kivid.Taimestik on pinnas sisaldab palju kipsi ja taimed on kipsilembelised. Liivakõrb-kõige levinud.veereziim on vastupidine savikõrbetele,sademetevesi nõrgub sügavale ja nii moodustub põhjavee varu.Esined palju luiteid,mis võivad ka ohustada inimtegevust. Küs:3 kõrbe taimede kohastumust. Vastus:Kuumuse ja kuivuse taluvus,vähene auramine,sügavale ulatuvad juured. Küs:3 kõrbe loomade kohastumust. Vastus:soomuseline kehakatte,kaitsevärvus,väike veevajadus. Küs:Mida said teada kaamelitest? Vastus:Nad taluvad väga hästi kuumust ja on väga väike veevajadus,kaamelitelt saab piima,liha,nahka,villa ja peamiselt on ta trantspordiks. Küs:Nimeta 5 riiki mis on enam vähem kõrbes. Vastus:Mehhiko,liibüa,Sedaan,Egiptus,Saudi Araabia. Küs:Iseloomusta inimtegevust oaasides. Vastus:Kasvatatakse datleid,arbuuse,aprikoose,virsikuid,meloneid,puuvilla, ka visa ja otra.Karjakasvatuses peamiselt kitsi,lambaid,kaamelid,eesleid,veiseid. Küs:Mida said teada kõrbestumisest.
õhupalli. Üksküürkaamelid paarituvad istukilasendis või külje peal lamades, mis on suurte loomade puhul ebatavaline. Oma ainsa poja sünnitab kaamel püstiasendis. Vastsündinu on kaetud pehme villataolise karvaga. Sarnaselt sõraliste järglastega, on poeg võimeline peaaegu kohe pärast sündi jalgele tõusma. Umbes 3 tundi pärast ilmaletulekut on ta juba suuteline jooksma. Ema toidab teda piimaga vähemalt ühe aasta. KAAMEL JA INIMENE Kõrbealadel elavad inimesed sõltuvad kaamelitest. Juba tuhandeid aastaid aitavad need loomad tassida raskeid koormaid, viia põldudele vett ning atra vedada. Nii osalevad kaamelid kõrbealade viljakandvaks muutmises. Kaamelid pole mitte ainult tööjõud, vaid annavad inimestele ka kõike eluks hädavajalikku: toitu, riideid ning kaitset ilmakapriiside eest. Nende liha on väga maitsev, suure rasvasisaldusega kaamelipiima tarvitatakse nii joogiks kui juustu valmistamiseks. ÜKSKÜÜRKAAMELI ISELOOMULIKUD OMADUSED
Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma tugevad tagajalad ning alles lõpuks esijalad. Mahaheitmiseks põlvitab kaamel algul esijalgadele ning langetab seejärel tagakeha. Kaamelit nimetatakse ka kõrbelaevaks. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Kaamelid on väga pikka aega olnud kõrbes autode eest. Nad ei anna alla ka siis, kui seljal üle 200 kg raskune koorem. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad nende piima, kasutavad nende sõnnikut kütusena, söövad liha ja koovad kaameli villast riideid. Harjumuspäraselt elavad nad ligikaudu 30 liikmelistes karjades. Kaamelid elavad tavaliselt umbes 30 - 40 aastaseks. 2 Kaameleid on kahte liiki: Dromedarid ja Baktrianid. Dromedar on ühe küüruga kaamel. Neid kasutatakse vaid koduloomadena. Dromedarid taluvad paremini kõrgemaid temperatuure, pakast aga halvasti.
Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Loomad elutsevad peamiselt Peruus, Boliivias, Ecuadoris ja Tšiilis mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt. Metsikuid alpakasid ei ole olemas. Alpakade vanimaks tänaseni elusaks eellaseks loetakse vicunjasid (vt lisa 2.). Alpakad on suuremad kui vicunjad, kuid väiksemad teistest kameliididest: kaamelitest ja laamadest. Alpakadel puuduvad ülemised lõikehambad ja isastel kasvavad täiskasvanuks saades võitlushambad. Täiskasvanu ikka jõuab emane alpaka 18 - 24 kuu vanuselt, isane 2 - 3 aastaselt. Emased alpakad on tiined umbes 11,5 kuud ja juhul kui näiteks ilm ei ole sobiv, omavad nad võimet poegimist edasi lükata. Reeglina sünnib üks järeltulija korraga ja teda nimetatakse kria´ks. Alpakad elavad umbes 20 aastat vanaks.
