Tema haistmine on suurepäraselt arenenud ja selle abil leiab ta lume alt üles kogu toidu. Samblikud on väga rikkad süsivesikute, aga vaesed valkude ja mineraalainete poolest. Nende ainete puuduse tõttu närivad põhjapõdrad meeleldi mahakukkunud sarvi Nad on väga soolahimulised ning sellepärast söövad nad merevetikaid ning joovad merevett. Talvel, kui lumikate on eriti paks, on toidu hankimine raske. Mõnikord peavad nad seda välja kaapima 7080 cm sügavuselt, nii et lumest paistab välja ainult looma turi. Põhjapõder kaevab lund eesjalgadega. Eesjalgade sõrad on terava serva ja nõgusa pinnaga ning muutuvad talvel laiemaks.
Juhtudes uuemate autode rooli talvel olen ikka püüdnud ka ESPd tööle rakendada, sest see on minujaoks väga huvitav protseduur, kuidas auto end teepeal ,,sirgeks õgvendab". Kaapeväldik ASR ASR (Anti-Slip Regulation), tuntud ka kui TCS (Traction Control System), on tüüpiliselt elektri ja hüdraulika kombineeritud süsteem, mis on mõeldud juhitavuse säilitamiseks, kui autojuht lisab agresiivselt gaasi või ei suju rehvide ja teepinna vaheline koostöö ja vedav ratas tahab kaapima hakata. Kuigi ASR on oma komponentidelt põhimõttelt sarnane ESP süsteemile, pole tegu siiski sama asjaga. ASR süsteem võib kasutada väga erinevaid võimalusi, et vältida ratta kaapimist: · Jätta süütamata töösegu ühes või mitmes silindris · Takistama kütuse pihustamist ühte või mitmesse silindrisse · Pidurdama ühte või mitut vedavat ratast · Järgi andma segusiibrit, kui tegemist on elektroonilise gaasipedaaliga
haardumine väheneb Auto juhitavus ja ratta haardumine Kui pidurdusjõud võrdsustub haardejõuga, siis ratas blokeerub Külgsuunaline haardumine on siis null ja auto ei ole enam juhitav Sarnane olukord tekib ka veojõu järsul suurendamisel, kui rattad hakkavad kaapima ABS pidurite tööpiirkond Haardejõu sõltuvus ABS reguleerib pidurdusjõudu, hoides ratta libisemisest ratta 10...20%- lise libisemise piirkonnas, kus ratta pikisuunaline haardejõud on suurim ja külgsuunaline haardejõud on juhitavuse
külgsuunas. Sõidusuunas võib haardumine kaduda: · Järsul kiirendamisel. Veojõud võib suureneda liigselt ja rattad hakkavad "kaapima". · Järsul pidurdamisel. Rattad blokeeruvad ja auto hakkab libisema. · Vihmasaju ajal võib rataste ja teepinna vahele tekkida veekiht (vesiliug) Külgsuunas kaob haardumine siis, kui külgjõud ületab külgsuunalise haardejõu. Külgjõud tekib auto liikumisel kurvis ja see sõltub auto massist, kurvi raadiusest ning auto kiirusest (ruutfunktsioon). LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID
haru korrasolekut. Juhul kui tagarataste libisemine ületab lubatud piiri, suletakse pealevooluklapp ning peasilindri ja rattapidurite vaheline ühendus katkeb. Juhul kui libisemine ikkagi ei vähene, avatakse äravooluklapp ja rattasilindritest lastakse osa pidurivedelikku rõhuakudesse. Pumpa tööle ei rakendata! 3. EDS - Diferentsiaali lukustus Kuna libedal teel auto liikumahakkamisel, kui rattad hakkavad kaapima, tavaliselt pidurit ei vajutata, siis on EDS-i töölerakendamiseks vaja eraldi, rõhku tekitavat pumpa. EDS aitab libedal teel alustada liikumist. Sõidu alustamisel pidurdatakse kaapivat ratast ja pöördemoment siirdatakse läbi diferentsiaali teisele rattale. www.hmv-systems.fi EDS tööpõhimõte Piduripedaalile vajutamisel kandub rõhk peasilindrist hüdraulilisele ümberlülitusklapile ja klapp sulgub. Samal ajal kandub rõhk ka läbi avatud eraldusklapi ja pealevooluklapi
otseselt sellele, et pigikäpa puhul on tegemist kingsepaga. Semantiliste muutuste tulemused sõltuvad suuresti nende olukordade iseloomulikest tunnustest, mis on fraseoloogilise abstraktsiooni aluseks. Seega ei ole metafoorsed liitsõnad ühesuguse ülekantuse astmega. (Õim 2001a: 555556) 2. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad Need on eelkõige verbifraasist moodustatud tegijanimed: keelt kandma keelekandja, kintsu kaapima kintsukaapija, tühja tuult tallama tuuletallaja, siidi vedama siidivedaja, kaela kandma kaelakandja. Nende väljendite hulka kuuluvad veel verbifraasist moodustatavad teonimed (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine, mis aga ei ole keelekasutuses kuigi sagedased). Mõned fraseoloogilised ja-sufiksiga isikunimetused võivad olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. (Õim 2001a: 556557) 3
Pidurdusjõud suureneb ==> külgsuunaline haardumine väheneb. Kui pidurdusjõud võrdsustub haardejõuga siis ratas blokeerub. Külgsuunaline haardumine on siis null ja auto ei ole enam juhitav. Sarnane olukord tekib ka veojõu järsul suurendamisel kui rattad hakkavad kaapima. 3 ProDiags ABS- pidurite tööpiirkond ABS reguleerib pidurdusjõudu, hoides ratta 10...20% -lise libisemise piirkonnas, kus ratta
Kuid tõugake teda liiga kõvasti, tõmmake teda liiga tugevasti ja hoidke end tema metsiku raevu eest! Ta võib ülimat tasakaalukust ja enesekontrolli säilitades kuid ja aastaid oma rada sammuda, nautides lillede hõrku aroomi ja täielikult ignoreerides tema ümber toimuvat närvilist siginat ja saginat. Siis aga võib ootamatult kätte jõuda päev, mil keegi laod tema laiale turjale ülemäärase õlekõrre. Ta norsatab, hakkab maad kaapima, tõmbab silmad vidukile ja siis hoidke alt! Katsuge nii kähku kui suudate tal eest ära hüpata, ja jookske elu eest. Sõnni kannatus ei katke kergesti, ent kui ta ükskord vihastub, siis hävitab ja purustab ta kõik, mis või kes talle teele ette jääb, olgu see kas või skorpion. Purustab pole isegi päris õige sõna. Ta sõtkub sodiks. Läheb päris tükk aega, enne kui tolm haihtub ja rahu taas võimust võtab.
annaabi.ee 
