev mütoloogiliste skulptuuride v. maalidega kaunistatud nelinurkne plaat Friis - antiikse templi talastikus plastilise kaunistusega horisontaalne ehisvööt ; paelataoliselt asetatud piltide rida. Vt. kaarfriis Guttae - tilguti Dooria order võib läbi aegade oma proportsioonidega varieeruda. • Iseloomulik lihtsus, rangus ja tugevus. • Entaas - tüves aheneb ülespoole kerkides ja paisub veidi keskosas. JOONIA ORDER samba baas koosneb nelinurksest alusplaadist ja sellel asetsevast süvarihvast ning mõikast , Atikas kahest mõikast, mille vahel on süvarihv. Samba tüvesel on kannelüürid neid eraldavate pindribadega. Kapiteel koosneb ehhiinist ja
(piilar sammas / 2 sammast/ - piilar). Võrreldes karolingide ajaga muutusid aga sammaste kapiteelid raskemaks ja kohmakamaks, neis ilmnes tugev püüd geometriseerimise suunas. Geomeetrilised mahud hakkasid domineerima ka kirikute eksterjööris: nelitise kohal kõrgusid massiivsed neljatahulised tornid, lääne- ja idatornide silindriline ülaosa ei kergendanud kiriku üldmassi, vaid kriipsutas alla hoopis ehitise nurgelisust. Kitsad ümarkaarelised aknad , seinte ülaosa kaunistav kaarfriis ning kääbusgalerii apsiidil rõhutasid seinte paksust ja massiivsust. Kõik need Ottode aja arhitektuuris ilmnenud jooned valmistasid ette esimese kindlate tunnustega arhitektuuristiili romaani stiili tekkimist. 43 ROMAANI ARHITEKTUUR Romaani stiilina mõistame me Lääne - Euroopas 10.-12.sajandil (Saksamaal kuni 13.saj.II pooleni) valitsenud kunstistiili, mis 19.saj
annaabi.ee 