Tähekujulised luited tekivad siis,kui tuul puhub erinevatest suunadest.Kõige kõrgemad tuule tekitatud luited asuvadSahara Alzeeria osas.Need luited on 5 km pikad ja kõrgus ulatub 465 m-ni.Tuule mõjul Kaamel on Aafrika, Lähis-Ida ja teiste Aasia maade kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kaamel kodustati juba 2000 aastat tagasi. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad nende piima, söövad liha, koovad kaamelivillast riideid. Kaamelite eluiga ulatub 3040-aastani. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114
Kokkuvõte Kõrbed on väga huvitavad maastikud - seal elab palju erinevaid huvitavaid loomi ning kasvavad erilised taimed. Minu jaoks oli põnev teada saada,et peale liivakõrbete on olemas veel teisi liiki kõrbeid. Kõrbetes on peidus palju maavarasid, kuid neid ei ole võimalik kasutada. Kõrbed võivad muutuda õitsevateks väljadeks, kuid vaid lühikesel perioodil. Kõrbetes elab palju huvitavaid loomi, kes on kohanenud kõrbekliimaga. Oma referaadis räägin pikemalt nt kaamelitest, skorpionidest, madudest ja kõrberebastest. 5 Kasutatud kirjandus GoodNews. (2018). GoodNews. Kasutamise kuupäev: 11. 04 2018. a., allikas http://huvitav.goodnews.ee/kas-sina-teadsid-mis-maailma-suurim-korb/ Miksike. (2017). Kõrbetaimed - ja loomad. Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a., allikas http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm Miksike. (2018). Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a
Aprillil 2009.a.Dubais, teatas kohalik leht. Kaamelite reproduktsioonikeskuses ilmavalgust näinud Injazi-nimeline kloon kaalus sündides 30 kilogrammi, vahendab RIA Novosti. Kaamel on Aafrika, Lähis-Ida ja teiste Aasia maade kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kaamel kodustati juba 2000 aastat tagasi. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad nende piima, söövad liha, koovad kaamelivillast riideid. Kaamelite eluiga ulatub 3040-aastani. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab
Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk.184-185 Tallinn 1989, Kirjastus ,,Valgus"). Ta on Aafrika, Lähis-Ida ja teiste Aasia maade kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad nende piima, söövad liha, koovad kaamelivillast riideid. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel) 2 1. Välimus Kaamelil on väike pea, pikk peenike kael ja lõhestunud ülamokk. Kaameli jalad on pikad, kõnnak kerge ja pikasammuline. Laiad, väljapoole pöördunud sõrataolised, alt mõhnalised
ja paljudel muudel juhtudel. Kas nende keeleliste erinevuste tõttu mõtlevad inimesed erinevates keeltes erinevalt? Seda küsimust käsitleb keelelise sõltuvuse (keelelise suhtelisuse ehk keelelise relatiivsuse, linguistic relativity) hüpotees. Keelelise sõltuvuse hüpoteesi kohaselt on eri keelte rääkijail erinevad tunnetuslikud süsteemid ja need tunnetuslikud süsteemid mõjutavad inimeste mõtlemist. Niisiis mõtlevad araablased keelelise sõltuvuse hüpoteesi kohaselt kaamelitest teisiti kui teised rahvad. See tähendab, et keelelise sõltuvuse hüpoteesi kohaselt vormib keel mõtlemist. Seda hüpoteesi nimetatakse ka Sapir Whorfi hüpoteesiks (Sapir, 1941; Whorf, 1964). Omal ajal oli see hüpotees väga levinud ja selle alusel loodi müüt, mille kohaselt eskimodel olevat väga palju sõnu lume tähistamiseks, samas kui inglise keeles on lume tähistamiseks üks sõna. On olnud uurimusi keeleliste universaalide kohta seoses keelelise sõltuvuse hüpoteesiga.
annaabi.ee 
