Loomsete kiudude jaotus: LOOMSED KIUD VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD LAMBAVILL VEISEVILLAD (lammas) (jakk, muskusveis) KITSEVILLAD SIID JA METSIK SIID (andoorakits, kasmiirkits, harilik kits, kasgoora kits) (siidiliblikas) KAAMELLASTE VILLAD KARUSLOOMA VILL (laama, kaamel, alpaka, guanako, vikunja) (angoora küülik) Villa ja karvade rühma võidakse tinglikult jaotada ka suled ja udusuled kui loomset päritolu tekstiilsel otstarbel kasutatav valguline materjal. Oma referaadis räägin lähemalt mida saab lambast, kasmiirkitsest, vikunjast ning siidiliblikast, samuti lisan pilte ja palju huvitavat informatsiooni. ~3~ LAMBAVILL
INKAD *Eelkultuur: CHAVINI KULTUUR 900-200 Ekr, Peruu rannikumadalikul, Andide Jalamil. *U 1200 ilmus Andidesse uus võimas hõim, kes rääkis ketšua keelt *Pealinn Cuzco *Kogenud põlluharijad, harisid terrasspõlde, võtsid kasutusele kõik vähegi viljakad maad *Peamised kodustatud loomad – alpakad, laamad, vikunjad, guanaakod – kuuluvad kaamellaste sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi *Riiki hoiti koos karmi sõjalise jõuga, tugev püsiarmee *Söök: kinoa, kartul, pichuberry, sacha inchi, mais. *Maaomand: oli jagatud kolmeks: inka (valitsejad), päikese (preestrid, vaimulikud) ja kogukonna (lihtrahvas) osa. Oluline ühiskonnagrupp oli ayllu – kogukond või suguvõsa. Mita – talupoegade ühiskondliku töö kohustus.
üksküürkaamelit päikese eest. SUURUS Kõrgus: Turja kõrgus 1,8-2,1 m, küüruga 1,9-2,3 m. Pikkus: 2,25-3,45 m. Saba pikkus: 50-53 cm. Kaal: 450-650 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 4-5-aastaselt. Innaaeg: Varieerub sõltuvalt toidu kättesaadavusest. Tiinuse kestus: 12-13 kuud. Poegade arv: 1. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Elavad kuni 30 isendist koosneva karjana. Toitumine: Kõik kättesaadavad taimed. Eluea pikkus: 17-30 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Kaamellaste (Camelidae) sugukonda kuulub 2 perekonda, kaamel on suguluses näiteks guanaako, laama ja alpakaga. ESINEMINE Oletatakse, et kaamel pärineb Araabiast. Tänapäeval esineb kodustatud kaamelit Aafrika põhjaosast ja Kesk-Aasiast Mongooliani. Kaamelid elutsevad ka Austraalias. KAITSE Koduloomana on kaamel arvukas, ent vabas looduses juba tõenäoliselt hävinud. Metsistunud kaamelite populatsioone võib leida veel vaid Austraalias. Kas tead, et...
maailmas. [1] Andides elavate rahvaste hulgas on alpaka liha olnud delikatessiks, kuid nüüdseks on Peruu valitsus võtnud alpakad kaitse alla, kuna kõrgelt hinnatud alpaka liha salakaubavedu Põhja-Ameerikasse oli tõusmas suureks probleemiks. Seadus ei luba enam alpakasid tappa liha saamise eesmärgil ega ka kaubelda sellega. Alpakad /Auchenia pacos/ on kõige arvukamad neljast Lõuna-Ameerika kaamellaste sugukonda kuuluvatest loomadest (vt joonis 2). [1] (Joonis 1 Alpakade kasvatamine) (Joonis 2 Alpaka Peruu mägismaal) 3 ALPAKAST ÜLDISELT Alpakad on väiksemad laamadest, kuid suuremad vikunjadest. Erinevalt laamadest ei kasutata neid veoloomadena, vaid kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil. Välimuselt erinevad alpakad
maailmas. [1] Andides elavate rahvaste hulgas on alpaka liha olnud delikatessiks, kuid nüüdseks on Peruu valitsus võtnud alpakad kaitse alla, kuna kõrgelt hinnatud alpaka liha salakaubavedu Põhja-Ameerikasse oli tõusmas suureks probleemiks. Seadus ei luba enam alpakasid tappa liha saamise eesmärgil ega ka kaubelda sellega. Alpakad /Auchenia pacos/ on kõige arvukamad neljast Lõuna-Ameerika kaamellaste sugukonda kuuluvatest loomadest (vt joonis 2). [1] 3 (Joonis 1 Alpakade kasvatamine) (Joonis 2 Alpaka Peruu mägismaal) 4 3 ALPAKAST ÜLDISELT Alpakad on väiksemad laamadest, kuid suuremad vikunjadest. Erinevalt laamadest ei kasutata neid veoloomadena, vaid kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil. Välimuselt erinevad alpakad
Kaameli villakiud on võimeline koguma soojust, jäädes kaalult samaks. Samad omadused säilivad, kui kaamelivillast on valmistatud kangas. Vastupidavuselt keemiliste ainete toimele sarnaneb kaamelivill kitsevillaga, lambavillast on vähem vastupidavam. Tugevus on sama nagu lambavillal, kuid väiksem mohäärist. Laamavill Laama kuulub kaamellaste sugukonda ja elab kõrgel mägedes. Laamat kasvatatakse Lõuna-Ameerikas veoloomana ja teda kutsutakse Andide kaameliks. Laamavilla pügatakse 1-2 korda aastas, tavaliselt varakevadel. Laamavill koosneb nii jämedast, mitteelastsest ja läiketa pealiskiust kui ka peenest ja pehmest aluskiust. Laamavill on
Linane Looduslik siid Sirje Mets 21 Villane Valmistatud varem kasutamata villakiust ega ole segatud muude kiududega Villa ja mõne muu kiu segust toodetud vill. Muud kiud on lisatud villa omaduste parandamiseks Villane, sisaldab taaskasutatud villa Sirje Mets 22 Kasmiirkitse vill Mohäär ehk angoorakitise vill Kaameli vill Sirje Mets 23 Alpaca vill - kaamellaste sugukonnast pärit looma väga väärtuslik vill. Voodrimaterjaliks on suled Sirje Mets 24 Muud kiududega seonduvad märgid Puuvillast kiudu kaal grammides Frotee Pleekimisekindel Ei põhjusta allergiat Sirje Mets 25 Märk hõlmab kõiki naturaalsest kiust valmistatud tooteid ja eeltooteid Tekstiilitoodetele, mis on tehtud kontrollitud bioloogilise kultiveerimise abil kasvatatud puuvillast.
ebakorrapärane. Värvuselt tavaliselt hallikas, pruunikas, must, harvem valge. Kiud väga peenike. Tiibeti kitse vill- sarnane kasmiirvillale, kuid karmim ja läigib vähem. Kasutatakse puhtalt või segatult. Kaskoorkitsevill- võeti kasutusele kiunimetusena 1997. a. USAs ja Euroopa Liidus. Rahvusvaheline Villaorganisatsioon võttis nimetuse kasutusele 1988.a. Pikkuse ja läike poolest sarnane mohääriga, siidisuse ja pehmuse poolest aga kasmiiriga. Värvuselt valge või hallikas. Kaamellaste sugukonna loomade vill Kaamelivill(WK)- Saadakse kaksküürkaamlitelt, neid peetakse Loode- Hiinas ja Mongoolias. Kaamel annab segavilla, peent alusvilla ning karmimat pealisvilla. Laamavill(WL)- Kasutatakse Ecuadoris, Peruus, Boliivias, Tsiilis veoloomana. Laamasid on kahte liiki, ühed annavad kerget villa, millest valmistatakse rõivariiet. Teine raske vill mida kasutatakse vaipade, käite, kottide jm tootmiseks. Musta, pruuni või valget värvi. Kauni tuhmi läikega. Soe, kerge, tugev
villaküülikute pidamistingimustele ja nende õigeaegsele ning sagedasele kammimisele. Hooldus: angooravillast esemeid tuleks pesta käsitsi leiges vees (kuni 30 C juures), vanub kergesti. Enne pesemist tuleb keerata rõiva pahem pool väljapoole. Kasutada villasele mõeldud pesemisvahendit. Pärast pesemist ei tohi väänata, vaid suruda õrnalt ja rullida froteerätiku sisse. Kuivatada horisontaalselt. Alpakavill Alpaka on Lõuna-Ameerika kaamellaste sugukonda kuuluv loom, kellelt saadakse Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond kaamellastest kõige väärtuslikumat läikivat, eriti peent ja pehmet villa. Alpakavilla kasutatakse eelkõige kõrgekvaliteediliste kudumite valmistamiseks sallide, aluspesu, kalevi, troopikarõivaste valmistamiseks. Kasutatakse teiste loomade kõrgekvaliteedilise villa ja ka siidiga segatult. Kasmiir
annaabi.ee 
